Arvestusspetsialisti kompetentsiraamistik

Ülle Pärl
Ülle Pärl annab ülevaate arvestusspetsialisti kompetentsidest

Arvestussüsteemil võib olla oluline roll organisatsiooni edukal toimimisel. Selle kaudu antakse juhtidele ja teistele otsustajatele informatsiooni ning täidetakse seaduste ja normatiivaktidega pandud aruandekohustust.

Arvestusest saadud andmeid kasutatakse tähelepanu osutamiseks, probleemide lahendamiseks ja ülevaate saamiseks. Arvestusel on ka oluline kontrollifunktsioon, kuid veel tähtsam on seda infot kasutada õppimisel ja tagasiside andmisel, st tegelike ja plaaniliste näitajate võrdluse ning tulevaste tegevuste planeerimise protsessi kaudu. Arvestusinfo on vajalik nii sisemiste kui ka välimiste osapooltega läbirääkimistel. See on keel ning seega kommunikatsioonivahend. Tuleb siiski tähele panna, et arvestus ehk numbrikeel on sümbolistlik ning seetõttu loob seaduslikkust, kuid väga kergesti ka müüte ja võimu. Arvestusandmetele tuginedes õigustatakse sarnaselt tegutsemist ka tulevikus, ning seda kasutatakse juba tehtud otsuste põhjendamisel ja õigustamisel. Lisaks toetab arvestusinfo organisatsioonis tehtavaid muudatusi ning mõjutab otsuste ja tegevuste vastavust kehtestatud reeglitele.

Kõik see saab juhtuda ainult siis, kui arvestusspetsialistid on kompetentsed, see tähendab, et vajalike teadmiste ja piisavate kogemustega nii info kogumiseks, süstematiseerimiseks, töötlemiseks, analüüsimiseks, tõlgendamiseks kui ka selle info sobival hetkel õigetele inimestele vajalikus formaadis edastamiseks.

Hea arvestusspetsialisti tunnused

Mitmes eelmise sajandi 90-ndate alguses juhtide hulgas tehtud küsitluste tulemuses on esile toodud, et heal arvestusspetsialistil on eelkõige selge arusaam ettevõttes toimuvast, ta oskab lahendada probleeme, on aus, uuendusmeelne ning võimeline nägema suurt pilti.  

Samas on antud ka soovitusi, kuidas peaks töötama hea arvestusspetsialist – tal tuleks keskenduda oma kliendile ehk siis organisatsiooni juhtide ja töötajate vajaduste mõistmisele, püüda neid rõõmustada asjakohase, õigeaegse ning kasutatava infoga. Selleks peab ta olema võimeline välja arendama erinevaid süsteeme ja vaateid, et vastu tulla infotarbijate soovidele ja vajadustele ning ka erinevatele arusaamistele. Infoesitus peaks olema lihtne, st arusaadav ja kergesti haaratav. Vajalik on varuda 80% oma tööajast analüüsimiseks ning 20% ajast andmete kogumiseks. Hea arvestusspetsialist püüab olla parim oma valdkonnas, see tähendab aga pidevat enesetäiendamist. Arvestus ei ole ainult kannete koostamine, vaid see on vajalik mõõtmiseks ja teabe edastamiseks, et jutustada infokasutajatele sellest, mis toimub ehk luua organisatsioonis võimalikult objektiivset ja sarnaselt mõistetud pilti olemasolevast situatsioonist ning näha võimalusi ja ka ohte tulevikus.

Kompetentsiraamistik tugineb CGMA kompetentsimudelile

Septembris analüüsiti raamatupidaja.ee-s , milliseid üldisi teadmisi, oskusi ja kogemusi ootavad eri suuruse ja arengutasemega ettevõtete juhid arvestusspetsialistilt. Nüüd vaatame natuke täpsemalt kompetentsivaldkondi ning toome välja, milleks neid organisatsioonis vajatakse. Selles artiklis avaldame konkreetse nimekirja kompetentsidest, mis võimaldab hinnata oma taset ja üles leida arendamist vajavad valdkonnad. Kompetentsiraamistik tugineb CGMA (Chatered Global Management Accountant) kompetentsimudelile. CGMA kompetentsimudel avaldati 2014. aasta lõpus ning see on välja töötatud kahe suure erialaorganisatsiooni, AICPA (American Institute of Cerified Public Accountants) ja CIMA (Chartered Institute of Management Accountants) koostöös. CGMA mudel jagab arvestusspetsialisti kompetentsid neljaks: tehnilised, ärialased, sotsiaalsed ja juhtimise kompetentsid.

Tehnilised oskused on vajalikud finantsspetsialistidele, et koguda, säilitada, töödelda ja analüüsida informatsiooni, mis jagatakse erinevatele sidusgruppidele ja huvirühmadele. Töö hulka kuulub nii organisatsiooni sisemise kui ka väljapoole suunatud aruandluse ettevalmistamine ja levitamine. Tehnilised kompetentsid hõlmavad teadmisi:
• finantsarvestusest ja -aruandlustest,
• kuluarvestusest ja kulude juhtimisest,
• planeerimisest,
• juhtimisaruandlusest ja analüüsist,
• ettevõtte rahandusest ja finantseerimisest,
• riskijuhtimisest ja sisekontrollist,
• arvestuse infosüsteemidest ning
• maksustrateegiatest ja maksude planeerimisest.

Ärialased kompetentsid võimaldavad arvestusspetsialistidel tõlgendada andmeid ja mõtestada strateegia valikuid, analüüsida ärimudeli sobivust valitud strateegiaga, hinnata tegevustulemusi ning analüüsida planeeritavate tegevuste ja strateegiate mõju organisatsiooni jätkusuutlikkusele. Ärialased kompetentsid hõlmavad teadmisi:
• strateegiast,
• turukeskkonnast,
• protsesside juhtimisest,
• ärisuhetest,
• projektijuhtimisest,
• seadusandlikust keskkonnast ning
• makromajanduse analüüsist

Sotsiaalseid kompetentse kasutatakse peamiselt suhtlemisel ning need võimaldavad mõjutada nii organisatsiooni liikmete ja otsustajate kui ka organisatsioonist väljaspool olevate huvirühmade otsuseid, tegevusi ja käitumist. Need hõlmavad:
• mõjutamisoskusi,
• läbirääkimisoskusi,
• otsustamist,
• suhtlemist ja kommunikatsiooni ning
• koostööoskust ja osalemisvalmidust.

Juhtimise kompetentsid võib jagada kolme tasandi vahel: kollegiaalne, funktsionaalne ja strateegiline. Kollegiaalne juhtimine hõlmab inimestega suhtlemist ja protsesside toetamist, mis võimaldavad parimal moel info kasutamist organisatsioonis. Funktsionaalne juhtimine tagab, et arvestusvaldkonna teenused jõuaksid organisatsiooni eri osadesse. Strateegiline juhtimine tähendab juhtimistegevusi organisatsiooni tippjuhtimise tasandil. Need kompetentsid hõlmavad:
• meeskonna loomise,
• juhendamise ja toetamise,
• tulemuste juhtimise,
• motiveerimise ja inspireerimise ning
• muutuste juhtimise oskusi.

Sotsiaalsete ja juhtimisoskuste arendamise tähtsus

Nagu eespool toodud loetelust näha, on tehniliste ja ärialaoskuste osa küllalt hästi kaetud kõrgkoolide õppekavadega. Samuti on nende oskuste taset võimalik mõõta vastava kooli või ka kutsetunnistusi välja andva organisatsiooni eksamitega. Palju keerulisem on aga sotsiaalsete ja juhtimisoskuste ning kompetentsiga. Kuigi juba ammu on aru saadud, et arvestuse puhul ei ole peamine tehniline pool, st arvutisüsteemid ning aruannete esitamise perioodilisus ja tihedus, vaid et arvestus on eelkõige inimtegevus, mille kaudu kommunikeeritakse eesmärke ning mõjutatakse tegevusi, peab ikka ja jälle nentima, et arvestusspetsialistide sotsiaalsete ja juhtimiskompetentside arendamisele ning ka hindamisele ei pöörata enamasti piisavalt tähelepanu. Loodetavasti see viga juba lähiajal parandatakse, sest ka OSKA arvestusvaldkonna raportis rõhutatakse vajadust arvestusvaldkonna õppes rohkem tähelepanu pöörata kommunikatsiooni ja analüüsioskuste arendamisele. Mis muud, kui jääme ootama nende vajaduste kohaseid uusi õppekavasid ning rohket osavõttu täiendusõppekursustest.

Osale arutelus

  • Ülle Pärl, EBS-i dotsent ja Majandusarvestuse Õpetajate Kogu (www.arvestusharidus.ee) eestvedaja

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Lihtne, soodne ja turvaline veebipõhine dokumendihaldussüsteem

Midagi installeerida pole tarvis ja aastase paketi kuutasuks on vaid 8.99 eurot kogu ettevõttele, mitte inimese kohta.

Valdkonna tööpakkumised

SiSi Finantsid otsib PEARAAMATUPIDAJAT

SiSi Finantsid OÜ

01. september 2017

Uudised