Õigusriskid teenuste ostmisel osaühingu kaudu

Karina Paatsi
Karina Paatsi käsitleb õigusriske teenuste ostmisel osaühingu kaudu

Kui äriühing sõlmib juhatuse liikmega teenuse osutamise lepingu, on maksuhalduril õigus lugeda see kas juhatuse liikme lepinguks või töölepinguks. Hoolas ettevõtja aga peab kontrollima, miks ja kellega ta tehingu teeb ning kas valitud tehingu liik vastab selle tegelikule sisule.

Möödunud suvel tekitas palju kõneainet riigikohtu otsus [1], mille kohaselt on maksuhalduril õigus lugeda teenuse osutamise leping, mis on sõlmitud äriühingu ja juhtkonna liikme osaühingu vahel, kas juhatuse liikme lepinguks või töölepinguks.

Seda siiski vaid juhul, kui konkreetse juhtumi asjaolude alusel on tõendatud, et leping äriühingu ja juhatuse liikme osaühingu vahel oli näilik ning tegelikult oli äriühingu ja juhatuse liikme vahel kas juhatuse liikme leping (kui teenuse sisu oli juhtida ühingut) või tööleping (kui teenuse sisu oli osutada muud teenust).

Näiliku lepingu korral tuleb juhatuse liikme osaühingule tehtud maksetest lahutada käibemaksu osa, lugeda järele jääv summa netotasuks ja tasuda selle põhjal arvestatud maksud (sotsiaalmaks, tulumaks, kogumispensioni makse, töösuhte puhul ka töötuskindlustusmakse).

Näiliku tehinguga kaasneva äriühingu maksukohustuse kõrval on viidatud lahendi valguses vähem räägitud muudest õiguslikest tagajärgedest, mis võivad äriühingule kaasneda:

• pikka aega kestnud õigussuhte puhul on äriühingule vaieldamatult suurim risk ja maksukohustus maksmata maksude näol;

• lisaks maksuhaldurile võib nõudeid esitada ka juhatuse liige või töötaja, kes on seni äriühingule teenuseid osutanud oma osaühingu kaudu;

• samuti võib äriühing olla olukorras, kus ühingule olulised tingimused, mis said kokku lepitud näilikus lepingus, ei kehti.

Risk, kui jätta juhatuse liikmega kirjalik leping sõlmimata ja teha leping juhatuse liikme osaühinguga

Seadusest ei tulene kohustust sõlmida juhatuse liikmega kirjalik juhatuse liikme leping. Loetakse, et isiku valimisega juhatusse on tema ja ühingu vahel tekkinud suuline käsundusleping. Juhatuse liikmel on seadusest tulenevad kohustused ning nõukogu või osanik (kui osaühingul puudub nõukogu) saab otsustada juhatuse liikme tasustamise oma otsusega. Samas on soovitatav sõlmida kirjalik leping mõlema lepinguosalise huvide kaitseks, et osalistele olulised tingimused, mida seadus ei kehtesta, oleksid kindlalt kokku lepitud (nt juhatuse liikme tasu ja muud hüvitised, konkurentsipiirang, lepingu ülesütlemise tingimused).

Kui juhatuse liikmega kirjalikku lepingut ei sõlmita, kuid ühing sõlmib lepingu juhatuse liikmele kuuluva osaühinguga, mille sisu on ühingu juhtimine, siis lisaks eelkirjeldatud võimalikule maksuriskile või -kohustusele tekib ühingul risk, et tema huvid ei ole sellise lepinguga piisavalt kaitstud.

Näiteks isegi kui äriühingu ja juhatuse liikmele kuuluva osaühingu vahel sõlmitud lepingus on kindlaks määratud osaühingu konkureerimiskeeld ja leppetrahv kohustuse rikkumise korral, siis selle lepingu tühisuse korral ei pruugi nimetatud piirangud ja kohustused laieneda juhatuse liikmele, kes ei ole lepinguosaline. On küsitav, kas saab väita, et näiliku lepingu teatud tingimused tuleb siiski pidada kehtivateks selle tehingu kontekstis, mida tegelikult teha sooviti.

Riskid, kui leping osutub näiliseks ja seetõttu tühiseks

Veelgi suuremad õigusriskid tekivad äriühingul juhul, kui näiliseks ja seetõttu tühiseks osutub leping, mis on sõlmitud:

1) juhatuse liikme osaühinguga selliste teenuste osutamiseks, mis ei seondu ühingu juhtimisega (nt raamatupidamisteenus) ja

2) juhatuse liikmeks mitte oleva füüsilise isiku osaühinguga.

Mõlemal nimetatud juhul võivad teenuse tegelikud osutajad töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 2 alusel väita, et õigussuhte tegelik sisu on töösuhe koos kõigi töösuhtega kaasnevate töötaja õiguste ja tagatiste ning tööandja kohustustega.

Tõendamiskohustus on äriühingul kui väidetetaval tööandjal

Töösuhte puudumist ja mingi muu lepingu sõlmimist (nt käsundus- või töövõtuleping) peab seejuures suutma tõendada äriühing kui väidetav tööandja. Kui leiab tõendamist, et osalistevahelise õigussuhte sisu on tõepoolest töösuhe, tekib töötajal õigus kõigile hüvedele, tagatistele ja töötingimustele, mis on õigusaktidega töötajatele ette nähtud, sh õigus puhkusele (lisapuhkusele, lapsehoolduspuhkusele) ja puhkusetasule, miinimumtöötasule, seaduses ette nähtud töö- ja puhkeaja tingimustele, tööandja makstavale haigushüvitisele, töölepingu lõpetamise tingimustele. Seejuures võib töötaja nõuda äriühingult kui tööandjalt ka minevikus tekkinud kohustuste täitmist, nt puhkamata puhkust ja maksmata jäänud puhkusetasu, tasu ületunnitöö eest (nt kui leiab tõendamist, et töötaja osaühingu kaudu osutatud teenuste maht ületas kokku lepitud töömahtu või TLS-ist tulenevat tööaega), päevarahasid seoses tööandja huvides tehtud lähetusega.

Aeg, kui töötaja võib esitada nõude, on piiratud

Töötaja õigus esitada töösuhtest tulenevaid eelnimetatud nõudeid on siiski ajaliselt piiratud. Et esitada mis tahes nõue täita rahalised või muud kohustused, peab töötaja esmalt esitama kas kohtule või töövaidluskomisjonile nõude töösuhe tuvastada. Tuvastusnõude esitamine ei ole ajaliselt piiratud ja töötaja võib esitada selle olenemata väidetava töösuhte kestusest kuni nõude esitamiseni. Küll aga aeguvad konkreetsed nõuded, mille täitmist töötaja tööandjalt soovib. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtajad töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks järgmised:

1) töötasu (sh ületunnitöötasu) nõude esitamise tähtaeg on 3 aastat;

2) töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest;

3) kõigi muude nõuete esitamise tähtaeg on 4 kuud.

Kui töösuhe ka tuvastatakse, võib töötaja õigus esitada nõudeid, et tööandja täidaks minevikus täitmata jäänud kohustused, olla üsna piiratud.

Kui töötaja osaühinguga sõlmitud leping on näilik

Nii nagu juhatuse liikmele kuuluva osaühinguga sõlmitud, kuid hiljem näilikuks osutunud lepinguga, pole äriühingu huvid piisavalt kaitstud ka olukorras, kui näilikuks osutub töötaja osaühinguga sõlmitud leping. Selleski olukorras tekib risk, et isegi kui äriühingu ja töötajale kuuluva osaühingu vahel sõlmitud lepingus on reguleeritud nt osaühingu konkureerimiskeeld trahvi maksmine kohustuse rikkumise korral, ei pruugi selle lepingu tühisuse korral nimetatud piirangud ja kohustused laieneda töötajale, kes pole lepinguosaline. Nimetatud juhul on ühingu huvid kaitstud isegi vähem.

Erinevalt juhatuse liikmest, kellele laieneb juhatuse liikme volituste ajal äriseadustikust tulenev (piiratud sisuga) konkurentsipiirang, laieneb töötajale konkurentsipiirang töösuhte ajal üksnes juhul, kui nii piirangu kohaldamises kui ka TLS-is ette nähtud, piiranguga seotud kõigis tingimustes on kirjalikult kokku lepitud.

Hoolas ettevõtja kontrollib tehingu liigi ja sisu vastavust

Kindlasti ei tähenda nüüdseks kujunenud riigikohtu praktika ja eespool osutatud riskid seda, et n-ö ühemehefirmadelt teenuste ostmine on alati näilik tehing ja seetõttu alati seotud oluliste maksu- ja muude riskidega äriühingule. Nagu iga teise tehingu puhul, peab hoolas ettevõtja siiski kontrollima, miks ja kellega ta tehingu teeb ning kas valitud tehingu liik vastab selle tegelikule sisule.

Riskide kandja on äriühing

Sageli jõuab personalijuhi, juhiabi või -assistendi või ettevõtte juristi lauale ettevõtte juhi soov sõlmida teenuse osutamise leping ning korraldus sellise lepingu kavand ette valmistada. Kui teenuse osutaja puhul on tegu ühele füüsilisele isikule kuuluva juriidilise isikuga või on kahtlus, et lepingu sisu on teenuse osutamine ühe füüsilise isiku poolt [2], on soovitatav analüüsida (kas ise või pöördudes õigusnõustaja poole), kas sellise lepinguga kaasneb äriühingule kui teenuse ostjale mingeid õigusriske. Paraku on nende riskide kandja eelkõige äriühing ja kui sõlmitud tehing peaks osutuma näilikuks, siis nende riskide realiseerimisest tekkivate kohustuste täitja on äriühing, kes teenuseid ostis.

[1] riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-25-15, vt ka otsuseid nr 3-3-1-12-15 ja 3-2-1-82-14

[2] Seda asjaolu on võimalik kontrollida e-äriregistrist (www.rik.ee), kui teha tasuline päring isikuandmete kohta

Osale arutelus

  • Vandeadvokaat Karina Paatsi, advokaadibüroo COBALT partner

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Valdkonna tööpakkumised

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

27. november 2017

Uudised

Tööriistad