Tallinna ohustab maksejõuetus

Arvestusala uurimistööde konkurss
Ülevaade arvestusala uurimistööde konkursi võitjate töödest

Arvestusala uurimustööde paremikust selgus muuhulgas, et Tallinna ja Riiat ohustab maksejõuetus ning et Estonian Air ei suutnud valitud strateegiaid rakendada finantsiliselt jätkusuutlikul moel.

Rahandusministeeriumi, Audiitorkogu, Eesti Raamatupidajate Kogu ja Eesti Siseaudiitorite Ühingu korraldatud arvestusala uurimustööde konkursile laekus sel aastal 53 tööd. Alljärgnevalt väike ülevaade tööde sisust ja praktilisest rakendusest.

Parim arvestusalane uurimustöö kategoorias magistri- ja doktoritööd

Kohaliku omavalitsuse maksejõuetuse ohu hindamine (Eesti omavalitsuste näitel)

Eveli Vaher

Uurimustöö ajendiks oli majandusgeograafi ja Tallinna ekslinnapea Hardo Aasmäe 2013.a ilmunud artikkel Detroiti pankrotistumise tagamaadest, milles autor väitis, et Tallinn laostub täielikult mõnekümne aasta pärast.

Uurimustöös testiti seda hüpoteesi kolme maksejõuetuse ohu hindamismudeli abil (Altmani Z’’- Score, Wangi et al ning Kloha et al mudel), võrreldes pankroti/saneerimismenetluse läbi teinud Detroiti linna ning kolme aastatel 2009-2011 saneerimistoetust saanud Eesti KOV-i (Imavere, Kareda ja Raikküla vallad), ning Tallinna, Tartu ja Riia linnade ning eelnimetatud saneerimistoetust saanud valdadega võrreldava suuruse ning asukohaga omavalitsuste (Koigi ja Juuru vald) finantsaruandeid.

Magistritöö alameesmärgiks oli ka välja selgitada sobivaimad mudelid Eesti kohalike omavalitsuste maksejõuetuse ohu hindamiseks.

Valitud kolmest hindamismudelist leidis tõestamist kahe sobivus maksejõuetuse ohu tuvastamiseks. Nende alusel leidis kinnitust ka Tallinna ja Riia märkimisväärne maksejõuetuse risk - seega on põhjust uurida nende linnade finantsaruandeid süvitsi ja tegeleda ohtudega juba eos. Ka Detroiti puhul ilmnesid esimesed ohumärgid juba mitukümmend aastat enne tegelikku pankrotti ning ka seal oli ulatuslike, vahetu tulemuse saavutamisele suunatud sotsiaalprogrammide pika perspektiivi tulemuseks maksuvõimelise elanikkonna väljakolimine ning linna allakäik.

Praktiline rakendus

Magistritöös kasutatud mudeleid on lihtne praktikas kasutada kasvõi ajakirjanike ja tavakodanike poolt, juhtimaks tähelepanu omavalitsuste probleemidele ja aidata leida lahendusi. Lisaks saavad mudeleid kasutada audiitorid, pangad ning kohalike omavalitsuste ametnikud.

Uurimuse tulemusi on võimalik edasi arendada, testides hindamismudeleid suurema valimi peal, samuti rakendada neid erinevate riikide omavalitsuste võrdlemiseks. Näiteks Riia linn oli finantsiliselt sarnane Eesti KOV-dega, samas Detroit sarnanes finantsiliselt suurele makseraskustes ettevõttele.

Eveli Vaher lõpetas 2005.a Tartu Waldorfgümnaasiumi ja õppis 2009-2013 ettevõtluskõrgkoolis Mainor finantsarvestust. Magistriõppes oli Eveli Tallinna Tehnikaülikoolis majandusarvestuse erialal. Magistritöö juhendaja oli dotsent Margus Tinits.

Praegu elab Eveli Taanis ema juures ja soovib toetada neid, kes toetasid teda õppimise perioodil.

Kaugem eesmärk on USA-sse kolimine. Eveli soovib suurendada kogemuste- ja teadmiste pagasit ning lõpuks tuua oma teadmised Eestisse, näiteks loengutega ülikoolis ja/või nõustades poliitikuid.

Parim arvestusalane uurimustöö kategoorias bakalaureuse- ja lõputööd

Äristrateegia mõju ettevõtte finantstulemusele (AS Estonian Air näitel)

Regina Albogatšijeva

Alustasin uurimustöö kirjutamist 2014. aasta alguses. Kuna mind köidab lennundus, otsustasin ühendada lennukid enda eriala – finantsarvestusega. Tol ajal oli Estonian Air’iga seonduvad teemad väga aktuaalsed ning seega laiendasin algset kitsamat uurimusvaldkonda ning tegin sellest bakalaureusetöö.

Uurimustöö objektiks oli meie rahvusliku lennufirma äristrateegia aastatel 2007-2013 ning selle mõju ettevõtte finantstulemustele. Analüüsisin tol perioodil rakendatud kolme strateegilist initsiatiivi: püüd saavutada mastaabiefekti tegevuse laiendamisega, teeninduskvaliteedi parandamine ning kulude kärpimine. Analüüsi käigus jälgisin, milliseid praktilisi samme strateegiate elluviimisel astuti ning milline oli nende tegevuste mõju ettevõtte finantsseisundile.

Paraku oli uurimustöö järelduseks, et ettevõte ei olnud suutnud valitud strateegiaid rakendada finantsiliselt jätkusuutlikul moel ning firma kohal on tõsine pankrotioht (praeguseks hetkeks on ettevõte juba pankrotis).

Praktiline rakendus

Töö suulise kaitsmise käigus avaldasin lootust, et Estonian Air saab jätkata oma tegevust ja minu analüüs võiks olla nende jaoks kasulik uuring. Kahjuks ei jõudnud minu töö nende kätte, sest enne jõudis kätte ettevõtte pankrot. See aga ei tähenda, et minu uurimine oli mõttetu, sest selline töö võib olla kasulikuks näiteks teistele ettevõtetele ja lennufirmadele, kuidas jälgida ja analüüsida oma majandustegevust, hinnata finantsseisundit ja võimalikku pankrotiohtu.

Regina on lõpetanud Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi ja Tallinna Tehnikaülikoolis ärinduse bakalaureuseõppe cum laude. Bakalaureusetöö juhendaja oli professor Jaan Alver. Praegu jätkab ta magistriõpingutega Tallinna Tehnikaülikoolis majandusarvestuse ja ärirahanduse erialal ning töötab raamatupidajana Maxima Eesti OÜ-s. Regina ei kahetse, et otsustas jääda Eestisse ja asus õppima Tallinna Tehnikaülikooli, kuigi paljud ta tuttavad sõitsid õppima ja töötama välismaale. Ta arvab, et TTÜ andis talle hea kõrghariduse ja tegi ta konkurentsivõimeliseks tööturul. Erialaste teadmiste ja praktiliste kogemuste lisandudes loodab Reguba alustada oma äri audiitorina või raamatupidamisbüroo pidajana.

Eriauhind: parim audiitortegevuse-alane uurimustöö

Auditikomiteed Eesti avaliku huvi üksuste näitel

Tiiu Lauri

Magistritöö kirjutamise ajendiks oli 2010. aastal uuenenud audiitortegevuse seadus, mis kohustas peaaegu kõiki avaliku huvi üksuseid moodustama auditikomitee. Seaduse kohustusest tulenevalt järeldasin, et Eestis on asutatud mitmed auditikomiteed, samas ei ole teada, kas kõik komitee moodustamise kohustusega avaliku huvi üksused on seadust täitnud ja kas moodustatud auditikomiteed vastavad seadusele.

Uuringu tulemustest selgus, et kõik auditikomitee moodustamise kohustusega üksused ei ole seadust täitnud. Vastajad tõid välja, et auditikomitee mehitamine on sageli keeruline, sest seaduses nõutud asjatundjaid on keeruline leida. Probleemideks peetakse veel ajaressursi leidmist, töökoormuse suurenemist, üksuse poolset auditikomitee vähest tähtsustamist, koolituste ja teabe vähesust, auditikomitee ja nõukogu ülesannete piiri hägusust ning segast seadusandlikku baasi. Vastustest selgus, et enamikul juhtudel on auditikomitee moodustamise nõue end õigustanud, juhul kui teha tööd sisuliselt. Kuigi enamuse vastajate hinnangul ei ole üksus tänu auditikomitee moodustamisele hakanud välisaudiitoriga tihedamat koostööd tegema, toodi mõningal juhul välja tihenenud koostöö positiivne mõju.

Praktiline rakendus

Uuringu tulemuste alusel selgus, et Eestis tuleb senisest rohkem ja süsteemsemalt keskenduda auditikomiteede moodustamise eesmärgile, töö sisukusele ning tulemuslikkusele. Uuringu tulemuste põhjal esitasin mitmed soovitused, näiteks et auditikomitee moodustamisel tuleb keskenduda sisuliste ülesannete täitmisele, mitte ainult formaalselt seaduse järgimisele. Samuti vajaksid avaliku huvi üksused regulatiivorgani poolt välja töötatud juhendmaterjali, mis auditikomiteesid nende töös aitaks.

Tiiu omandas bakalaureusekraadi Eesti Maaülikoolis majandusarvestuse ja finantsjuhtimise erialal. Magistritöö on kirjutatud prof. Lehte Alveri juhendamisel TTÜ ärirahanduse ja majandusarvestuse õpingute ajal (spetsialiseerumisega audiitortegevusele). Ta töötab audiitorina Riigikontrolli finantsauditi osakonnas ja näeb end tulevikus tegutsemas audiitorina.

Eriauhind: parim finantsarvestust käsitlev uurimustöö

Majandusarvestuse protsessi mõjutavad tegurid tsentraliseeritud raamatupidamise tingimustes Tartu Vangla näitel

Anna Kudimova

Autori magistritöö teema ühendas akadeemilised majandusvaldkonna teadmised praktiliste tööülesannetega Tartu Vangla inspektorina.

Eestis on juba mõnda aega püütud riigi toimimise tõhustamiseks rakendada erinevaid avaliku sektori tsentraliseeritud haldamise algatusi. Autor analüüsis uurimustöö käigus Tartu Vangla tsentraliseeritud raamatupidamisele ülemineku näitel, mil määral muudab erinevate tugiteenuste ühendamine nende toimimise efektiivsemaks.

Autor leidis uurimustöö tulemusena, et ehkki raamatupidamisfunktsiooni üle andmine Riigi Tugiteenuste Keskusele andis märkimisväärse kuluefektiivsuse ja parema kontrolli rahavoogude üle Justiitsministeeriumi jaoks, kaasnes aruandluse ühtlustumisega ka mitmeid negatiivseid mõjusid: näiteks kaotas vangla ühtse e-riigikassa konto kasutamisega võimaluse saada detailset infot personali-, palga- ja finantsarvestuse kohta, seega muutusid need protsessid vangla enda jaoks ebaefektiivsemaks. Samuti suurendas standardiseerimine Justiitsministeeriumi jaoks teataval määral tegevus-, hooldus- ja tugikulusid.

Praktiline rakendus

Uurimustöö annab palju uut informatsiooni eelkõige Justiitsministeeriumile Tartu Vangla ja teiste sarnaste üksuste majandusarvestuse protsessi mõjutavate tegurite kohta tsentraliseeritud raamatupidamise tingimustes. Uurimuse jätkuks ja efektiivse majandusarvestuse protsessi mõjutavate tegurite tõestamiseks on võimalik tulevikus läbi viia näiteks suuremal valimil põhinev kvantitatiivne analüüs erinevate ministeeriumite ja nende valitsemisalade kohta, keskendudes eelkõige majandusarvestuse protsessi mõjutavatele teguritele.

Anna lõpetas 2008. aastal Narva Kreenholmi Gümnaasiumi ja sai 2012.a bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis matemaatika erialal, omandades selle kõrvalt ka teadmisi erinevates majandusdistsipliinides. Seejärel jätkas ta magistriõpinguid Tartu Ülikoolis majandusteaduse erialal, mille lõpetas edukalt möödunud suvel.

Tartu Vanglas töötab Anna inspektorina juba 2,5 aastat, lisaks osutab ta raamatupidamise teenust ühele korteriühistule. Lähiajal soovib Anna raamatupidajana oma kliendibaasi suurendada.

Eriauhind: uudne ja huvitav arvestusalane teemakäsitlus

Tugiteenuste ühendamise projekti kulg riigiasutustes

Jaana Saluste

Autor valis lõputöö teema seoses riigi funktsioonide tsentraliseerimise aktuaalsusega.

Uurimise objektiks oli Rahandusministeeriumi juhtimisel alates 2009. aastast läbiviidav riigiasutuste tugiteenuste (nagu raamatupidamine, personalitöö ja palgaarvestus) ühendamine, eesmärgiga osutada teenuseid kiiremini ja kvaliteetsemalt, seejuures ka väiksema töötaja arvuga kui enne, hoides kokku riigi kulusid.  

Uurimustöö oluliseks alusmaterjaliks olid intervjuud erinevate tugiteenuste ühendamise projektiga seotud osapooltega. Autor tõdes, et hinnang tsentraliseerimise edukusele sõltub suures osas vaatenurgast. Riigi seisukohalt on põhieesmärgid saavutatud, ehkki mitte sel määral kui esialgsetes plaanides loodeti. Tänasel päeval pööratakse rohkem tähelepanu teenuste ja süsteemide kvaliteedi parandamisele ja ülejäänud ministeeriumide tsentraliseerimisele. Asutuste vaatenurgast mõistetakse küll valitsuse head tahet kulusid optimeerida, kuid tunnistatakse, et kohati on  tegevused eesmärgi saavutamiseks natuke liiga toored.

Praktiline rakendus

Uurimustöö põhiline väärtus ja eesmärk oli saada tugiteenuste ühendamise projektist põhjalik ülevaade; leida reaalne kasutegur, probleemid ja nende võimalikud lahendused. Autori hinnangul on olemas kindlustunne, et vaatamata tekkinud tagasilöökidele ja probleemidele osutub projekt edukaks ja seatud eesmärgid täidetakse.

Jaana lõpetas 2008.a Tallinna Kunstigümnaasiumi ning asus õppima Mainori Kõrgkooli reisikonsultandiks. 2011.a alustas ta Tallinna Majanduskoolis sekretäritöö õpinguid, spetsialiseerudes järgmisel aastal finantsraamatupidamisele, viimase eriala lõpetas ta 2015.a ka rakenduskõrgharidusega.

Hetkel väikese lapsega kodus olles puutub Jaana raamatupidamisega kokku oma ettevõttes, pakkudes teenust väikeettevõtetele. Ta on alati olnud motiveeritud õppima midagi uut, lähiaastate plaanides on minna edasi õppima ja omandada magistrikraad ning saada erialaselt veel rohkem töökogemusi.

Audiitorkogu, Rahandusministeeriumi, Raamatupidajate Kogu ja Siseaudiitorite Ühingu arvestusalaste uurimustööde 2016. aasta konkursi tööde esitamise tähtaeg on 30. juuni 2016.  Viie parima töö vahel jaguneb auhinnafond 3700€. Lisainfo leiate SIIT.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Valdkonna tööpakkumised

Manpower is looking for a CHIEF ACCOUNTANT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

27. november 2017

Uudised

Tööriistad