Kingituste maksustamise eripärad

Tõnis Jakob
Tõnis Jakob käsitleb keerukat kingituste maksustamise valdkonda

Artiklis käsitletakse kingituste maksustamist TuMS-i § 49 tähenduses ja mitte niivõrd erisoodustuste maksustamist. Kui erisoodustust saab teha ainult füüsilisele isikule, siis kingitusi võib teha nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele.

Kingituste tulumaksuga maksustamist käsitletakse tulumaksuseaduses (TuMS) kahes paragrahvis – § 48 ja § 49 – ning sellest tuleneb, et kingitustel on neli erinevat maksukoormust.

TuMS-i § 48 käsitleb erisoodustuste maksustamist ja § 49 ülejäänud juhtudel kingituste maksustamist. Kingituste maksustamisel kasutatakse tihti mõisteid kingitus, annetus ja sponsorlus.

Kuigi erisoodustus on samuti kingitus TuMS-s täpselt loetletud füüsilistele isikutele, siis praktikas kasutatakse sellisel juhul sõna “erisoodustus” ja mitte niivõrd sõna “kingitus”.

TuMS-i § 49 käsitleb kingituste, annetuste ja vastuvõtukulude tulumaksuga maksustamist, kuid ei defineeri neid mõisteid eraldi tulumaksu jaoks.

Kingituste maksustamisel on praktikas kasutusel ka sponsorluse mõiste, kuid ka seda mõistet ei ole defineeritud.

Keeruline maksustamise valdkond

Kingituste ja sponsorluse tulumaksuga maksustamine on üks keerulisemaid maksustamise valdkondi, sest maksuseadused ei ole defineerinud vastavaid mõisteid ning pole piisavalt täpselt tõmmanud piire erinevate juhtumite vahele, seetõttu tuleks maksustamisel hinnata kogumis kõiki tehingu asjaolusid.

Keeruliseks teeb kingituste maksustamise ka see, et teatud juhtudel maksustatakse kingitusi erisoodustusena ja nende kahe erineva kingituse maksukoormus on väga erinev.

TuMS-i § 49 toodud maksuobjekt ei kuulu erinevalt erisoodustusest maksustamisele sotsiaalmaksuga.

Kui erisoodustuste puhul on TuMS sätestanud erisoodustuse maksustatava väärtuse, siis kingituse puhul ei ole TuMS-s toodud kingituse maksustatava väärtuse sätet ning seetõttu on tegemist tõlgendamisprobleemiga.

Kui erisoodustuseks on üldpõhimõttel kauba ja teenuse vormis tehtud kingitused, siis TuMS-i § 49 tähenduses võivad kingitused olla nii rahalised kui ka mitterahalised.

Kingituste maksustamine sõltub nii kingi tegijast kui ka kingi saajast, kusjuures TuMS-i kohaselt teatud maksumaksjad maksavad tulumaksu tulult ja teatud maksumaksjad kulult.

Kinkijaks võib olla füüsiline või juriidiline isik ja mõlemad võivad olla resident või mitteresident, kingi saajaks võib olla samuti füüsiline või juriidiline isik, seega maksustamine ja maksukoormus sõltuvad asjaoludest.

Maksukorralduse seaduse (MKS) §-st 84 tuleneb, et maksustamisel tuleb lähtuda tehingu või toimingu tegelikust majanduslikust sisust ning lisaks sellele märgib MKS-i § 83 lg 4, et kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.

Kingitus, annetus ja sponsorlus

Kuivõrd TuMS ei selgita, mis asi on kingitus, annetus või sponsorlus tulumaksu tähenduses, siis tuleks vaadata nende tavatähendust.

Kingituse mõiste sisustamisel tuleks lähtuda eelkõige võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 259 sätestatust, mille kohaselt kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama.

Annetuse mõistet VÕS ei defineeri, küll aga on erakonnaseaduse § 123 lõikes 1 märgitud, et annetus käesoleva seaduse tähenduses on füüsilisest isikust annetaja poolt vabatahtlikult oma vara arvelt erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale või erakonna liikmele loovutatav rahaliselt hinnatav hüve, sealhulgas teenus, kuid välja arvatud vabatahtlik töö.

Erakonnaseaduse § 123 lõikes 4 on märgitud: “Mitterahalise annetuse hindamisel võetakse aluseks eseme või õiguse harilik väärtus. Kui eseme hindamiseks on olemas üldtunnustatud eksperdid, tuleb mitterahalise annetuse ese lasta hinnata neil. Kui mitterahaline annetus on hinnatud tema tegelikust väärtusest madalamaks, loetakse väärtuse vahe keelatud annetuseks.”

Kingitusi käsitleb ravimiseaduse § 86, kus lõikes 1 on märgitud, et ravimi müügiloa hoidjal on keelatud anda ravimi väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, proviisoritele ja farmatseutidele ning neil isikutel on keelatud ravimi müügiloa hoidjalt või tema esindajalt vastu võtta kingitusi ja teenuseid, mille väärtus ületab 6,40 eurot ning lõikes 9 on märgitud, et ravimi müügiloa hoidjal on keelatud anda ning ravimi jaemüügiks tegevusloa omajal või tegevusloa omajate ühendusel või nende töötajal on keelatud vastu võtta mis tahes rahalisi ja mitterahalisi hüvitisi kindla ravimi või kindla tootja ravimite eelispakkumise eest ravimite jaemüügil.

