3. veebruar 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ettevõtte üleminek Euroopa Liidu Kohtu praktikas

Euroopa Liidu Kohus võib olla ettevõtte ülemineku või kauba võõrandamise osas erineval seisukohal
Foto: Pixabay
Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht Tõnis Elling selgitab maksunüansse ja ohte ettevõtte või selle osa üleminekul.

Ettevõtte või selle osa üleminekut reguleerib käibemaksuseaduses (KMS) ainult üks lause: KMS § 4 lg 2 p 1 kohaselt ei teki käivet ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses. Tundub vähetähtis säte olevat, aga tegelikult kätkeb see regulatsioon maksumaksja jaoks küllaltki suurt ohtu. Olukorra tõsidust rõhutab ka see, et selles küsimuses on Riigikohus teinud arvukalt otsuseid, mis peaksid maksumaksja jaoks seaduse mõtet täpsustama.

Miks see maksumaksja jaoks siis oluline on, kas on tegemist kauba võõrandamisega või ettevõtte või selle osa üleminekuga? Ühel juhul tuleb tehingule käibemaks lisada ja ostja saab sisendkäibemaksu maha arvata. Teisel juhul tehingule käibemaksu ei lisandu ja ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei ole. Samuti on maksuhalduri jaoks oluline see, et ettevõtte või selle osa üleminekul lähevad üle kõik õigused ja kohustused. Teiste sõnadega, kui ettevõtjal on võlad, siis vara tervikuna müües võib ta oma vara uude äriühingusse kantida ja võlad vanasse äriühingusse jätta. Ülemineku puhul lähevad aga õigusjärgluse korras üle ka kõik kohustused. Ilmselgelt on see maksuhalduri huvi, et võlgu varatutesse äriühingutesse ei jäeta. Samuti on risk eelkõige ostjal, kelle sisendkäibemaksu mahaarvamist võib maksuhaldur piirata, kui leiab, et tehingut on valesti kajastatud.

Riigikohtu praktikat ettevõtte või selle osa ülemineku kohta olen ma Maksumaksja ajakirjas korduvalt käsitlenud. Siinkohal vaatame, mida uut ja huvitavat on sellele lisada Euroopa Kohtul olukorras, kus vaidlus käis lennukompanii võimaliku ülemineku osas - on ju see teema meil Eestiski praegu aktuaalne.

Euroopa Kohtu praktika

Lennuettevõtja Air Atlantis SA (edaspidi „AIA”), kes tegutses mitteregulaarse õhutranspordi (tellimuslendude) sektoris, lõpetati 19. veebruaril 1993. Sellega seoses öeldi põhikohtuasja hagejate töölepingud kollektiivselt üles. Seejärel hakkas ühte osa lendudest tegema lennuettevõtja TAP, kes oli AIA peamine aktsionär.

TAP tegi ka teatava hulga tellimuslende turul, millel ta seni ei tegutsenud, sest need olid liinid, mida varem teenindas AIA. Selleks kasutas TAP osaliselt neid vahendeid, mida AIA oli seni oma tegevuses kasutanud, eelkõige nelja lennukit. TAP võttis enda kanda ka vastavatest liisingulepingutest tulenevad liisingumaksed ja võttis üle ka kontorivarustuse, mis kuulus AIAle ning mida viimane oma Lissabonis ja Faros (Portugal) asuvates kontorites kasutas, samuti muu vallasvara. Lisaks võttis TAP tööle mõned AIA endised töötajad.

Selle peale esitasid hagejad (endised töötajad) hagi kohtusse, nõudes enda tööle ennistamist ja saamata jäänud töötasu maksmist. Tegemist oli nende meelest ettevõtte üleminekuga. Siseriikliku vaidluse käigus saatis Portugali kohus Euroopa Kohtule eelotsuse küsimuses, kas sellises olukorras on tegemist ettevõtte üleminekuga.

Esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul selgitada, kas direktiivi 2001/23 artikli 1 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et mõiste „ettevõtte üleminek” hõlmab olukorda, kus tellimuslendude turul tegutsev ettevõtja lõpetatakse tema sellise enamusaktsionäri otsusega, kes omakorda tegutseb lennutranspordi sektoris, ning kus likvideerimise raames emaettevõtja asub lõpetatud äriühingu asemele lennukite liisingulepingutes ja kehtivates tellimuslendude lepingutes; viib ellu tegevust, millega seni tegeles likvideeritud äriühing; võtab tööle tagasi mõned töötajad, kes olid seni lähetatud likvideeritud äriühingusse; ja annab neile varem täidetud tööülesannetega identsed tööülesanded; ning võtab üle äriühingu väikevahendid.

Euroopa Kohus otsustas, et antud olukorras on tegemist ettevõtte üleminekuga. Kas ja kui palju siin saab paralleele tõmmata Eesti rahvusliku lennukompanii olukorraga, jääb igaühe enda otsustada.

Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700