Olulisemad käibemaksuteemalised riigikohtulahendid

Elvira Tulvik
Elvira Tulvik toob välja olulisemad käibemaksuteemalised kohtulahendid

Riigikohus on sel aastal teinud mitu olulist otsust käibemaksu vaidlustes. Neis lahendites on puudutatud ka üldisi maksukorralduses tähtsaid teemasid, nagu tehingute dokumenteerimise nõue, efektiivse maksumenetluse kestus ja maksuobjekti määratlemine.

Otsus nr 3-3-1-65-14: käibemaksukohustuslase dokumentatsioon peab olema korras

Riigikohus on 11. veebruari 2015. aasta Inland Holdingu lahendis rõhutanud juba varem kohtu väljendatud põhimõtet, et käibemaksukohustuse puhul on eriti oluline tehingu teise poole tuvastamine. See tähendab ka tehingu tõendamist, et väidetav tehing on tegelikult toimunud. Kui käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus.

Tekkida võib põhjendatud küsimus: miks peab käibemaksukohustuslane vastutama juhul, kui maksu- ja tolliamet teda ei usu? Maksumenetluses peab kehtima haldusmenetluse keskne printsiip, uurimispõhimõte, mille kohaselt lasub just maksuhalduril kohustus välja selgitada kõik tähtsad asjaolud enne maksuotsuse tegemist. Kuid uurimispõhimõte ei ole absoluutne. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt ei laiene käibemaksukohustuslasest ostja heausksuse eeldus juhtumitele, kus maksuametil on “põhjendatud kahtlus, et ostja osales maksupettuses”.

Maksuameti “põhjendatud kahtlus” peab Riigikohtu seisukoha järgi olema maksuotsuses selgelt välja toodud koos maksukohustuse tekkimise õigusliku aluse äramärkimisega. Näiteks oli nimetatud Inland Holdinguasjas selliseks põhjendatud kahtluseks Riigikohtu hinnangul maksu- ja tolliameti järeldus, et ostja arvetele märgitud müüja käitumine oli kogutud tõendite valguses “iseloomulik äriühingutele, kes on seotud maksupettustega”. Riigikohus on lõpetanud otsuse juba varem väljendatud seisukohaga, et maksukohustuslane peab ise korraldama oma ettevõtlustegevust nii, et majandus­tehingud oleksid nõuetekohaselt dokumenteeritud ja maksukohustuse väljaselgitamiseks olulised asja­olud oleksid kontrollitavad.

Otsus nr 3-3-1-17-15: kui isik ei esita enda ettevõtluse kohta maksuhaldurile andmeid, võib maksuhaldur isiku käibemaksukohustuslaste registrist kustutada

7. mai 2015. aasta Viatica Grupi lahendis on Riigikohus analüüsinud küsimust, kas maksuhaldurile ettevõtlusega tegelemist kinnitava teabe andmata jätmine oli asjas piisavaks aluseks äriühingu käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks või eeldab kustutamine maksuhalduri põhjalikumat kaalutlust. Tõepoolest, Eesti seaduses on olemas õiguslik alus, mis annab maksuhaldurile õiguse kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei ole esitanud käibedeklaratsiooni kuue viimase järjestikuse maksustamisperioodi kohta. Samuti on maksuhalduril õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega.

Riigikohus on tõdenud, et käibemaksukohustuslaste registri õigsuse tagamise kohustus hõlmab ka juba registreeritud maksukohustuslase nõuetele vastavuse kontrolli, et oleks täidetud üleeuroopalise käibemaksusüsteemi nõuetekohase toimimise tagamise eesmärk. Siiski on registrist kustutamise õiguse puhul Riigikohtu seisukoha järgi tegemist kaalutlusotsusega, mistõttu peab selline otsus olema proportsionaalne ja põhjendatud. Kahtlemata mõjutab registrist ekslik kustutamine oluliselt isiku majandustegevust ja võib halvendada tema majanduslikku olukorda. Kuid jällegi ei pea selline otsus tuginema üksikasjalikule riskianalüüsile, vaid piisab Riigikohtu seisukoha järgi maksuhalduri põhjendatud kahtlusest. Selliselt on Riigikohus rõhutanud käibemaksukohustuslase kaasaaitamise kohustust ettevõtlusega tegelemise tõendamisel.

