Toimetulek keeruliste inimeste ja olukordadega

Jaanus Kangur
Koolitaja Jaanus Kangur annab nõu, kuidas hakkama saada keeruliste inimeste ja...

Kui loobume uskumusest, et teine inimene on keeruline, saame keskenduda suhtele. Suhe on miski, mis tekib kahe või enama inimese vahel ning on alati ainukordne looming. Seega tasub küsida, miks mõni suhe või suhtlussituatsioon ei õnnestu?

Suhtlemine on meie peamine tegevus. Olenemata tegevusalast hõlmab suhtlemine väga suure osa meie ajast kodus, tööl, kaupluses jm. Ilmselt oleme kõik kogenud olukordi, kus meid ei mõisteta või meie ei mõista teisi ning kogenud erimeelsusi ja konflikte. Tõenäoliselt oleme mõnigi kord nimetanud selles olukorras suhtluspartnerit keeruliseks või raskeks isikuks. Raske klient, raske kolleeg, raske ülemus. Ent kas keegi meist on valmis tunnistama, et me ise oleme rasked isikud? Ilmselt mitte. Võib-olla polegi keerulisi inimesi olemas?

Erinev suhtlemiskeel tekitab mõistmatust

Suhtlussituatsiooni õnnestumise ja ebaõnnestumise parameeter ei ole mitte see, kas saame enda tahtmise või teise osapoole nõusoleku, vaid mõistmine. Mõnikord on maksimum see, et saame mõlemad aru, et me ei saa üksteisest aru või et oleme täiesti erinevatel seisukohtadel. Mittemõistmine tekib peamiselt kahel põhjusel:

1) lähtutakse erinevatest eeldustest ehk osapooltel on erinevad fundamentaalsed väärtused ja hoiakud,

2) valitud suhtlemisviisid ei sobitu ehk räägitakse erinevat „keelt”.

Esimese põhjusega ei saa eriti midagi ette võtta ning tihti on maksimaalne võimalik tulemus see, et tõdetakse teise poole fundamentaalselt erinevat maailmavaadet. Sellistel juhtudel on tihti ainsad kokkuleppe või koostöö võimalused kas väga üldised või formaalsed. Näiteks erinevate religioonide esindajad suudavad kokkuleppeid saavutada sotsiaalse hoolekande alal ehk inimliku hoolimise, mitte aga veendumuste pinnal. Teine põhjus esineb nn keeruliste olukordade puhul palju tihedamini ning samuti on selle puhul palju enam võimalusi parema lahenduse leidmiseks.

Astu suhtluspartneri kingadesse

Kui tõdesime seda, et suhtlemise edukuse mõõdupuu on mõistmine, siis üks esmaseid mooduseid mõistmise suurendamiseks on n-ö teise maailma astumine. Me tahame, et meid mõistetakse ning eeldame, et kui suudame enda seisukohad vestluspartnerile selgeks teha, jõuamegi mõistmise ja suurepärase suhtlemiseni. Kahjuks lähtub teine inimene täpselt samast eeldusest ning tihti koosneb ebaõnnestunud suhtlemine just vastastikustest enda mõistetavakstegemise katsetest. Ilma igasuguse altruismi ja paatoseta on puht funktsionaalselt mõnikord kasulik esmalt püüda mõista vestluskaaslast, sest siis ja ainult siis on ta valmis ka meid mõistma. J. Seymour kirjeldab lugu, kus ta ostis enda tütrele sünnipäevaks fotoaparaadi. Vanemad panid aparaadile filmi sisse ning laps hakkas pilti tegema. Filmi ilmutamisel selgus, et laps oli kogemata negatiivile valgust lasknud ning kõik pildid ebaõnnestusid. Tütar oli endast väljas ja nuttis. J. Seymour hooliva isana tahtis last lohutada ja ütles talle, et pole midagi, need polnud ju eriti olulised pildid. Laps läks veel rohkem endast välja. Kuidas isa ei saa aru, et need olid mu elu esimesed ja seega väga olulised pildid. Seymour taipas, et ainuke viis saavutada selles olukorras soovitud mõju ehk last lohutada, on aktsepteerida teda sellisena, nagu ta praegu on ning ta ütles tütrele: „Need olid tõesti olulised pildid, mul on väga kahju”. Kui laps nägi, et isa mõistab teda, muutus ta palju rahulikumaks ning ütles, et mis siis ikka, teeme uued.

Sarnane tõmbab ligi sarnast

Meisse on kodeeritud vajadus turvalisuse järele. Kõik, mis on meie jaoks tuttav, tekitab kindlustunnet ning võõras pigem pelutab. Seepärast leiame kiiremini kontakti inimestega, kelles on midagi tuttavat, midagi sarnast meie endiga. Sarnane maailmavaade, samasugune hobi, ühised tuttavad või isegi sama haigus. Ühise keele leidmiseks on kasulik keskenduda ühisele. Kui ei ole ühiseid eeldusi – hobid, tuttavad jne –, siis võib selleks olla ühine soov leida lahendus või saavutada tulemus. Konflikti korral ei ole esmalt vaja keskenduda sellele, milline peaks olema lahendus, sest see võib osaliste jaoks olla erinev. Tuleb rõhutada seda, et mõlemad konfliktipooled tahavad leida lahendust. Seejärel saab hakata otsima ühisosa, mille suhtes mõlemad osapooled on ühel meelel. Näiteks kui koolis on tekkinud konflikt lapsevanemate ja õpetaja vahel, ei ole vaja esmalt keskenduda sellele, kumb peaks midagi tegema, sest ilmselt usuvad lapsevanemad, et kool ja õpetaja peaksid seda tegema ning õpetaja arvab, et hoopis lapsevanemad. Palju kasulikum on esmalt kinnitada, et mõlemad tegutsevad lapse huvide nimel. Samuti saab kasutada väikseid alateadvusele suunatud nippe, et anda teisele osapoolele mõista, et olen sinu moodi, minuga on turvaline suhelda. Selleks tasub peegeldada vestluskaaslase antavaid signaale, kehakeelt, hääle omadusi, kõnemaneeri. Kui seda teha delikaatselt, nii et suhtluspartner ei taju, et teda matkitakse, on tegemist väga hea tööriistaga, mis tekitab vestluskaaslases turvatunde. Tegemist ei ole manipulatsiooni, vaid täiesti loomuliku suhtlemisviisiga. Kui inimeste vahel on hea kontakt, siis nad hakkavad alateadlikult peegeldama teineteise suhtlemismaneere ehk rääkima ühte keelt. Kehakeele peegeldamisel kehtib reegel, et poosi või þesti muutumisel on kasulik jätta viiesekundiline paus enne selle peegeldamist.

Suhtlemise teater

Roll ei ole ainult näitlejate töövahend, vaid iga suhtlemisakt algab rolli pakkumisest ja selle vastuvõtmisest või tagasilükkamisest. Kõige üldisemalt on kolm suhtlemisrolli:

1) võrdne võrdsega,
2) kõrgem madalamaga ja
3) madalam kõrgemaga.

Roll ei sõltu sellest, mida öeldakse, vaid kuidas seda tehakse. Lihtsat fraasi „Tere, kuidas sul läheb” saab öelda erineva intonatsiooniga, milles sisaldub valitud roll ja teisele poolele pakutakse siis vastandrolli. Seda võib öelda nii nagu vana sõpra kohates või nagu koolis märkuse saanud laps kodus vanematele või nagu autoritaarne ülemus alluvale. Rolli valikust sõltub suhtlemisakti olemus. Võib juhtuda, et teine osapool ei taha talle pakutavat rolli vastu võtta, olenemata sellest, milline see on. Näiteks kui võhivõõras inimene astub meile tänaval ligi ja tervitab nagu vana sõpra, võib see tekitada meis kahtlusi ja pigem püüame sellest inimesest eemale hoida. Sellisel juhul ei teki head kontakti ning suureneb konflikti võimalikkus. Kasulik on igal juhul valida võrdne võrdsega roll, kuna selle puhul on mittevastuvõtmise tõenäosus kõige väiksem, ent peamine on rollide omavaheline sobivus.

Teooria tõesus seisneb praktikas

Need on väiksed, ent praktikas tõhusad nipid, kuidas oma suhtlemist edukamaks muuta. Mida enam lähtuda eeldusest, et inimesed ei ole keerulised, vaid on erinevad suhtlemisviisid; mida enam suudame teiste inimeste maailma astuda ja väljendada mõistmist; leida ühiseid kokkupuutepunkte ning valida konkreetses suhtlussituatsioonis sobiv roll, seda lihtsamini ja kiiremini suudame leida ühist keelt. Garantiid ei ole kunagi, ent võimalused paremateks ja tulemuslikumateks suheteks on suuremad.

Osale arutelus

  • Jaanus Kangur, Kangur Koolitusteenused OÜ, koolitaja

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

27. november 2017

Uudised

Tööriistad