Olulisemad seadusemuudatused 2016. aastal

Seadusemuudatused 2016
Seadusemuudatused 2016

Järgnevalt käsitleme tähtsamaid seadusemuudatusi sellel aastal.

Muudatused raamatupidamise seaduses

Uuest aastast jõustus uus raamatupidamise seadus, millega lihtsustatakse mikro- ja väikeettevõtjate majandusaasta aruande koostamise ja avaldamise nõudeid.
• Mikroettevõtjatel tuleb edaspidi koostada vaid kaks põhiaruannet: lühike bilanss seaduses nimetatud kohustuslike ridadega ja kasumiaruanne.
• Väikeettevõtjad peavad koostama ning äriregistrile esitama bilansi, kasumiaruande ning maksimaalselt üheksa lisa.
Lisade täitmine on kohustuslik vaid juhul, kui ettevõtjal on selliseid kirjeid ja need on olulised. Jätkuvalt on väikeettevõtjad kohustatud koostama ja avalikustama tegevusaruande. Edaspidi ei nõuta mikro- ja väikeettevõtjatelt rahavoogude aruande ja omakapitali muutuste aruande koostamist. Uusi nõudeid kohaldatakse aruannetele, mille aruandeperiood algas 2016. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
• Auditi kohustuse piirmäärasid tõstetakse kaks korda ning ülevaatuse piirmäärasid 1,6 korda. Uusi piirmäärasid kohaldatakse 2016. aasta 1. jaanuaril või hiljem alanud aruandeperioodi kohta koostatud raamatupidamise aastaaruannete suhtes. Muudatuse tulemusena väheneb kindlustandvate audiitorteenuste arv rahandusministeeriumi hinnangul 1335 töövõtu võrra.

Muudatused tulude deklareerimisel (2017. a deklaratsioonil)

• Selle aasta tulude põhjal makstakse 2017. aastal madalapalgalistele välja täiendav tagasimakse. Tagasimakset saab taotleda täisealine inimene, kes taotluse esitamisele eelnenud aasta jooksul on töötanud täistööajaga vähemalt kuue kalendrikuu jooksul. Lähtudes rahandusministeeriumi prognoosidest vaesuspiiri kohta ning koalitsioonileppes ja riigieelarve strateegias kokku lepitud eelarvelistest võimalustest, saavad 2017. aastal makset taotleda isikud, kelle tulu jääb 2016. aastal alla 7782 euro.
• Aastal 2016 tõusis tulumaksuvaba tulu seniselt 154 eurolt 170 eurole kuus.
• Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 2700 eurot aastas (225 eurot kuus).
• Laste ülalpidamisega seotud täiendava maksuvaba tulu määr on 1848 eurot (154 eurot kuus) teise ja iga järgneva kuni 17 aasta vanuse lapse eest.
• Füüsilise isiku tulust tehtav mahaarvamine on 1200 eurot kalendriaastas.
• Kadus eraldi viieprotsendiline piirmäär kingituste ja annetuste mahaarvamisel füüsilise isiku tulust. Muudatus võrdsustab kingitused ja annetused koolituskulude ja eluasemelaenu intresside mahaarvamistega, millele kohalduvad ainult üldised piirmäärad (50% maksustatavast tulust, kuid mitte rohkem kui 1200 eurot).
• Eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist üürimisega seotud kulude katteks saab 2017. aasta tuludeklaratsioonis maha arvata 20 protsenti.
• Maksuvaba välislähetuse päevaraha tõusis seniselt 32 eurolt 50 eurole. Kõrgendatud määras (kuni 50 eurot) võib päevaraha maksuvabalt maksta iga välislähetuse 15 esimese päeva eest, kuid mitte rohkem kui 15 päeva eest kalendrikuus.

Muudatused alkoholi, tubaka ja kütuse aktsiisimäärades

• Alkoholiaktsiis tõuseb 1. veebruarist 15%. Hinnanguliselt tähendab see näiteks poole liitri õlle 3-protsendilist hinnatõusu ja liitrise viinapudeli 9-protsendilist hinnatõusu.
• Tubakaaktsiis tõuseb 1. juunist 8%. Sigaretipaki keskmine hind kallineks sel aastal 3,26 euroni.
• Bensiini aktsiisimäär tõuseb 1. veebruarist 10%. Bensiiniliitri hinda mõjutab see praeguse maailmaturuhinna juures umbes 5 sendi võrra.
• Diisli ja kerge kütteõli aktsiisimäär tõuseb 1. veebruarist 14%. Diislikütuse liitri hinda mõjutab see järgmisel aastal umbes 6,6 senti.
• Maagaasi aktsiisimäär tõusis 1. jaanuarist 20% võrra.

