Kuidas jõuda finantsaruandluselt integreeritud aruandlusele

Ulle Parl
Ülle Pärl käsitleb integreeritud aruandluse võimalusi

Integreeritud aruandluse kontseptsiooni on rakendatud ja arendatud ligi 20 aastat. Suurem läbimurre loodetakse saavutada paari aasta jooksul.

Jaanuari RP numbris tegime lühikese sissejuhatuse integreeritud aruandluse (IR) kui integreeritud mõtlemise ja juhtimise vahendisse. Seda kontseptsiooni on jõulisemalt hakatud kasutama viimase viie aasta jooksul. Suure tõuke selleks on andnud konkurentsi, infotehnoloogilise ja sotsiaalse keskkonna oluline muutus viimastel aastatel, kuid ka detsembris 2013 Integreeritud Aruandluse Rahvusvahelise Nõukogu (IIRC – International Integrated Reporting Council) välja antud Integreeritud Aruandluse Raamistik. Raamistik aitab suunata ja toetada organisatsioone, kes vabatahtlikult juurutavad integreeritud aruandluse mõtteviisi ja vahendeid.

Integreeritud aruandluse suunavad printsiibid

Integreeritud aruandluse rakendamise pilootprojektis osaleb üle 100 ettevõtte üle maailma, näiteks Microsoft, PepsiCo, Coca-Cola, Volvo, ACCA, Marks & Spencer jne. Pilootprojektis osalejad on jaganud oma kogemusi nii meetodi rakendamisest kui ka mõjudest organisatsiooni juhtimisele ja tulemustele. Tegemist on ühelt poolt organisatsioonide vaba valikuga, teisalt ei ole integreeritud aruandluse puhul tegemist mitte reeglitega „kuidas peab asju tegema”, vaid valikutega võimaluste vahel. Seega võib öelda, et iga organisatsiooni tee ja kogemus ning ka tulemus, st integreeritud aruanne on unikaalsed. Näiteid organisatsioonide avaldatud integreeritud aruannete kohta võite leida: ttp://examples.integratedreporting.org/home.

Integreeritud aruandluse suunavad printsiibid (IIRC, 2013):
• strateegiale fookustatus ja tulevikule orienteeritus;
• informatsiooni ühendatavus;
• sidus- ja huvirühmade vastavus;
• olulisus ja sisutihedus;
• usaldusväärsus ja terviklikkus;
• järjepidevus ja võrreldavus.

Nende printsiipide järgi on ettevõtted ja ka mitmed riigiasutused ning kasumit mittetaotlevad organisatsioonid hakanud arendama integreeritud aruandlust. Levinud praktika kohaselt alustavad organisatsioonid olemasoleva klassikalise (ja kohustusliku) finantsaruandluse täiendamist erinevate osaaruannetega, et muuta tervikaruanne paremini vastavaks integreeritud aruandluse printsiipidele.

Finantsaruandluse täiendamine on vajalik, sest klassikaline finantsaruandlus annab ühekülgset informatsiooni tulemuste, nende mõjude ja kasutatud ressursside (kapitali) kasutamise kohta.

Lisaks kitsale fookusele ja ühekülgsusele heidetakse klassikalisele finantsaruandlusele ette ka selle raskesti mõistetavust. Agregeeritud finantsnäitajate taha peidetud sisust ja sõnumist on üldjuhul väga raske aru saada.

Osaaruannete eesmärk

Integreeritud aruandlus areneb tavaliselt välja klassikalise finantsaruandluse osaaruannete täiendamise kaudu. Peamised osaaruanded, millest koosneb ettevõtete klassikaline aastaaruanne: finantsaruanne, juhtkonna kommentaarid aastaaruandele, keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude aruanne, juhtkonna tegevusaruanne ja intellektuaalse kapitali aruanne.
Juhtkonna kommentaare sisaldava dokumendi eesmärk on täiendada finantsaruandlust, lisades selgitusi lugejatele paremini arusaadavas keeles ning tuues sisse rohkem narratiivset lähenemist. Kuigi klassikalise finantsaruandluse puhul on samuti nõutavad juhtkonna kommentaarid, siis see, kuidas seda koostada, et tagada nii finantsaruandluse kui ka integreeritud aruandluse printsiipidele vastavus, on iga organisatsiooni otsustada. Võrreldes finantsaruandluse standarditega on integreeritud aruandluse printsiipidest lähtuvalt suurem rõhk tulevikul ja strateegilisel vaatel.

Sotsiaalsete ja keskkonnamõjude aruande, mida sageli nimetatakse ka jätkusuutlikkuse (sustainability) aruandeks, eesmärk on selgitada organisatsiooni tegevuse mõju loodus- ja sotsiaalsele keskkonnale. Sotsiaalsete ja keskkonnamõjude aruandele on kehtestatud 2002. aastast rahvusvahelised suunised (GRI) aruandluse esitamiseks, mida on täiendatud aastal 2013. Kehtestatud reeglid aga ei käsitle erinevate andmete ja aspektide seostatud esitamist. Integreeritud aruandluse rakendamisel saab stardiplatvormiks võtta küll sotsiaalsete ja keskkonnamõjude aruandluse koostamise kogemused ja selleks välja töötatud arvestussüsteemi, kuid arendamist vajavad mitmed aspektid, mis on välja toodud integreeritud aruandluse printsiipides.

Integreeritud aruandluse arendamine

Kuigi juhtkonna tegevusaruannet peetakse oluliseks osaks klassikalises finantsaruandluses ning finantsskandaalide õppetundide alusel rõhutatakse selle aruande tähtsuse suurenemist, ei ole selle aruande arendamisega finantsaruandluse raames eriti tegeletud. Sageli on juhtkonna tegevusaruanne pigem suunatud olemasoleva olukorra kirjeldamisele kui strateegilisele ja tulevikku suunatud vaatele. Samuti piirdub klassikaline juhtkonna tegevusaruanne finantsaspektidega, jättes tähelepanu alt välja teised kapitali liigid. Integreeritud aruandluse printsiipide kohaselt peaks enam arendama vaadet teistele kapitali liikidele, sisse tooma enam kvalitatiivseid aspekte ning paremini siduma omavahel erinevaid vaateid ja aspekte.  

Intellektuaalse kapitali osatähtsus tänapäeva majanduses, organisatsioonide juhtimises ning tulemuste saavutamisel aina kasvab. Kuigi on aru saadud, et intellektuaalse kapitali kasutamisega seonduvaid aspekte klassikaline finantsaruandlus ei suuda kajastada või katab seda suurte puudujääkidega, ei ole intellektuaalse kapitali arvestuses ja aruandluses olulisi edusamme tehtud. 2000-ndate alguses loodi küll mõned raamistikud (MERITUM, 2002; DMSTI, 2003), mis püüavad suunata ja parendada intellektuaalse kapitali arvestust ja aruandlust, kuid nende mõju ei ole olnud märkimisväärne. Olemasolevad kogemused ja meetodid intellektuaalse kapitali arvestuses ja aruandluses saavad olla aluseks integreeritud aruandluse juurutamisel, kuid ka selles vallas on vaja, lähtudes integreeritud aruandluse printsiipidest, teha läbi märkimisväärne areng.

Integreeritud aruandluse loomisel ja arendamisel võib eraldada kolm informatsiooni integreerituse taset: täiustatud, kogutud ja integreeritud aruanded.

Kui esimesel juhul piirdutakse klassikaliste aruannete täiendamisega, siis teisel juhul on tegemist täiendatud aruannete komplekti loomisega ja viimasel juhul kõikide osaaruannete koostoimega. Kuidas integreeritud aruandluse arendamine on organisatsioonides õnnestunud, mida sellest protsessist on õpitud ja millist kasu saadud, sellest tuleb juttu juba järgmistes RP numbrites.

Osale arutelus

  • Ülle Pärl, EBS-i dotsent ja Majandusarvestuse Õpetajate Kogu (www.arvestusharidus.ee) eestvedaja

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad