Katrin Kendra: tuleb olla uhke ka iseenda üle

Katrin Kendra
Tallinna linna finantsjuht Katrin Kendra

„Meie jaoks on kõige hullem see, kui asjad ei liigu, kui vajalikke muutusi ei toetata, vaid püütakse kinni hoida aegade jooksul sissejuurdunud ja aegunud tööviisidest,” ütleb Tallinna linna finantsjuht Katrin Kendra, et muutused paremuse poole ja pidev areng on tema meeskonna töö igapäevaseks sihiks.

Tallinna linna finantsvaldkond on aastatel, mil Katrin Kendra on linna finantsjuht, teinud läbi murrangulised muutused. Linn on läinud üle tekke- ja tootepõhisele eelarvestamisele, oluliselt on tõhustatud linna rahahaldust, uus kvaliteet on saavutatud linna raamatupidamisarvestuses, juurutatud on kogu linna hõlmav integreeritud finantsinfosüsteem.

Ka linna finantsteenistus, mida Katrin juhib, on oma 15 tegevusaastaga oluliselt uuenenud – algselt 30 töötajaga üksusest on saanud 90 töötajaga ja viie osakonnaga organisatsioon, mis vastutab kogu linna finantsvaldkonna kui terviku tõhusa toimimise eest, osutab raamatupidamisteenust linna asutustele ja linna asutatud juriidilistele isikutele ning haldab ja arendab linna finantsinfosüsteemi. Alates üle-eelmisest aastast on linna finantsteenistuse vastutusalas ka linna arengukavad ning välisprojektide ja mittetulundustegevuse koordineerimine.

Käesoleva aasta peamiseks väljakutseks on Katrini sõnul linna raamatupidamisorganisatsiooni ümberkorralduste lõpule viimine. Linna finantsteenistus hakkab nimelt raamatupidamisteenust osutama ka linna üle 200 haridusasutusele, mis toob kaasa muutusi nii organisatsioonis kui ka töökorralduses. Selle muutuse tulemusel liitub linna finantsteenistuse meeskonnaga 25 uut kolleegi ehk teisest poolaastast on linna finantsteenistuse meeskonnas kokku 115 töötajat.

Vabadus tegutsemisel on andnud võimaluse katsetada ja areneda

Seni tehtud muudatused finantshalduse korralduses on Katrini hinnangul ennast igati õigustanud ning seeläbi on märgatavalt paranenud ka linna kui koostööpartneri usaldusväärsus ja maine selles vallas. Tänu sellele, et järjekindlalt on panustatud linna finantshalduse korrastamisse, sai linn suhteliselt hästi hakkama ka siis, kui Eesti majanduses tervikuna olid keerukamad ajad.

Katrin ise omandas kõrghariduse majandus-õiguse erialal ning on aastate jooksul end pidevalt erialaselt täiendanud. Tallinna linna tuli Katrin toonase Tallinna finantsdirektori Ahti Kallaste kutsel 2001. aastal juhtima finantsteenistuse eelarve osakonda. Enne seda oli Katrin ametis rahandusministeeriumi riigieelarve osakonnas ning värskelt naasnud õpingutelt Amsterdami ülikoolist.

Meenutades seda aega naeratab Katrin, et nooruses ei ole inimestel hirme. „25-aastasena ei muretseta oma otsuste pärast, siis püütakse vastu võtta iga väljakutse, mis pakub uusi võimalusi ja kogemusi. Mida aeg edasi, seda valivamaks ja ettevaatlikumaks muututakse,” märgib ta. Linna finantsdirektoriks sai Katrin 2007. aastal, kui toonane finantsjuht Ahti Kallaste võttis vastu väljakutse minna Eesti Posti juhtima.

Kui küsida Katrinilt, millisest tööperioodist on ta enim õppinud, kostab naine pikemalt mõtlemata, et on õppinud kogu oma karjääri vältel. „Mul on olnud õnn töötada heade ja toetavate juhtidega, kes on andnud piisavalt vabadust tegutsemiseks. See on andnud võimaluse end proovile panna, katsetada ja areneda,” räägib ta. Samuti hindab Katrin võimalust õppida oma kolleegidelt. Tema sõnul on Tallinna linna finantsteenistuse osakondade juhtideks oma valdkonna asjatundjad, kelle laialdased teadmised, oskused ja kogemused on andnud võimaluse vastastikku õppida ja areneda.

Positiivsena nimetab ta ka seda, et on olnud linna finantsteenistuses selle algusaastatest alates ning saanud anda oma panuse selle kujunemisesse. Seejuures hindab Katrin väga võimalust ise oma kollektiiv kujundada.

Pühendumus ja järjepidevus viivad sihile

Muutused paremuse poole ja pidev areng on Katrini sõnul kogu tema meeskonna igapäevaseks sihiks.

Seda põhimõtet toetavad ka finantsteenistuse kui meeskonna ühiselt sõnastatud väärtused, milleks on usaldusväärsus, koostöövalmidus ja uuendusmeelsus. „Need väärtused kannavad endas soovi olla pidevas arengus, saada paremaks kui me täna oleme, püüelda uute sihtide poole,” räägib Katrin. „Inimesed ise genereerivad muutuste ideid, arutlevad, mida teisiti teha, mis võiks parem olla,” selgitab ta.

„Meie jaoks on kõige hullem see, kui asjad ei liigu, kui vajalikke muutusi ei toetata, vaid püütakse kinni hoida aegade jooksul sissejuurdunud ja aegunud tööviisidest,” märgib naine. Katrini sõnul on muutuste läbiviimiseks vaja arusaamist arenguvajadusest ning tahet mõeldut ellu viia. Seda viimast eriti, sest ükski muutus ei toimu kiiresti, eriti hierarhilistes organisatsioonides. „Ka meil kulus pikki aastaid, enne kui õnnestus raamatupidamist optimeerima hakata,” lisab Katrin, et suurtes organisatsioonides ongi keerukam kiireid ja põhjalikke muutusi ellu viia ning soovitut saavutada. Kuid pühendumuse ja järjepidevusega jõuab sihile.

Mis Katrinit avalikus sektoris tegutsemise juures hoiab? Katrin ütleb, et tema jaoks ei ole oluline, kas tegemist on avaliku või erasektoriga. Oluline on hoopis see, et töö oleks vaheldusrikas, pakuks piisavalt väljakutset ja arenguvõimalusi. Katrin räägib, et Tallinna linn oma ligi 280 asutusega, 12 800 töötajaga ning tegevusvaldkondade erisusega on üks suuremaid organisatsioone Eestis ning struktuuriüksusena on ka linna finantsteenistus oma 115 töötaja ja mitmete tegevussuundadega suuruselt võrreldav keskmise suurusega ettevõttega. „Olgu see siis avaliku või erasektori üksus, mõlemas tuleb keskenduda säästlikule ressursside kasutusele, tõhusale toimimisele ja jätkusuutlikkusele,” tähendab ta.

Katrin tunnistab, et on isegi endalt vahel küsinud, mis on see, mis pärast pikki aastaid teda ikka samas kohas tööl hoiab. Vastus on aga lihtne: „Mul on võimalus ennast jätkuvalt teostada, uuendusi ellu viia ja osaleda olulistes otsustustes. Lisaks on innustuseks töö suurepärases meeskonnas. See kõik ongi see, mis motiveerib”.

Hea kollektiiv on Katrini sõnul hindamatu. Levinud uskumuse kohaselt väärtustavad inimesed ametikoha puhul vaid raha. „Minu kogemus aga ütleb, et emotsioonid on olulisemad. Raha on elatusvahendina küll oluline, kuid hea õhkkond kaalub selle iga kell üles,” tähendab ta.

Aastate jooksul on ta hakanud üha enam mõistma ka ütlust, et tööd tuleb teha südamega, mitte seda südamesse võtta. „Eks aeg-ajalt olen tööasju liialt südamesse võtnud, kui asjad ei lähe päris nii nagu plaanitud. Siis läheb see ikka hinge ja puudutab. Kui mõtlen aga oma meeskonnale, sellele, kui palju on ühiselt tehtud ja saavutatud ning kui palju on veel tulevikuplaane, see aitabki edasi minna,” kostab Katrin.

Ka iseendale tuleb aeg-ajalt pai teha

Finantsjuhtimise trendide kohta märgib Tallinna linna finantsteenistuse juht, et tänapäeval ei saa finantsjuht jääda pelgalt numbrite maailma. „Finantsjuht peaks olema kaasatud organisatsiooni arenguküsimustesse, oskama näha tervikut ning võimalusel olema abiks ka teiste tegevusvaldkondade sisulistes arengutes,” ütleb ta. Ehk teisisõnu – finantsjuht võiks olla juhtkonna parem käsi, kes on toeks oluliste otsuste tegemisel.

Linna finantsvaldkonnas tehtud muutused ja arengud on avaldanud positiivset mõju ka linna teistele tegevusvaldkondadele ning andnud innustust uuendusteks organisatsioonis laiemalt. Katrin ütleb, et nii nagu avalikus sektoris üldisemalt on ka linnaorganisatsioonis üha enam võetud suund kliendikesksusele. Nii avalike teenuste pakkumisel kui ka igapäevategevustes kasutatakse üha enam mugavaid elektroonilisi kanaleid ja kasvanud on ka võimekus operatiivsemalt reageerida muutuvatele vajadustele. „Kasu sellest on ilmselge, organisatsioon saab tõhusamalt toimida ja pakkuda senisest kvaliteetsemaid teenuseid,” lausub ta.

Tõsi, Katrini sõnul ei too püüd asju teisiti teha endaga kaasa alati mitte vaid sõpru, sest inimestel on loomuses vastu seista muutustele. „Üsna sageli kohtame teravaid pöördumisi ja rahulolematust,” kostab naine, et muutuste tee nõuab ka peent diplomaatiat ning vajadust asju pidevalt selgitada. Ja kui mõne muutuse elluviimine võtabki aastaid, nagu eespool mainitud, on rõõm tehtust seda suurem.

Katrin ütleb, et elu ongi õpetanud teda nii kergete kui ka raskete aegadega toime tulema. „Minule on toeks minu pere, lähedased sõbrad ja kolleegid – see on minu tagala,” sõnab ta. Hea füüsilise ja vaimse vormi säilitamiseks peab Katrin oluliseks ka sportlikku tegevust – lisaks tennisemängule meeldib talle mõõdukas koormus jõusaalis ja jalutuskäigud värskes õhus. Tema öökapil leidub alati ka hea raamat.

Katrin peab äärmiselt oluliseks hoolimist ja märkamist. „Ma usun, et kui teha head, tuleb see ka endale tagasi.” Ka iseennast ei tasuks tema sõnul unustada – tuleb olla uhke ka iseenda üle, end kiita ja endale teinekord ka piltlikult pai teha. Siis jagub jaksu ka kõige raskematel aegadel edasi minna.

Osale arutelus

  • Silja Paavle, Õhtuleht

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad