Suundumused Eesti praegusel tööturul

Kadri Seeder
Kadri Seeder analüüsib Eesti tööturgu

Palgainfo Agentuur annab ülevaate värskest tööturu- ja palgauuringust „Tööturu ja tasustamise trendid sügis-talv 2015/16”.

Eesti praegust tööturgu iseloomustab tööealise elanikkonna vähenemine ja vananemine, mille on põhjustanud negatiivne loomulik iive ja väljarände negatiivne saldo – Eestis sünnib vähem inimesi kui sureb ning lahkub rohkem elanikke kui siia tuleb. Eelmisel aastal väljaränne küll pidurdus ning lahkujate ja tulijate vahe oli taasiseseisvunud Eesti ajaloos esimest korda peaaegu tasakaalus. 4314 sisserändaja seas oli 2014. aastal üle poole (2557) Eesti kodakondsusega inimesi ehk tagasitulijaid. Nii tööandjate kui ka riigi jaoks on küsimus, kuidas õnnestub need inimesed tööturule ja ühiskonda lõimida ning teha nende tagasipöördumine nii lihtsaks ja atraktiivseks, et tagasitulijaid oleks veelgi rohkem.

Aktiivsus tööturul on aasta-aastalt kasvanud, mida näitab nii kõrgem tööturul osalemise kui ka tööhõive määr, st enamik elanikke osaleb tööturul ning mitteaktiivsete ja töötute osatähtsus on väiksem kui eelmistel aastatel. Samas on Eesti tööturg, nagu majanduski, kergesti haavatav ja sõltub välisteguritest. Rohkem kui kolmandikule (35%) äriühingute töötajaskonnast andsid tööd 561 enam kui saja töötajaga ettevõtet (statistikaamet, ettevõtete majandusnäitajate 2015. a III kvartali statistika), mis tähendab, et ühe-kahe ettevõtte kehv turuseis võib oluliselt mõjutada tööturunäitajaid ja mõnes piirkonnas kaasa tuua tõsise sotsiaalse kriisi, nagu oleme näinud Ida-Virumaal.

Tööga hõivatud on pakkumistele avatud

Palgainfo Agentuuri ja CV Keskuse andmed näitavad, et vaatamata tööhõive kõrgele määrale on tööturg elav – tööandjad otsivad uusi töötajaid ja töötajad vaatavad ringi huvitavate tööpakkumiste järele.

Agentuuri 13 270-st töötajate ja tööotsijate küsitluses osalejast otsis aktiivselt tööd 20%, pakkumistele oli avatud 62%. Võrreldes aasta tagasi novembris 2014 tehtud küsitlusega oli neid, kes aktiivselt tööd otsisid paari protsendi võrra vähem, ja neid, kes olid avatud pakkumistele, paari protsendi võrra rohkem. Vastajate seas oli ka pisut rohkem (84%) töötavaid kui mitte-töötavaid (16%) inimesi (aasta tagasi vastavalt 82% ja 18%). Tööga hõivatud vastajate seas oli kasvanud tööpakkumistele avatute osatähtsus 63%-lt 66%-le ning kahanenud aktiivselt tööd otsijate osatähtsus 16%-lt 14%-le.

Aktiivsuse kasvu tööturul kinnitab ka CV Keskuse tööotsingute statistika – 2015. a oli kandideerimissoove 10% võrra rohkem kui aasta tagasi. Palgainfo Agentuuri uuringu tulemused näitavad, et nende töötajate hulk, kes ei tea, kas nad vahetavad lähema kuue kuu jooksul töökohta, on kasvanud 23%-lt 30%-le ja nende hulk, kes kindlasti ei plaani töökohta vahetada, on kahanenud 21%-lt 14%-le. Nendest, kes ei tea, kas nad vahetavad lähiajal töökohta, on pakkumistele avatud enamik (88%).

Tööandjad peavad töötajate leidmiseks ja hoidmiseks pingutama

Ka agentuuri andmetel on tööta ja aktiivselt tööd otsivaid inimesi turul vähemaks jäänud, samas on tööpakkumistele avatud töötajaid rohkem. See tähendab, et tööandjad peavad kasutama töötajate leidmiseks võtteid, mis ärataksid tähelepanu ja meelitaksid sobivad kandidaadid mugavustsoonist välja, samuti pöörama enam tähelepanu olemasolevate töötajate hoidmisele, et keegi neid ära ei meelitaks. Seda tööandjad ka teevad.

Selleks, et leevendada tööjõupuudust, oli 64% tööandjate tööturuküsitluses osalenutest aasta jooksul panustanud, et suurendada olemasolevate töötajate lojaalsust ja vähendada tööjõu voolavust.

Ligi pooled (49%) organisatsioonidest olid tegelenud tööandja maine kujundamisega, mis on ka töötajatele tööandja valikul oluline tegur, nagu on näidanud agentuuri varasemate küsitluste tulemused. Näiteks mais 2015 tehtud töötajate uuringus osalenutest 89% märkis, et neile on tööandja hea maine oluline või väga oluline tööandja kasuks otsustamisel, kui neil on valida mitme sobiva pakkumise vahel.

Töötajaid on varasemaga võrreldes raske leida

Ligi poolte (45%) tööandjate hinnangul on töötajate leidmine muutunud aastaga keerulisemaks, 52% arvates pole olukord muutunud. Paar vastajat märkis ka, et olukord on muutunud lihtsamaks. Seega on tööandjatel jätkuvalt keeruline leida töötajaid. Kuigi suuremal osal tööandjatest on sobivaid kandideerijaid piisavalt või keskmiselt, siis kolmandik 306-st tööandjate tööturuküsitluses osalenud organisatsiooni esindajast märkis, et viimase aasta jooksul pole neil olnud sobivaid kandideerijaid piisavalt. Kandidaatide nappuse peapõhjuseks peeti üldist olukorda tööturul, aga ka vajaliku töökogemuse, eelduste ja õpivõimega, sobivate isikuomaduste ja erialase ettevalmistusega inimeste puudust tööturul.

Pooled tööandjad ei pea töötasu suurust oluliseks

Ebaolulisteks teguriteks hindas enamik küsitluses osalenuid organisatsioone kehva mainet tööandjana ja puudujääke värbamisprotsessis. Samuti ei pidanud enamik tööandjatest oluliseks kandidaatide puudulikku võõrkeelte ja/või eesti keele oskust. Organisatsiooni madalat palgataset hindasid oluliseks takistuseks sobivate töötajate leidmisel pisut üle pooled vastanud tööandjatest. Kuna sageli palgatakse töölkäivate inimeste seast, on keeruline võtta uus inimene tööle sama palgatasemega, mis olemasolevatel töötajatel, sest suurem töötasu on üks olulisemaid töökoha vahetamise põhjuseid. Ligi pooled (49%) tööandjatest märkisid, et töötajate palkamine sama palgatasemega on muutunud aasta jooksul keerulisemaks, 48% hindas, et olukord on samaks jäänud.

Töötajad ei kandideeri, kui palk ja töö asukoht ei vasta ootustele

Enamik töötajaid leidis, et neile huvipakkuvaid töökuulutusi või -pakkumisi on vähe ning nendest vähestest pakkumistest paljud ei sobi, kuna palk ei vasta ootustele. Teine viimase poolaasta jooksul sagedamini esinenud töökuulutusele või -pakkumisele mittekandideerimise põhjus oli töökoha ebasobiv asukoht. Kui võõrkeele oskus pole olnud nõutud tasemel, on jätnud kandideerimata rohkem kui kolmandik töötajatest ja tööotsijatest, sama paljud on sageli jätnud kandideerimata seetõttu, et kandideerimisprotsess tundus liialt keeruline või aeganõudev.

Keerukas kandideerimisprotsess töötajaid ei innusta

Tööandjad aga võiksid mõtelda, kas keerukas ja aeglane kandideerimisprotsess õigustab seda, et enam kui kolmandik (37%) potentsiaalsetest töötajatest, kes on huvitunud töökuulutusest, loobub kandideerimisest. Samuti tasuks mõelda, kuidas selgitada kuulutuses lahti töölkäimise korraldus, kui on teada, et töötegemise koht ei ole kõige mugavamas paigas. Selgitusi on vaja just lihtsamate tööde puhul. Kui kuulutusse lisada võõrkeeleoskuse nõue, võiks kaaluda, millised teised valikud on heal keeleoskajal ning kas ta saab ka oma oskusi iga päev kasutada. Vaadates töökuulutusi, on näha, et paljud tööandjad on ka need küsimused lahendanud – kuulutused on järjest reklaamilikumad, esile tuuakse tööandja pakutavaid väärtused ja vähem rõhutatakse nõudeid kandidaadile.

Teistest piirkondadest töötajate ligimeelitamine on tähtis

Töötasu suurus on kindlasti üks olulisemaid tegureid, miks töötajad on valmis töökohta vahetama või tööpakkumisest loobuma. Teine väga oluline tegur töökoha valikul on asukoht – kas see on logistiliselt sobivas kohas, milline on töölkäimisega seotud aja- ja rahakulu.

Palgainfo agentuuri töötajate küsitluse tulemused näitavad, et enam kui pooled (67%) uuringus osalenutest kulutavad iga päev tööleminekule kuni 30 minutit ega ole valmis selleks palju rohkem aega kulutama. Need, kellel praegu kulub tööleminekule rohkem aega, on valmis ka hüpoteetiliselt seda rohkem kulutama. Enamik (83%) töötajatest on oma töökoha asukohaga rahul, mis tähendab, et ebamugava asukohaga töökoha kasuks otsustamisel peavad toimima tugevad tõmbetegurid töötasu, töö sisu ja arenguvõimaluste osas või siis rahulolematus mingite olemasolevate töötingimuste puhul peab olema piisavalt suur, et kaaluda töökoha vahetust.

Teine võimalus tööandja jaoks sobivate kandideerijate ja töötajate ligimeelitamiseks kaugematest piirkondadest on pakkuda lisahüvitisi, et leevendada ebamugavust, mida põhjustab töö asukoht. Paljud tööandjad seda ka teevad – 46% tööandjate küsitluses osalenutest korraldas töötajate vedu ja/või hüvitas sellega seotud kulud, 15% pakkus töökoha lähedal majutus- või ööbimisvõimalust.

Töötajatele on oluline, et kaugemal töölkäimisega ei kaasneks lisaraha ega -aega ning oleks võimalik oma tulusid suurendada. Kulude pool on olulisem just madala palgaga lihtsama töö tegijatele. Töötajad on valmis kulutama tööleminekule rohkem aega (keskmiselt kuni 40 minutit), kui tööandja hüvitab töölkäimise rahalise kulu, töötasu on suurem ja tööleminekuaeg arvestatakse tööaja sisse.

Teel oldud aja arvestamine tööaja sisse tundub loomulikuna tööpäeva sees, kuid mitte tööle tulles. Tööletuleku aja tööaja sisse arvestamine on ehk mõeldavam kontoritööde puhul, kus ka teel olles – rongis, lennukis, autos – tegeletakse sageli tööasjadega ning tööaja kasutus on paindlikum kui lihtsamate teenindavate või tootmisega seotud tööde puhul. Igal juhul tasub tööandjatel arvestada, et tööle tulekuks kuluva aja töötaja sisse arvestamine võib olla töötajate jaoks oluline tegur, mis mõjutab otsust kulutada rohkem aega töölkäimisele ja valida kaugemal asuv töökoht.

Võimalus teha kaugtööd vähendab ajakulu

Töölkäimisele kuluvat aega aitab kindlasti vähendada kaugtöö võimaluse pakkumine, mis aga kõikidel töödel ei ole võimalik ning ka töödel, kus see on võimalik, tuleks siiski teatud regulaarsusega koos töötada, et säiliks meeskonnatunne ja ühine töörütm. Rahulolu ja motivatsiooni mõjutab positiivselt suurem iseseisvus oma töötamiskoha üle otsustamisel, millega peab aga kaasas käima oodatud tulemuse selge defineerimine ja vastutus. Töödel, kus töö sisu ja tulemus on kindlalt seotud töö asukohaga, aitab inimese motiveeritusele ja rahulolule kaasa suurem iseseisvus töö sisulisel korraldusel. Samas ei pruugi kõik inimesed soovida suuremat iseseisvust ja vastutust, nt madala haridustaseme ja lihtsate tööde tegijad eelistaksid pigem suuremat kontrolli, näitavad agentuuri uuringud.

