Tiina Viiol hindab kolleege

Tiina Viiol
Tartu Loodusmaja finantsjuht Tiina Viiol

Tiina Viiol: minu jaoks on mind ümbritsevad inimesed ametikohast olulisemad.

 „Kuidagi on läinud nii, et minu jaoks on alati olnud olulised inimesed ning see, mille nimel nad tegutsevad,” tunnistab Tiina Viiol, kes raamatupidajana on olnud nii Tartu Loodusmaja kui ka intellektipuudega noortele kodu ja tegevust pakkuva Maarja küla ülesehitamise juures.

Tiina Viiol on viimased kuraditosin aastat olnud ametis Tartu Loodusmajas finantsjuhina ning üle kümne aasta SA Maarja külas raamatupidajana. Kui oma töös hindab ta projektipõhise tegevusega kaasneva põnevuse kõrval koos meeskonnaga loodud stabiilsust, siis tema lapsepõlv tähendas pidevat liikumist.

Harjumaal Kopelmanni mõisa vanas majas kasvanud piiga läks õppima Jõgisoo algkooli, kuniks agronoomidest vanemad pidid kolima taas uut paika arendama. Seejärel tulid Koeru 8-klassiline kool ning Paide I keskkool.

Pärast keskkooli läks Tiina tööle ning oli aastajagu Villevere 8-klassilises koolis ametis vanempioneerijuhi ja käsitööõpetajana. Siis aga tekkis mõte edasi õppima minna ning Tiina asus Tallinna Kergetööstuse Tehnikumi sideettevõtete planeerimise erialale. Kiitusega tehnikumi lõpetanud noor naine suunati tööle, mis talle aga ei meeldinud. „Tööõhkkond ja inimeste omavaheline suhtlemine oli see, mis mulle üldse ei sobinud,” meenutab Tiina, kes hakkas nuputama, kuidas pääseda kolm aastat kehtivast suunamisest. Päästev mõte tuligi – kui seni polnud tal mõtteski ülikooli õppima minna, siis ebameeldivalt töökohalt pääsemise nimel otsustas ta astuda tollasesse Tallinna Polütehnilisse Instituuti. „Kuna olin kiitusega lõpetanud, võisin seda teha igal hetkel,” kirjeldab ta toona kehtinud korda.

Tööst olulisemaks peab inimesi

Esimese eksami, matemaatika, sooritas Tiina hindele viis ning seejärel oli ta koolis sees. Ta asus õppima masinaehituse ökonoomika organiseerimise ja planeerimise eriala. „Mul oli täitsa ükskõik, kuhu ma sisse saan. Tähtis oli vaid, et ma pääseksin tollelt töökohalt,” muigab naine. Lisaks oli ta otsustanud, et on koolis vaid jõuludeni ning siis otsib endale uue töökoha. Seepärast ei tellinud ta ka kooli teklit ja sõrmust. Läks aga nii, et kursusel oli seltskond nii hea, et Tiina lõpetas ülikooli. Taas edukalt.

Kutse uuele töökohale oli Tiinal olemas aga juba kooliajast ning eduka lõpetajana saigi ta koha sinna, kuhu soovis ehk Tallinna kommunaalmasinate eksperimentaalsesse katse- ja remonditehasesse. Koos suunamisega kindlustati talle ka elamispind Õismäel ühiselamus. Tiina pidi tegelema töö normeerimisega. Erinevalt eelmisest töökohast võlus teda selles paigas seltskond. „Elus ongi läinud kuidagi nii, et minu jaoks on mind ümbritsevad inimesed olulisemad. Ja see, mille nimel nad tegutsevad,” kostab ta, et raamatupidamine on kõigile teistele ametikohtadele vaid tugiteenuseks. Ning see, kuidas kolleegid raamatupidaja tegevust näevad, on Tiina jaoks ülioluline.

Vahelepõikena olgu lisatud, et Tiina hoolib lisaks tööle ja kolleegidele väga ka oma kolmest täiskasvanud lapsest. Ning kinnitab, et kui keegi neist mingil põhjusel abi vajaks või paluks, oleks töö tema jaoks kindlasti teisejärguline.

Edasises elus hakkas Tiina raamatupidamisega tegelema juhuslikult. Tema head peresõbrad lõid hambaravifirma ning neil oli vaja kedagi, kes raamatupidamisega tegeleks. „Ma ei teadnud asjast halligi, kuid see tegevus tundus väikese lapse kõrvalt sobiv. Õppisin esialgu nende käsitsi täidetavate suurte tabelite pidamist oma naabrinaiselt, kes hiljem oli aastaid Olerexi pearaamatupidaja. Ka tema alustas, muide, raamatupidamiskarjääri oma korterist,” kõneleb naine.

Mõlemal praegusel ametikohal on Tiina ametis olnud juba pikki aastaid: Tartu Loodusmaja finantsjuht on ta 2002. aastast ja Maarja küla raamatupidaja 2005. aastast saati. Tartu Loodusmajas lausa selle asutamisest alates.

Õigupoolest, täpsustab Tiina, Tartu Loodusmaja juurde sattus ta asutuse loomisest varemgi. Kui likvideeriti kunagisest noorte naturalistide jaamast välja kasvanud Tartu Noorte Loodusmaja, mis asus selles samas kohas, kus mõni aasta tagasi valminud Tartu Loodusmaja hoone praegugi, tekkis tööst ilma jäänud õpetajail mõte luua loodushariduse jagamiseks sihtasutus. Et saada linnalt rahastust, tuli aga veel enne asutuse loomist enda tõestamiseks panna kokku asutuse struktuur ja finantsskeem. Toonane kultuuriosakonna juht Kalev Lindal teadis, et Tiina on töötanud äriettevõtetes ning tegigi naisele ettepaneku koostada loodusmajale esialgne finantsplaan ja eelarve. „Nii me siis istusime praeguseks lahkunud geograaf Ivar Puuraga ning panime olematule asutusele eelarve kokku,” meenutab naine. See pani aga aluse uuele, praeguseni edukalt toimivale huviharidusasutusele, Tartu Keskkonnahariduse Keskusele ehk praegusele Tartu Loodusmajale.

Tööd kindla eelarvega asutuses peab igavaks

Esialgu leiti asutusele ruumid Tartu Teadusparki, kust Tiina omakorda jõudis ka samas kontoriruume üürinud Maarja küla raamatupidajaks. Seal võttis ta üle juba loodud raamatupidamissüsteemi ning kohandas selle mugavamaks. Siis tulid taas arvukad projektid, mille raamatupidamislikku poolt Tiina tänu tööle Tartu Loodusmajas läbi ja lõhki tundis ning nii Maarja küla arengusse oma osa anda sai. „Kui ma esimest korda Maarja külla läksin, oli metsade vahel üks vana, veidi lagunenud maja, saunakökats ja ait. Praegu on samas kohas terve toimiv tugisüsteem mitmekümnele intellektipuudega noorele, kes leiavad külast nii elamis-, töö- kui ka huvitegevuse võimalusi.

Tiina on vaimustuses, kuidas küla on selle elanikke mõjutanud. „Mõned on Maarja külla elama tulles olnud kartlikud, peitnud end kaaslaste eest ja pole tahtnud eriti kõnelda. Praegu on nad kaaselanikega võrdsed, tegutsevad sirge selja ja hea tujuga. Kõik see on puhas rõõm!” kinnitab ta. Tiina lisab, et tema ei ole noorte heaks küll otse midagi ära teinud, kuid tugiteenuse osutajana tunneb ta tehtu üle uhkust.

Tiina tunnistab, et üle kümne aasta ühel töökohal püsida on kohutavalt pikk aeg ning eelnevatel eluperioodidel pole ta seda üle nelja-viie aasta suutnud. „Minu jaoks peab asi põnev olema! Praegustes kohtades on pidevalt mingid uued asjad ning kogu aeg ora torkimas,” kostab ta, et nii loodusmajas kui Maarja külas on raamatupidamises pidevalt palju uusi ja erinevaid süsteeme, millega ta varem pole kokku puutunud. Ning neid tuleb ainult juurde. Selle kõige kõrval peab naine ärilist raamatupidamist ning tegevust kindla eelarvega asutustes tõeliselt igavaks. „Praegu pean mõtlema, kuidas koondada rahastajate nõuded nii, et asi toimiks,” selgitab ta. Ja toob näiteks, et kui loodusmaja selle aasta väikesed projektid on veel kokku lugemata, siis eelmisel kahel aastal oli neid 42 ja 43. Tänavu on projekte Tiina hinnangul kindlasti üle poolesaja. Lisaks on kõigil rahastajatel ka dokumentide vorm ja säilitamise nõuded erinevad.

Tiina muigab, et ta ei oska liita-lahutada, korrutada ega jagada. „Minu töö ei ole ju matemaatika. See on mingite tegevuste väljendamine numbrilisel kujul. Projekti raamatupidamises paistab iga arvu taga mingi konkreetne asi elust,” selgitab ta.

Puhkust üle kümne päeva endale lubada ei saa

Vürtsi lisab Tiina töösse ka see, et raha on loodushariduse valdkonnas alati vähe ning seda peab jagama nii, et kõik toimiks. Seni on see õnnestunud, sest lisaks oskuslikule rahajagamisele on ka loodusmaja õpetajad Tiina sõnul oma ala fanaatikud, kelle õpilased on oma tublidusega saanud innustava käepigistuse ka presidendilt. „Ma olen vahel mõelnud, et see, mida tehakse nii loodusmajas kui ka Maarja külas, ei olegi justkui töö. See on kire ja pühendumusega suhtumine oma tegevusse, see on elustiil. Ja see innustab mindki oma töös.”

Tiina ei pea oma tööd raskeks, pigem vastupidi. Samas tuleb ta kõigega lõpuks toime, sest asjadesse süvitsi minek ning nende mõistmine on tal veres. Oli juba siis, kui ta ärivaldkonnas töötas. Tiina meenutab muigel sui oma esimesi tööpäevi metallitehases Võit – talle meeldis alguses mööda tsehhe käia ja vaadata, kuidas miski töötab. „Kuna ma olin masinaehitust õppinud, oli mul asjadest lihtsam aru saada. Aga mehed olid üllatunud – selline väikest kasvu naine, kolme lapse ema, kuid teab metallist ja masinatest palju,” naerab ta. Asjade põhjalik tundmine tegi temast aga kiiresti ettevõtte juhtidele olulise partneri, kes suutis oma kaaluka sõna sekka öelda tähtsate asjade otsustamisel.

Tõeline väljakutse on Tiinale vajalike toimingutega õigeks ajaks valmis saada. „Ma olen vahel hämmingus, kui keegi ütleb, et läheb puhkusele. Et panebki ukse kinni ja saabub 28 päeva pärast,” räägib naine. Kuna Tiina töötab Tartu Loodusmajas üksi, saab ta endale korraga puhkust lubada maksimaalselt kümmekond päeva. „Ükski raamatupidaja, kes töötab üksi, endale puhkust lubada ei saa. Palk tuleb maksta ja maksuameti aruanded esitada ju ikka õigel ajal; üüri, rendi ja veearved tulevad ikka ühel ajal ja vajavad õigel ajal maksmist,” märgib ta, et mõnikord on selline olukord tüütav. Kuid naine annab endale aru, et kui ta oleks 28 päeva ära, ootaks teda töökohas ees tõeline kaos.

Seepärast on eriti oluline osata puhata ja lõõgastuda oma hobide ja harrastustega tegeledes. Tiina räägib, et on peale niplispitsi proovinud vist kõiki käsitööliike. „Esimesed kindad kudusin vanaema juhendamisel juba viieaastasena,” sõnab ta. Heegeldanud-kudunud on ta elu jooksul palju, ka raha eest.

Tiinal on pidev teadmisjanu ning seetõttu lõpetas ta mõnda aega tagasi Tartu erakooli „Terviklik mina”, kus õppis hüpnoteraapiat ja psühhoanalüüsi, samuti on ta õppinud heliteraapiat. Kui Tiina kolleegidel peaks pea valutama või olema mõni muu tervisemure, koputavad nad ikka tema uksele. Tiinal on nende hädade leevenduseks kotis igasuguseid asju. „Tegelikult käiakse ka oma muredest rääkimas. See tähendab, et mind usaldatakse ning see teeb südame soojaks,” tunnistab ta.

Tiina pakub, et seesugune külg on tal ehk vanavanematest. Naise vanaema, kes on pärit täpselt sellest kohast, kus praegu laiub Pokumaa, oli küla nõid. „Tema juures käidi igasuguste hädadega, nii sünnitamas kui ka aadrit laskmas,” on Tiina kursis oma suguvõsa ajalooga.

Kui tal on  raskemad ajad, leiab ta tuge oma koolikaaslastelt ning sõpradelt ja sugulastelt. Või – nagu ta ise ütleb – võtab end lihtsalt kokku ja läheb edasi.

Osale arutelus

  • Silja Paavle, Õhtuleht

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

11. detsember 2017

Lemoine Estonia otsib RAAMATUPIDAJAT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Uudised

Tööriistad