Uuring: Eesti ettevõtete võlasummad kasvavad

Inga Meremaa
Inga Meremaa analüüsib ettevõtete maksekäitumist

Värskest Krediidiinfo AS-i koostatud Eesti ettevõtete maksekäitumise statistikast selgub, et 2015. aasta teisel poolel kasvasid nii äripartneritele kui ka riigile võlgu olevad summad vastavalt 23 ja 1,2 protsenti.

Krediidiinfo jälgib regulaarselt Eesti ettevõtete maksekäitumist, mis on üheks oluliseks krediidihinnangu komponendiks ning korraldab regulaarselt kaks korda aastas põhjalikuma uuringu. Maksehäireregistri ja maksuameti andmetel koostatud uuringus jälgitakse muutusi aktiivselt tegutsevate ettevõtete omavahelistes võlgnevustes ehk maksehäiretes ja ka firmade võlgnevusi riigi ees ehk maksuvõlgasid.

Maksehäire on ettevõtete omavaheline võlg (allikas: Krediidiinfo maksehäireregister). Maksuvõlg on ettevõtte võlg riigi ees (allikas: Maksu- ja Tolliamet).

Ettevõtete maksuvõla kogusumma on 34 miljonit eurot, mis on suuresti jagunenud tööstuse, hulgi- ja jaekaubanduse ning põllumajandussektori vahel. Suurima maksuvõlaga sektoriks tõusis mäetööstus ja töötlev tööstus, mille võlasummad moodustasid kogusummast rohkem kui veerandi. Keskmine maksehäire summa on 1000 eurot, enamasti esineb lühiajalisi maksehäireid pigem kinnisvara- ja ehitussektoris. Maksehäirete kogusumma Eestis on 54 miljonit eurot.
„Õhus on tunda stagneerumise lõhna,” kommenteerib olukorda Krediidiinfo juht Alar Jäger ning rõhutab, et ettevõtjad tahavad hoiduda võlgade võtmisest ja investeeringutest. Dividende võetakse aga rohkem välja, mis näitab tema sõnul seda, et ettevõtjatel pole ideid, kuhu investeerida. Ettevõtjad on tema sõnul ettevaatlikud ning ootavad paremaid investeerimisvõimalusi tulevikus.”
Kui üldiselt on Eesti ettevõtete maksehäirete ja maksuvõla seis üsna stabiilne, siis suurim murelaps Eestis on tööstussektor.

Tööstus hädas kerkivate sisendhindadega

Kogu maksuhaldurile võlgu oldavast summast moodustab mäetööstuse ja töötleva tööstuse osa rohkem kui veerandi. Tööstusettevõtted tunnistavad, et just sisendhindade surve, nagu naabritest kõrgemad energiahinnad ja palgakulu kasv, on vähendamas mitmel juhul meie tööstuse konkurentsivõimet.
Muret teevad pigem märgid tööstuse kui majandusele väga olulise sektori hoo raugemisest. Tööstusettevõtted on suured tööandjad, mille probleemid mõjutavad paljusid – viimaseks näiteks 500 inimese koondamine Viru Keemia Grupis.
Mäetööstuse ja töötleva tööstuse ettevõtetest on negatiivse krediidireitinguga 16%. Kui maksehäirete ehk tarnijatele võlgnevuste poolest tööstus esile ei kerki, siis maksuvõlgadega on teisiti.
Maksuametile võlgu olnud ettevõtete osa sektoris on kasvanud 9,4%-ni ning maksuvõla summa kasvas aastatagusega võrreldes 91%. See kasv tulenes tööstuse olulisematest alamsektoritest: toiduainete tootmine, puidutöötlemine ja metalltoodete tootmine. Nendel aladel on kasvanud ka võlgadega ettevõtete hulk ning maksuvõla summat ei paisuta üldjuhul vaid üksikud võlgnikud. Tootjate esimesi raskusi oli märgata juba 2015. aasta esimesel poolel.
Valio Eesti AS-i tegevdirektori Maido Solovjovi sõnul on maksuvõlgade tekkimise võimalikke põhjuseid üldjuhul kaks – suured vead rahavoogude juhtimisel või alla ootuste majandustulemused ja sellest tingitud rahapuudus. „Praeguseid näitajaid arvesse võttes järeldan pigem viimast,” kommenteerib Solovjov toidutootjate maksuvõla kasvu.
Toiduainete hinnad on märkimisväärselt langenud, millele osutab ka toiduindeksi alanemine, ning see on hakanud avaldama mõju kasumile. „Kõik märgid näitavad, et madal hinnatase püsib ning konkurents toidusektoris kasvab veelgi. See on trend, mida näeme kõikide eelduste kohaselt globaalselt, mitte ainult kohalikul turul,” ennustab Solovjov. „Samal ajal on aga peamine kuluartikkel – töötasud – madala töötuse taseme tekitatud palgasurve najal kasvanud,” analüüsib ta.
Just sisendhindade kasvu pitsitav mõju on ka teiste tööstusettevõtete esindajate hinnangul peamine majandus- ja makseraskuste põhjus.
Suure haavapuitmassitootja Estonian Celli peamiseks probleemiks on elektri kõrge hind. Estonian Celli finantsdirektori ja juhatuse liikme Siiri Lahe sõnul mõjutab see oluliselt kasumlikku tegutsemist. „Nõudlus ettevõtte toodangu järele on 20?25% suurem praegusest tootmisvõimsusest. Kuid tootmisvõimsuse ja seeläbi ka ekspordimahu kasvatamist piiravad tehase käivitusjärgsel perioodil enam kui kahekordistunud energiatariifid, mis on tõusnud ennekõike riigi poolt lisatud maksude tõttu,” räägib Lahe.
„Elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu, mis aastasummades moodustavad vastavalt 1 ja 2 miljonit eurot, on ka peamised tegurid, mis ettevõtte konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse rahvusvahelistel eksportturgudel ohtu seavad,” nendib Lahe. Kogutariifide võrdluse alusel maksis energiamahuka tootmisega ettevõte Eestis elektri eest 4?6 miljonit eurot aastas rohkem kui sama tarbimismahuga elektritarbija Austrias, Soomes, Saksamaal või Rootsis.
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektori Enno Rebase sõnul on ka selles sektoris surve ettevõtjaile tugevnenud. On neid, kel läheb varasemast kehvemini, kuid ka neid, kel läheb hästi, nagu puitmaterjalide või betoonelementide tootjad.

Maksuvõlgadega ettevõtete arv suurenes pea kõikides sektorites

Maksuvõlgadega ettevõtete arv suurenes aastaga ligi 9%, kokku jäi riigile võlgu 4283 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet. Suurima võlglaste osakaaluga olid majutus- ja toitlustussektor (10,5%) ning ehitussektor (10,1%). Märgatav võlglaste osakaalu suurenemine toimus mäetööstuses ja töötleva tööstuse sektoris, kus võlgu olevate ettevõtete osakaal jõudis 9,4%-ni. 
Maksehäiretega ettevõtete arv vähenes jätkuvalt mõõdukalt (–8,4%) ja see hõlmas kõiki valdkondi peale põllumajandussektori. Kokku on maksehäiretega 3,3% ehk 2564 aktiivselt tegutsevat ettevõtet. Kõige rohkem on äripartneritele võlgu olevaid ettevõtteid majutus- ja toitlustussektoris 6,5% ning ehitussektoris 6,1%.
Maksehäiretega ettevõtteid on enim mikroettevõtete hulgas, ent ka seal on näha maksehäirete vähenemist. Mikrofirma töötab vähem, saab vähem kaupa ja teenuseid, mistõttu on väiksem võimalus võlgu jääda. Väike- ja mikroettevõtted on aga enamikus maksuvõlaga ettevõtete hulgas.

Ettevõtted rakendavad konservatiivset krediidipoliitikat

Kõrge krediidiriskiga ettevõtete osakaal tõusis 2016. aasta jaanuari seisuga 12,8%-ni, mis näitab, et Eesti ettevõtete krediidipoliitika on üsna konservatiivne. Teistest valdkondadest pea kaks korda kõrgema krediidiriskiga (24,1%) on jätkuvalt majutus- ja toitlustussektor, kus igal neljandal ettevõttel on suur võla tekkimise oht.
Majutus ja toitlustus ning ehitussektor on kõrge krediidiriskiga ettevõtete hulgas varasematelgi aastatel esinenud. Sellel on Alar Jägeri sõnul lihtne põhjus. Valdkondade eripära on raskuste korral pigem luua uus firma, kui lappida vanu võlgu. Muutus saaks toimuda vaid pikaajalises plaanis.
„Kes neid ettevõtteid krediteerivad, neil on vaja olla tähelepanelik,” soovitas Jäger.

 

 

Osale arutelus

  • Inga Meremaa, Krediidiinfo AS-i turundusjuht

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

27. november 2017

Uudised

Tööriistad