Audiitor tõttab appi

Audiitor tõttab appi
Kuidas valida audiitorit ja tema teenuseid kõige paremini ära kasutada

Maailmapank avaldas 2004. aastal nn ROSC-raporti, milles hinnati muuhulgas Eesti auditeerimise tavasid ja taset. Aruandes leiti, et audiitortegevuse regulatsioon jääb meil rahvusvahelistest parimatest tavadest maha ning hinnanguliselt suisa 50% tehtud audititest on kehva kvaliteediga.

Eelmisel aastal tegi audiitorbüroo PwC rahandusministeeriumi tellimusel uuringu arvestusala õigusraamistiku ja praktika muutustest aastatel 2004–2014. Uuringust selgus, et Eesti on teinud arvestatavaid edusamme nii raamatupidamise, finantsaruandluse kui ka audiitortegevuse valdkonnas.

Audiitortegevust mõjutasid kõige enam uue audiitortegevuse seaduse jõustumine 2010. aastal ja järelevalvenõukogu loomine, uute kvalifikatsiooninõuete kehtestamine vandeaudiitoritele, audiitorkogu kvaliteedikontrolli-protseduuri täiustamine ning ka auditeerimistarkvara E-dok väljatöötamine.

Eesti ettevõtjad võivad muretul meelel audiitori majja kutsuda. Kui palju audiitoreid aga Eestis tegutseb, kuidas audiitorit valida ning mida audiitori hinnangud tegelikult tähendavad, selgitavad Audiitorkogu president Märt-Martin Arengu ja kantsler Andres Hurt.

Kui palju on praegu auditikohustuslasi ja kui palju jääb neid järgmisel aastal? Sama sooviks teada ülevaatuse kohta.

Täpset hulka pole lihtne määrata, kuna ettevõtted on pidevas muutumises ja mineviku statistiliste andmete põhjal ei ole lihtne teha adekvaatset tulevikuprognoosi, aga meie hinnangul võiks Eestis praegu olla umbes 7500 juriidilist isikut, kes on auditikohustuslased ja 3000 ülevaatuse kohustuslast. Erinevatel hinnangutel võib seoses piirmäärade muutumisega nende hulk kahaneda 10–20%. Selle muudatusega, mida ka audiitorid osaliselt toetasid, viiakse paremasse kooskõlla ettevõtjate välise kontrolli vajadused ning seadusest tulenev kohustus.

Kui palju on Eestis audiitoreid?

Eestis on üle 350 litsentseeritud vandeaudiitori, kellest ligikaudu 80% on erialaselt aktiivsed (osa töötab põhitöökohaga muul alal, on ajutiselt välismaal õppijaid/töötajaid ning emapuhkusel olijaid). Selleks, et vandeaudiitor saaks vandeaudiitorina teenuseid osutada, peab ta tegutsema eraldi tegevusluba omava audiitorettevõtjast äriühingu kaudu või olema FIE, mistõttu ongi Eestis 150 audiitorettevõtjat. Viimastest enamik (üle 2/3) on ühe-audiitori-firmad, samas kui üle 80% tegevusvaldkonna käibest on 30 suurima audiitorfirma käes.

Milline on teenuse hinnaskaala? Mida hinnapakkumise puhul tähele panna?

Audiitori teenuste hinnast rääkimisel peab kõigepealt tegema vahet rutiinsema loomuga teenustel nagu audit ja ülevaatus ning audiitori eritöödel. Viimasena mainitute hinnad on täielik rätsepatöö vastavalt kliendi tellimusele (ehk siis projekti ülesandepüstitusele), esimesena mainitute puhul saab väga suure üldistuse teha – mõne vähem keeruka raamatupidamisaruande ülevaatus võib asjaolude kokkulangemisel lõppsummana kliendile maksma minna kolmekohalise arvu eurosid (minimaalsed protseduurid, mida standardite kohaselt peab audiitor tegema (näiteks kliendi tuvastamine, rahapesu tõkestamise seaduse nõuete järgimine, lepingu sõlmimine, protseduurid ulatuse määramiseks, dokumenteerimine ja arhiveerimine), võtavad ka lihtsaima kliendi puhul oma tunnid), samas kui skaala teine ots Eesti kontekstis peaks jõudma kuuekohalise arvuni. Seega tarbija võib-olla õigustatud küsimusele „mis see maksab?” audiitorteenuste puhul väga lihtsat vastust ei saa. Hind sõltub sellest, millises ulatuses, millal ja milliseid ressursse audiitorbüroo peab teenuse osutamiseks rakendama.

  • Millises ulatuses? Mitu tundi kulub töö teostamiseks? Kuna audiitor eelarvestab oma projekte vastavalt tundide arvule, siis mida enam tunde kulub, seda kallim on lõpphind.
  • Millal? Audiitorite töö on hooajaline, kuna majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg on kuus kuud pärast ettevõtte majandusaasta lõppu ning enamiku Eesti ettevõtete puhul on seega esitamise tähtajaks 30. juuni. Sõltub küll veidi audiitorettevõtjast, kuid üldjuhul küsib ta kõrgemat hinda teenuste eest, mida klient soovib esimesel poolaastal. See on veidi sarnane elektritootmise tipuvõimekuse säilitamise vajalikkusega – kui aastas on perioode, mil nõudlus on sada, peab ettevõtjal olema võimekus seda sadat teenindada, isegi kui vaiksematel kuudel on nõudlus näiteks 20. Selleks, et teenuse pakkumise ressursid (töötajad) tipu ajal olemas oleksid, peab neile ka madalhooajal palka maksma. Seetõttu küsibki audiitor teenuste eest, mida soovitakse kõrghooajal (nn busy season), ka kõrgemat hinda.
  • Milliseid ressursse tuleb rakendada? Kliendi jaoks pole tihti efektiivne maksta kõrgemat hinda vandeaudiitorile selle eest, et just tema algusest lõpuni kõik protseduurid isiklikult läbi viiks. Seetõttu on paljud audiitorettevõtjad võtnud tööle assistendid, kes ennekõike viivad läbi protseduure, mis nõuavad väiksemat otsustuspädevust ja on rutiinsema loomuga. Audiitorluses toimib siiani väga edukalt õpipoisi-selli-meistri hierarhia. Seega juhul kui klient on nõus ja soovib maksta teenuse eest odavamat hinda, teeb lihtsamaid protseduure õpipoiss või sell nõnda, et meister küll juhib protsessi, kuid tihti ei pruugi teda ennast füüsiliselt kliendi juures näha olla. Sellisena on see kõigi jaoks win-win lahenduseks – õpipoiss õpib sellilt või meistrilt, sell saab juba ise juhendada õpipoissi, kuid vajab kohati tuge meistrilt ning meister saab oma ekspertiisi rohkemates olukordades testida ja arendada, samas kui klient saab kindla kvaliteediga teenuse, ent soodsamatel tingimustel.

Hinnapakkumise puhul soovitaksime panna tähele järgnevat:

  • alati tasub kohtuda pakkujatega olemaks kindel, et pakkuja on kliendi soove (teenuse sisu, teenuse ajastus, teenuse osutajad) õigesti mõistnud;
  • pakkujaga tasub avatult suhelda: millist tuge klient audiitorilt vajab – kas kord aastas rutiinset auditit või aeg-ajalt ka nõu näiteks maksu-, juriidilistes või raamatupidamisküsimustes;
  • nagu enamiku teenuste puhul, võib ka auditi suhtes kindlalt väita, et odavaim hind on vaid haruharva parim valik ning üldiselt on omaniku ja tippjuhi ootuseks ikkagi parim hinna-kvaliteedi suhe. Ühelt poolt tasub seetõttu eelnevalt enda vajadused ja soovid korralikult läbi mõelda, teisalt oma kontaktvõrgustikust küsida soovitusi audiitori kohta ja/või pakkujalt referentse, infot tema kompetentsuse ja varasemate projektide/klientide kohta samas tööstusharus.

Kuidas uurida audiitori/büroo tausta ja hinnata pädevust?

Parim soovitus on teine ettevõtja, kelle arvamust sa hindad ja usaldad. Pakkumise puhul soovitame küsida referentse samas tööstusharus varem tehtud töö kohta. Otsene suhtlus pakkujaga annab üldjuhul ettevõtjale hea arusaama vandeaudiitori pädevuse kohta – kui üle laua istub inimene, kelle jutt tundub sulle loogiline ja asjalik, on esimene suur samm pädevuse hindamisel tehtud. Küsida võiks ka seda, kuidas audiitor enda professionaalset taset üleval hoiab, kuidas on tema audiitorettevõtjas tagatud kvaliteetse teenuse osutamine ning mis on viimaste võrgustiku-siseste (kui asjakohane) või Audiitorkogu tehtud kvaliteedihindamiste tulemus.

Millised on audiitori hinnangud ning mida need tähendavad ja kaasa toovad?

Audiitori otsuse eri tüüpidest saaks väga pikalt ja põhjalikult kirjutada ning on ohtralt kirjandust, mis neid nüansirohkelt kirjeldavad. Piirduksin siinkohal võimalikult lihtsa selgitusega erinevate kategooriate kohta.

  • „Puhas” otsus – vandeaudiitor ei tuvastanud oma kontrolli käigus, mis standarditest tulenevalt on väljavõtteline (ehk siis ei kontrollita 100% dokumentidest), ühtki teadliku aruande lugeja jaoks olulist viga, mille esinemise puhul võiks eeldada aruande lugejalt teistsuguseid majandusotsuseid;
  • „Märkusega“ otsus – protseduuride käigus tuvastas audiitor vigu või ei olnud tal mõne asjaolu osas lõpuni võimalik kindlust omandada, kuid kokkuvõttes järeldab ta siiski, et arvestades loetletud „märkuseid”, saab aruande lugeja aruandest tervikuna siiski hea ülevaate ettevõtte finantsseisust;
  • Arvamuse avaldamata jätmine ehk n-ö disclaimer – audiitor ei suutnud mõne asjaolu puhul olla kindel ja see asjaolu on kogu aruande jaoks nii märkimisväärne, et ta loobub aruande kui terviku suhtes arvamust avaldamast. Siiski peab audiitor oma kontrolliprotseduurid lõpuni viima ja kõik tuvastatud olulised asjaolud aruandesse kirja panema, mistõttu tark aruande lugeja saab ka siit tihti aruande kui terviku kohta vajaliku info kätte, kui ta oskab arvamuse avaldamata jätmise asjaolu õigesti arvestada;
  • Eitav otsus – audiitor tuvastas mõne aruandes avalikustatud asjaoluga seoses nõnda suure vea, et ta järeldab, et kokkuvõttes ei anna aruanne head ülevaadet ettevõtte finantsseisust.

Tuleb eristada disclaimer- ja eitavat otsust – esimese puhul ei suuda audiitor mõne asjaolu puhul vajalikku kindlust omandada (näiteks – allahindlus on kindlasti vajalik, aga kui suur?), samas kui teise puhul ta teab kindlasti, et asjaolu on täpselt „niimoodi/sellevõrra” vale (näiteks – ettevõte väidab, et tal on pangas 1 miljon eurot, aga audiitor näeb väljavõttelt, et on hoopis 10 000 eurot).

Audiitori aruanne on ajapikku aina suuremat kaalu omandanud ning see protsess läheb vääramatult edasi, sest ennekõike on Eesti majandusel sidemed regiooniga, kus sellele väga suurt rõhku pannakse. Oleme seda isegi kõrvalt näinud, kuidas nii pangad kui ka maksukontroll panevad oma otsuste tegemisel alati tähele ka seda, mida audiitor on ettevõtte kohta öelnud. Tõsi, siin on veel pikk tee käia, kuid seisame Audiitorkogus kindlasti selle eest, et avalikkus audiitori aruandeid üha enam oma era- ja äriotsusteks ära oskaks kasutada.

Kuidas audiitori tööd ettevõttes paremini ära kasutada?

Audiitori roll on ettevõtja jaoks võrreldav arsti, advokaadi või hingesulase omaga – audiitor on see isik, kes tegelikult teab, kuidas ettevõtjal läheb. Seega on loogiline, et paljud ettevõtjad kasutavad audiitori nõu ja teenuseid ka muudes äri eduks vajalikes valdkondades, nagu näiteks maksu- ja juriidiline nõustamine, keerukamad raamatupidamiskäsitlused, tehingute sooritamised ja erikontrollid, kui vaid levinumaid teenuseid nimetada. Samas on see kindlasti suhe, mis peab toimima mõlemas suunas, ehk siis audiitor peab end harima, et olla suuteline ettevõtjat kõigis neis valdkondades nõustada, mis muudakski auditi vaid üheks osaks audiitori professionaalsete teenuste paletist.

Mis saab siis, kui ettevõte pole audiitori tööga rahul või nõus? Kuhu kaevata ja kuidas toimida?

Eriarvamused kliendi ja audiitori vahel võib jagada kaheks. Esiteks sellised, kus teenuse osutamist kokku leppides ei selgitatud täpselt kliendi äri spetsiifilisi asjaolusid, mistõttu audiitoril võisid olla teistsugused ootused, või ei pandud täpselt paika audiitori teenuse osutamise protsessi, mistõttu kliendi ootused võisid olla tegelikust erinevad.

Teiseks on sellised eriarvamused, kus ettevõtja ei ole nõus audiitori professionaalse hinnanguga. Tunnistan, et need on pigem harvad juhud ning võivad tuleneda sellest, et ettevõtja ei pruugi osata audiitorile kindlate faktide või dokumentidega tõestada, et kõik on hästi ja läheb aina paremini. See võibki tekitada mõningat tüli, et ettevõtja tunneb, et tema ju teab oma ettevõtet kõige paremini ning audiitor tunneb, et see kõik võib ka nii olla, kuid pole piisavalt kindlate asjaoludega tõestatud.

Olukorras, kus ettevõtja tunneb, et audiitorettevõtja võib oma teenuse osutamisel olla eksinud sõlmitud lepingu või audiitortegevust reguleerivate standardite vastu, võib ta pöörduda Audiitorkogusse küsimusega, kas ta mõistab kõnealust olukorda õigesti, ning samuti esitada konkreetse kaebuse audiitorettevõtja vastu. Viimasel juhul on Audiitorkogu ülesanne audiitortegevuse seaduse ja kutseühenduse sisekorra kohaselt uurida juhtumit ning rikkumise tuvastamise korral määrata audiitorettevõtjale distsiplinaarkaristus, mis halvemal juhul võib lõppeda audiitorettevõtjale rahatrahviga või rahandusministeeriumile ettepaneku esitamisega tegevusloast ilmajätmiseks. Siinkohal on paslik ära märkida, et Audiitorkogu menetlused on seadusest tulenevalt konfidentsiaalsed ning kahjuks ei tohi me mingit lisainfot peale selle, et menetlus algatati, kaebuse esitajaga jagada.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

27. november 2017

Uudised

Tööriistad