Kinnisvara omamine vähendab mobiilsust

Kui võiks arvata, et töötajad, kel iga päev kulub enam kui 40 minuti tööle minekuks, on enam altid elukohta vahetama, et vähendada töölkäimisele kuluvat aega, siis uuringu tulemused seda ei näita. Töökoha asukohaga ollakse küll vähem rahul, kuid elukohta ollakse töö pärast valmis vahetama ikkagi töö sisu ja tasu pärast, mitte töölkäimiseks kuluva aja kokkuhoiu eesmärgil. Võib oletada, et pigem ollakse valmis vahetama töökohta siis, kui sobiv pakkumine on elukohale lähemal. Elukoha vahetuse kaalumisel on oluline ka elukeskkonna kvaliteet, sh laste õppimise ja hoiu- ning vaba aja veetmise võimalused.

Töötajatele on elukoha vahetuse puhul tähtis see, kas sellega kaasneb vajadus oma kinnisvarast loobuda. 60% vastajaid märkis, et nad oleksid valmis töö pärast elukohta vahetama, kui ei peaks loobuma kinnisvarast oma praeguses elukohas. Seega võib huvipakkuva töökoha kasuks otsustamisel mängida rolli ka teadmine, et lähedal asuvad soodsad üüripinnad.

Töötasuootus, kui ollakse sunnitud vahetama elukohta

Suure tõenäosusega on ligi pool (47%) töötajatest valmis suurema töötasu pärast vahetama elukohta. Palgaootus elukoha vahetuse puhul on suurem kui kaugemal tööl käimise korral – elukoha vahetuse puhul on netotöötasu ootus 1500 eurot (mediaan) ja kaugemal tööl käimise puhul 1200 eurot kätte (mediaan). Netotasu ootuse korral on tegemist unistuste palgaga. Läbirääkimistelaua taga välja öeldud palgasoovi mõjutab mitu muud pakutava töö atraktiivsuse tegurit, mis võivad palgasoovi viia alla- või ülespoole. Kuna tööandja seisukohast ei ole mõistlik kaugemalt käijatele või elukoha vahetajatele suuremat töötasu maksta, tuleb töötajate värbamisel teistest piirkondadest kasutada pigem muid hoobasid.

Töö asukoht on töötajatele väga tähtis

Töökoha asukoha sobivus, aga ka atraktiivsus, on töötajate leidmisel oluline nii Eesti sees kui ka väljaspool. Suuremates linnades on töötajatel paremad võimalused leida logistiliselt sobivama asukohaga töö, seda eriti tööde puhul, kus sarnase sisuga pakkumisi on palju. Tõmbekeskustest eemal elavad töötajad peavad tööle jõudmiseks nii või naa rohkem aega ja raha kulutama, seepärast võib tööandja korraldatud transport või kulude hüvitamine olla oluline argument töökoha kasuks otsustamisel. Samas tööpakkumine kodu lähedal võib aja kokkuhoiu pärast olla sobivam.

Tööandjatel muutub järjest keerulisemaks leida spetsialiste piirkondadesse, mis asuvad tõmbekeskustest eemal – töötajad liiguvad suuremate keskuste poole, kus on rohkem võimalusi töökohta valida. Agentuuri tööandjate tööturu-uuringus osalenutest 56% märkis, et tõmbekeskustest eemalasuvatesse piirkondadesse on töötajate leidmine aasta jooksul keerulisemaks muutunud. Viiendik (20%) tööandjaid on pakkunud täiendavaid motivatsioonipakette, nt elukoht, sõidukorraldus, et leevendada töö asukohaga seotud ebamugavusi.

 

 

 

Osale arutelus

  • Kadri Seeder, Palgainfo Agentuuri analüütik

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad