Eksperdid: asjatut lisatööd saaks vähendada

Kaire Uusen
Ajakirjanik Kaire Uusen küsitleb eksperte, kuidas asjatut lisatööd vähendada

Nii mõnedki riigi huvides tehtud seadusemuudatused toovad ettevõtetele-raamatupidajatele tööd ja vaeva juurde. Mida muudaksid eksperdid selles süsteemis, et asjatut lisatööd oleks raamatupidamises vähem ja tulemused paremad?

Kõik seadusemuudatused, millel on näiliselt õilis eesmärk, tähendavad ettevõtetele tihti lisakulu ja töövaeva. Näiteks 2014. aasta novembrist jõustunud käibemaksuseaduse muudatus, mis tõi ettevõtetele kaasa kohustuse deklareerida käibemaksudeklaratsiooni lisa INF vormil kõik üle 1000-eurosed arved. Riik on rahul, sest lisakohustus on ennast õigustanud, kuid paljudes ettevõtetes tekitas see muudatus tõrksust ja vastumeelsust pikaks ajaks. Kui poliitilisi valikuid saab iga ettevõte mõjutada valimistel, siis seadusandja võimuses on teha üsna palju mõttetu asjaajamise ja ajakulu vähendamiseks ehk selleks, et ettevõtete aruandlust ja raamatupidamist muuta lihtsamaks, mitte üha töömahukamaks.

Mis tekitab enim mõttetut lisatööd ja mis võiks olla teisiti – seda küsis ajakiri RP oma pikaajalistelt koostööpartneritelt, maksu- ja raamatupidamisekspertidelt.

Kindsigo Konsultatsioonid OÜ juhataja ja maksukonsultant Aule Kindsigo, kelle põhivaldkonnaks on maksuseadused, tunnistab, et näeb mitmeid kitsaskohti, mida võiks muuta. “Esiteks muidugi käibemaksudeklaratsiooni INF-il igasuguse summeerimise lõpetamine,” toob ta näite ühest võimalikust muudatusest, kuid lisab, et väikeste arvete/tšekkide puhul võiks summeerimise võimalus jätkuda.

Kuna mitme sõidukiga ettevõtted saavad kütusetšekkide osas kiirelt 1000 euro piiri ületatud, siis Kindsigo sõnul sunniks riik sellega justkui ettevõtjaid hakkama mõne kütusemüüja kliendiks, et saada kuu koondarvet ja seeläbi pääseda arvete ühekaupa deklareerimisest. “Tšekkide ükshaaval raamatupidamisprogrammi sisestamine on minu hinnangul mõttetu aja- ja ressursikulu.” Aule Kindsigo lisab, et ootab tõesti põnevusega, kuidas riik lahendab ebaõnnestunud sõiduautode maksustamise reeglid. “Eriti keerukas on sõiduauto kui põhivara viieaastane ümberarvestus,” rõhutab ta.

Mõned muudatused, mis alles järgmisel aastal aktuaalseks muutuvad ning raamatupidajate tööd mõjutavad, tekitavad samuti muret. Nii ei saa Kindsigo sõnul päris rahul olla 2016. aastal jõustuva välislähetuse päevaraha ülempiiri reeglitega. “Nõue, et 50-eurost päevaraha saab maksta just lähetuse esimese 15 päeva eest, teeb ettevõtetel, kellel on palju lähetusi, arvestuse üpris keerukaks. Minu hinnangul oleks piisanud reeglist, et ühes lähetuses ei tohi maksta rohkem kui 15 päeva, kuid mitte rohkem kui 15 päeva kalendrikuus.”

E-riik ei toimi igal tasandil

Firmadele raamatupidamiskonsultatsioone ja audititeenuseid pakkuv BDO Eesti puutub oma igapäevatöös kokku nii ettevõtete probleemide kui ka seadusandluse kitsaskohtadega, samuti näevad nad seda, mis võiks raamatupidamistööd lihtsustada ja ka ametkondlikul tasemel koostööd parandada.

BDO Eesti juhtiv partner Sulev Luiga märgib, et kõik täiendused ja muudatused võiksid keskenduda soovitavate-oodatavate pikemaajaliste arengusuundade toetamisele. “Oluliselt vähem võiks kuluda ka auru kaitsemüüride ehitamisele ning aukude lappimisele ning rohkem võiks panustada edasiminekuks vajalike sildade ehitamisele,” nendib Luiga.

BDO Eesti rahvusvaheliste äritugiteenuste projektijuht Külli Kink lisab, et iga raamatupidaja unistus oleks tegeleda palju vähem statistiliste aruannete esitamisega. Kahjuks tuleb aga just sellele palju aega kulutada. “Tundub uskumatu, et meie e-riigis ei saa ametkonnad ja asutused välja töötatud omavahel ühtset, toimivat Eesti statistika andmebaasi, kuhu koguneksid andmed maksu- ja tolliametist, ettevõtjaportaalist ning kuhu vähese vaevaga saaks lisada finantsnäitajaid ja muid andmeid, mida saaksid lisaks kasutada ka teised riigiasutused (mh Eesti Pank),” loetleb Kink. Siiski on tema sõnul vähemalt ideaalis see hea, et koalitsioonilepingu punkt 4 lubab tegeleda riigireformimisega laiemalt ning sealhulgas bürokraatia vähendamisega. “Sama punkti alla kuulub ka eraldi osa E-riigi arendamine, mis lubab avalike e-teenuste konsolideerimist. Ootame huviga,” märgib Kink.

Liigne ajakulu vähetähtsatele asjadele

Probleeme on veelgi ning asju, mida võiks muuta, samuti. Näiteks tundub paljudele firmadele, et erisoodustusena käsitletavate kulude arvestamisega on mindud tõesti liiale.

Kink oskab siin tuua ka näite, milleks on töötajate tarbeks mõeldud kohv, tee ja karastusjoogid. “Tubli raamatupidaja näeb palju vaeva kõikide joogiarvete jagamisega vastuvõtukuludeks ja erisoodustuseks. Kas see kokkuvõttes ka ära tasub, on omaette küsimus, kuna ilmselt ei ole nende jookide maksustamisest riigi saadav tulu- ja sotsiaalmaks võrreldav ajakuluga arvete menetlemisele,” nendib Kink. “Siinkohal on hea tõmmata paralleele Soomega, kus kõik samad joogid on töötajatele lubatud kui ettevõtlusega seotud kulu, juhul kui need on mõistlikkuse piires.”

Kink märgib, et teine valdkond, milles Eesti võiks soomlastelt õppust võtta, on kulutused töötajate tervise edendamiseks. “Nimelt on Soomes lubatud ettevõttel maksuvabalt tasuda spordiklubi liikmemakse, spordisaali renti jms juhul, kui ettevõtte kõikidel töötajatel on võrdsed võimalused selle teenuse kasutamiseks. Eesti aga ei taha kuidagi vähendada spordiklubide liikmetasude käibemaksu ega anda ettevõtetele luba toetada maksuvabalt töötajate tervisesporti,” selgitab Kink. “Kas pole mitte nii, et kui inimesed teeksid rohkem sporti, oleksid tervemad, siis oleksid ettevõtjad rahulolevamad ning riigil oleks rohkem maksumaksjaid, kes sooviksid vähem saada soodustusi ravimitelt ja kulutaksid vähem haigekassa raha terviseprobleemidele?” Riigil tasuks rohkem usaldada ettevõtjaid, kes soovivad oma töötajatele pakkuda palgale lisaks veel midagi, mis aitaks luua head töökeskkonda ja rahulolu üldisemalt.

Raamatupidajad on leplik rahvas

Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimehe Margus Tammeraja sõnul on raamatupidajad leplik rahvas ning hakkama saadakse ka mitte just kõige paremini läbi mõeldud ümberkorraldustega, mis tulenevad ühe või teise seadusepügala muutmisest. “Kindlasti on väga oluline partnerite ehk majandusinfosüsteemide arendajate panus tekkinud või tekitatud probleemidest üle saamisel (KMD INF-ile üleminek, TSD muudatused jt näited). Raamatupidamises on oluline stabiilsus ja järjepidevus ning üha tähtsamat rolli mängivad juhtimisarvestuslikud aspektid – arvestus peab toetama ettevõtlust või vähendama riigi halduskoormust, aidates protsesse optimeerida,” selgitab Tammeraja.

Siiski leiab Tammeraja, et õnneks on mõned asjad läinud aastatega ka paremaks. Positiivne on tema sõnul raamatupidamisteenuste jätkuv kasv ehk järjest enam ettevõtjaid usaldab professionaalseid kompetentsikeskusi ja tugevatel raamatupidajatel on võimalus “lüüa mängus kaasa” ettevõtja positsioonil. “See võimaldab kindlasti lahendada tõhusamalt probleemseid olukordi, hoida oma kvalifikatsiooni ja annab paremad võimalused rääkida kaasa arvestusvaldkonna parendamises koos oma kolleegidega erialaliidu kaudu nagu seda on Eesti Raamatupidajate Kogu,” tõdeb Tammeraja.

KOMMENTAAR

Ekspertide arvamust tuleks rohkem kuulata

Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees

Eesti Raamatupidajate Kogu (ERK) on oma ligemale 20-aastase tegutsemise vältel saanud elada kaasa paljudele olulistele muudatustele majandusarvestuse valdkonnas, mis on Eesti raamatupidamisel aidanud jõuda ühele lainele rahvusvaheliste standarditega. Raamatupidajate jaoks on oluline selgus, stabiilsus ja võimalus teha oma tööd maksimaalselt tõhusalt. Riigi poliitiline ja seadusandlik raamistik peab seda igati toetama, siis saavad arvestusala eksperdid olla parimal viisil toeks ettevõtjatele.

Riik on käivitanud mitu majandusarvestuse valdkonna jaoks tähtsat projekti, mis aitavad paremini ära kasutada tänapäeva infotehnoloogilist potentsiaali – näiteks uue e-maksuameti arendamine, nullbürokraatia algatus, digipööre raamatupidamises (raamatupidamise seaduse muudatus) jt.

ERK-i juhatuse esimehena näen, et kõik need algatused ja projektid võiksid olla paremini koordineeritud riigi tasandil, samuti on tajutav ühtse “muutuste arhitekti” rolli puudumine. Praegu jääb mulje, et eri ametkonnad ei suhtle piisavalt omavahel enne mõne uue algatuse käivitamist. Samuti tuleks kasuks, kui valdkonna eksperte kaasatakse võimalikult varases etapis või mis veelgi parem – et muutuste aluseks võetakse n-ö rohujuure tasandilt tulevaid ettepanekuid.

 

 

 

Osale arutelus

  • Kaire Uusen, ajakirjanik

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Valdkonna tööpakkumised

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

11. detsember 2017

Uudised

Tööriistad