Muudatused riigilõivudes

Uued perekonnaseisu toimingute riigilõivumäärad
• Abielu sõlmimine – 30 eurot.
• Abielu lahutamine – 50 eurot.
• Paberil abieluvõimetõendi ning korduva sünnitõendi, surmatõendi, abielutõendi, abielulahutuse tõendi, nimemuutmise tõendi ja soo muutmise tõendi väljastamine – 10 eurot.
• Korduva elektroonilise sünnitõendi, surmatõendi, abielutõendi, abielulahutuse tõendi, nimemuutmise tõendi ja soo muutmise tõendi väljastamine – 5 eurot.
• Perekonnaseisuasutuses säilitatavalt dokumendilt andmete paberil teatisena või kinnitatud koopiana väljastamine – 10 eurot.
• Perekonnaseisuasutuses säilitatavalt dokumendilt andmete elektroonilise teatisena või kinnitatud koopiana väljastamine – 5 eurot.

Uued perekonnaseisutoimingute riigilõivumäärad välisesindustes
• Perekonnaseisuandmete kinnitatud väljavõtte andmine – 20 eurot.
• Abieluvõimetõendi väljastamine välisesinduses – 20 eurot.

Uus riigilõiv rahvastikuregistri andmete väljavõtte eest
Maavalitsus on alates 1. jaanuarist 2016 kohustatud tagama füüsilisele ja juriidilisele isikule õigustatud huvi korral juurdepääsu rahvastikuregistri andmetele juhul, kui taotleja taotleb ühes kuus samal eesmärgil andmete väljastamist kuni 20 isiku kohta korraga. Riigilõiv ühe isiku andmete kinnitatud väljavõtte või väljatrüki väljastamise eest on 5 eurot.

Uue isikunime taotluse läbivaatamise riigilõivud
• Uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise taotluse läbivaatamine alates 1. veebruarist 2016 – 100 eurot.
• Uue isikunime andmise aluseks oleva valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud isiku poolt haldusakti paberväljavõtte väljastamine (välja arvatud esmane väljavõte), alates 1. jaanuarist 2016 – 10 eurot.
• Uue isikunime andmise aluseks oleva valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud isiku poolt haldusakti korduva elektroonilise väljavõtte väljastamine alates 1. jaanuarist 2016 – 5 eurot.

Muudatused sotsiaalvaldkonnas

• Igakuine lapsetoetus esimesele ja teisele lapsele tõusis. Toetus esimesele ja teisele lapsele tõusis selle aasta 1. jaanuarist 50 euroni. Riiklike peretoetuste seaduse muudatus määrab lapsetoetuse tõusu järgnevaks neljaks aastaks.
• Toimetulekutoetus suurenes. Puuduses olevate perede toetamiseks tõusis toimetulekupiir 2016. aastal 130 euroni üksi elavale isikule ja perekonna esimesele liikmele, samuti pere alaealistele lastele. Iga järgneva täisealise perekonnaliikme toimetulekupiir tõusis 104 euroni. 2015. aastal olid toimetulekupiirid vastavalt 90 ja 72 eurot.
• Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir tõusis. 2016. aastal tõusis vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir perekonna esimesele liikmele 358 euroni, igale järgnevale vähemalt 14-aastasele pereliikmele 179 euroni ja igale alla 14-aastasele pereliikmele 107,4 euroni. 2015. aastal olid vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiirid vastavalt 329, 164,5 ja 98,7 eurot.
• Prognooside kohaselt tõusevad pensionid selle aasta aprillist 5,7 protsenti. Keskmine vanaduspension tõuseb 44-aastase staažiga inimesel 375 eurolt 396 eurole. Keskmine pension jääb tulumaksuvabaks, kuna tõuseb ka pensionide täiendav maksuvaba tulu.
• Sotsiaaltöötajate palgafond suureneb. Laste asenduskodude ja erihoolekande asutuste töötajate palgafond suureneb 4% võrra.
• Tervishoiutöötajate palk kasvab. Riigieelarvest finantseeritavates tervishoiuasutustes tuleb vastavalt 19. detsembril 2014. aastal sõlmitud tervishoiutöötajate kollektiivlepingule tagada tervishoiutöötajatele palgatõus 10–11% võrra.
• Uuendatud on tervisenõuded mootorsõidukijuhtidele. Aasta algusest jõustusid mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja uuendatud tervisenõuded, kuhu lisandusid uneapnoed reguleerivad muudatused. Uued nõuded juhtidele tähendavad, et keskmise raskusega või raske uneapnoe puhul on vajalik eriarsti otsus, et haigus on kontrolli all. Samuti tuleks seisundit kontrollida iga kolme aasta tagant või üks kord aastas, kui tegemist on kutselise juhiga. Tähtis on arvestada, et tulenevalt uutest nõuetest võib uneapnoe või selle kahtlustuse korral tervisetõendi taotlemise periood pikeneda.
• Haigekassa poolt hüvitatavate haiguspäevade arv ühes kalendriaastas ei ole enam piiratud. 1. jaanuarist muutus kehtetuks piirang ravikindlustuse seaduses, millega oli sätestatud, et kindlustatud isikul on õigus saada haigushüvitist kokku mitte rohkem kui 250 kalendripäeva kalendriaastas.
• Alates 1. jaanuarist muudeti ravikindlustuse seaduse sätteid, mis reguleerivad juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme ning võlaõigusseadusliku lepingu alusel töö- ja teenustasusid saava isiku kindlustuskaitse tingimusi.
Neile kehtestati uus ravikindlustuskaitse süsteem, mille kohaselt kindlustuskaitse algus ja peatamine on seotud TSD deklaratsiooni esitamisega maksu- ja tolliametile, kusjuures kindlustuskaitse saamiseks peab olema isiku eest deklareeritud sotsiaalmaksu ühes kuus vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna. Kindlustuskaitse saadakse ühe või mitme VÕS-lepingu alusel töötamisel, ühe või mitme juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmeks olemisel ning juhul, kui sotsiaalmaksu miinimum on deklareeritud.

Muudatused töövaldkonnas

• Tõusis töötutoetuse määr. Kui 2015. aastal oli töötutoetuse määr 4,01 eurot päevas, siis 2016. aastal on see 4,41 eurot päevas. Töötutoetus, mis oli 2015. aastal keskmiselt 124,25 eurot kuus, tõusis alanud aastal 136,71 euroni.
• Maksimaalse töötuskindlustushüvitise suurus on sel aastal 1303 eurot ja 86 senti kuus. Maksimaalse töötuskindlustushüvitise aluseks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu. Sellel aastal on keskmine ühe kalendripäeva töötasu 28 eurot ja 4 senti. Keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutab töötukassa igaks kalendriaastaks möödunud aastal kindlustatute makstud töötuskindlustusmaksete alusel.
• Tõusis töötasu alammäär. Kui 2015. aastal oli töötasu tunnitasu alammääraks 2,34 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot, siis 2016. aasta 1. jaanuarist on tunnitasu alammääraks 2,54 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot.
• Tõusis lapsepuhkuse puhkusetasu. Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada kolm kuni kuus päeva lapsepuhkust. Kui 2015. aastal oli lapsepuhkuse päevatasu suurus 18,57 eurot, siis alates 2016. aasta 1. jaanuarist on lapsepuhkuse päevatasu suurus 20,24 eurot.

Muudatused keskkonnavaldkonnas

• Alanud aasta 1. jaanuarist jõustus pakendiseaduse muudatus, millega vabastatakse need pakendiettevõtjad, kes lasevad turule vähem kui viis tonni pakendeid aastas, pakendiregistrisse esitatavate andmete audiitorkontrollist. Samuti jõustus regulatsioon, millega muudeti osa pakendiettevõtjate pakendiandmete audiitorkontrolli töövõtu meetodit.
• Jaanuarist hakkas kehtima uus regulatsioon, millega ühildatakse ohtlike jäätmete saatekiri ning ADR-i veokiri ning senise kahe saatekirja asemel piisab ühest. Lisaks on alanud aastast võimalik ohtlike jäätmete saatekirja vormile kanda ühe asemel mitu jäätmekoodi. Uutmoodi saatekirjade esitamiseks on arendatud ka uus infosüsteem, mis on senisest kasutajasõbralikum.
• Aasta algusest muutusid riigile kuuluvate loodusvarade (maavara ning pinna- ja põhjavesi) kasutusõiguse tasud.
Taastumatute maavarade kaevandamisõiguse tasumäärad kasvasid vahemikus 3–6%, keskmine kasv ehitusmaavarade, turba ja tehnoloogilise kivi tasumääradele on 4%. Põlevkivi kaevandamisõiguse tasu kasvas 3%.
Tavapärasele pinna- ja põhjaveevõtule kehtestatud tasumäärasid enamjaolt ei muudeta. Tasumäärad kasvasid 1–2% nendele veevõtu viisidele, millel on suurem keskkonnamõju, näiteks vee väljapumpamine kaevandamisel, või kui vett võetakse sügavamatest põhjaveekihtidest, kus veevaru taastub väga aeglaselt ja tuleb vältida selle ebaotstarbekat kasutamist.

Osale arutelus

  • Allikad: Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

11. detsember 2017

Manpower is looking for a CHIEF ACCOUNTANT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Lemoine Estonia otsib RAAMATUPIDAJAT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Uudised

Tööriistad