Otsus nr 3-3-1-76-14: käibemaksukohustuslase arvete korrektsus on ülioluline

Kuidas maksuhaldur tavaliselt kontrollib käibemaksukohustuslase tegevust? Eelkõige (kuid mitte ainult) kontrollitakse esitatud arveid. Näiteks 17. märtsil 2015. aastal Riigikohtusse jõudnud Tengelilahendis on maksuhaldur asunud seisukohale, et isiku tehinguid arvetel märgitud äriühingutega tegelikkuses ei toimunud. Väidetavate tehingute kohta oli maksuhaldurile esitatud arved, mõnikord ka muid dokumente, kus oli üldsõnaliselt märgitud “transporditeenused” või “taastamistööd”. Kuid maksuhaldurile esitatud dokumentidest ei nähtunud teenuste ja tööde olemust, etappe ega mahtusid. Transporditeenuste kohta esitatud dokumentides ei olnud märgitud kauba või materjali nimetust, kogust ega ka veoki registreerimisnumbrit. Mõnikord oli tasutud sularahas. Arvetel märgitud äriühingute arvelduskontodele laekunud raha oli kohe sularahas välja võetud või pärast vahendustasu mahaarvamist edasi kantud samuti reaalse majandustegevuseta äriühingute pangakontodele.

Selliselt koostatud arved tekitasid maksuhalduris põhjendatud kahtluse, et tegemist on maksuseaduste rikkumisega. Maksuhaldur järeldaski oma otsuses, et OÜ Tengel on kajastanud oma raamatupidamises võltsarveid teadlikult, püüdes vähendada käibemaksukohustust ja teha maksuvabalt väljamakseid. Riigikohtu arvates on maksuhaldur ja alamastme kohtud jõudnud õigele lõppjäreldusele, et kaebaja maksu­arvestuse aluseks olevad arved ei vastanud maksukohustuse määramisel arvetele kui algdokumentidele esitatavatele nõuetele, mistõttu on kaebaja sisendkäibe­maksu arvestanud alusetult ja jätnud tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt.

Otsus nr 3-3-1-75-14: kohtusse jõuavad sageli ebaselgelt määratletud maksuobjektiga maksuotsused

Maksuhalduri kontrolli tulemuseks ei või olla põhjendamata kahtlused ja oletused. Maksuotsus peab olema seaduslik ning maksuotsusest peab selguma, kuidas tasumisele kuuluv maksusumma või tagastusnõude suurus on määratud. 19. veebruari 2015. aasta Buleanilahendis on Riigikohus pidanud näiteks hindama maksuotsust, milles oli nimetatud hüpoteetilised ja üksteist välistavad maksuobjektid. Nii ei saa Riigikohtu tõdemuse järgi maksu määrata ühel ajal põhjendusega, et on toimunud kauba võõrandamine, ja põhjendusega, et kauba võõrandamist ei toimunud. Buleanilahendis tühistas Riigikohus vaidlustatud maksuameti otsused. Hüpoteetiliste ja üksteist välistavate või hoopis määratlemata maksuobjektidega otsuseid tehakse siiski vahel ka teiste maksude määramisel, mitte ainult käibemaksu vaidlustes.

 

Osale arutelus

  • Elvira Tulvik, KPMG Advokaadibüroo vandeadvokaat

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Valdkonna tööpakkumised

Manpower is looking for a CHIEF ACCOUNTANT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Lemoine Estonia otsib RAAMATUPIDAJAT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Uudised

Tööriistad