Reklaamiseaduse § 2 lõige 1 p 3 defineerib reklaami mõiste ja sätestab, et reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Samas reklaamiseaduse § 2 lõike 2 p 6 kohaselt ei käsitata reklaamina sponsorteates avaldatud spondeerija nime, kaubamärki ja teavet tema antud materiaalse toetuse kohta.

Eesti Rahvusringhäälingu seadus (ERS) eristab selgelt kingitust sponsorlusest. Näiteks ERS-i § 7 lõike 5 p 5 märgib, et Eesti Rahvusringhäälingu tulud on kingitused ja annetused, mis ei ole käsitatavad sponsorlusest saadava toetusena.

ERS-i § 11 lõige 2 märgib, et Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu võib erandkorras lubada reklaami või sponsorteabe edastamist Eesti Rahvusringhäälingu saadetes või meediateenustes ning ERS-i § 11 lõikes 3 on märgitud, et kui ülekandeõigusest ei tulene teisiti, sisaldab raadioprogrammides edastatavate ürituste ja sündmuste ülekandeõigusega kaasnev teave sponsorite kohta sponsori nime ilma helitaustata ja televisiooniprogrammides sponsori nime ilma logo või kaubamärgita.

Eeltoodust tuleneb, et sponsorluse puhul on pigem tegemist äritehinguga, mille eesmärgiks on sponsori makstud raha eest vastu hüve saamine ja üldjuhul on selleks reklaam. Seega kinkelepingu ja sponsorlepingu sisu ja eesmärk on üldjuhul erinev, kuid ka sponsorlepingute puhul ei ole välistatud kinke element, seetõttu tuleb maksustamisel hinnata tehingu eesmärki, asjaolusid ja poolte tegelikku tahet. Mõnikord on sponsorlepingus selgelt eristatud kingituse osa ja reklaami osa ning vastavad summad.

Maksu- ja tolliamet on oma kodulehel (http://www.emta.ee/index.php?id=36875) sponsorluse kohta märkinud: “Sisuliselt on sponsorluse puhul tegemist tehinguga, mille eesmärgiks on millegi vastu saamine. Sponsorlust seostatakse kõige enam sõnadega “kommerts” ja “reklaam”. Sponsorlus võib seisneda raha või teenuse andmises kultuuriasutusele mingi ürituse või ettevõtmise läbiviimiseks kindla vastuteene eest. Nii on sponsorluse puhul tegemist ettevõtte turundusstrateegia osaga, millest vastutasuna loodetakse majanduslikku tulu.”

Samas kingituse või annetuse tegemine on vabatahtlik soov teist isikut rikastada ning kingituse tegija mingit vastuhüve ega vastuteenet ei saa. Kingitus ja annetus on olemuselt sarnased ning seetõttu käsitletakse neid maksustamisel samamoodi.

VÕS ei välista, et kingituseks võib olla ka raha. Rahaline kingitus võib olenevalt kingisaajast olla kas kingi saaja maksustatav tulu või kingi tegija maksustatav kulu.

Näiteks Eesti äriühingu poolt residendist füüsilisele isikule tehtud rahaline kingitus on saaja tulumaksuga maksustatav tulu ning TuMS-i § 41 p 13 kohaselt tuleb rahaliselt kingituse väljamakselt tulumaks kinni pidada, kuid ei maksustata tulumaksuga TuMS-i § 49 alusel. Kui aga üks Eesti äriühing kingib raha teisele Eesti äriühingule, siis rahaliselt väljamakselt tulumaksu kinni ei peeta, vaid kingi tegija peab maksma tulumaksu TuMS-i § 49 kohaselt lisaks väljamaksele maksumääraga 20/80.

Kingituste maksustamise põhimõtted

Kingituste maksustamise põhireegel on toodud TuMS-i §-s 49 lõikes 1, mis sätestab järgmist: “Residendist juriidiline isik, välja arvatud § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik, maksab tulumaksu tehtud kingitustelt ja annetustelt, millelt tulumaks ei ole § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel makstud, arvestades lõigetes 2 ja 4 nimetatud erisusi. Tulumaksuga ei maksustata reklaami eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot. Kingitusena käsitatakse ka kuni 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubandusliku loterii võitu, arvestamata eelmises lauses sätestatud piirmäära.”

TuMS-i § 2 lõike 3 kohaselt maksab kingitustelt (TuMS § 49) tulumaksu ainult residendist juriidiline isik ja riigitulundusasutus. Seega ei käsitleta riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutust TuMS-i §-des 49–52 toodud maksuobjektide osas maksumaksjana ning nemad tulumaksu kingitustelt maksma ei pea.

Eesti residendist füüsiline isik ei maksa Eestis tulumaksu tema poolt tehtud kingitustelt.

TuMS-i § 49 lõikest 1 tulenevalt kuni 10-euroseid kingitusi tulumaksuga ei maksustata, kui selline kingitus on tehtud eelkõige reklaami eesmärgil. Tuleb aga arvestada, et sellist maksuvaba piirmäära ei rakendata, kui kingitus tehakse erisoodustust saavale isikule sõltumata sellest, et kingituse eesmärk võib olla reklaam.

Kingituse puhul on märgitud, et tulumaksuga ei maksustata juhul, kui kingituse väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot, kuid seda reeglit tuleb jälgida ainult käibemaksukohustuslasel, sest kui isik ei ole käibemaksukohustuslane, siis sisendkäibemaks ei ole mahaarvatav ja käibemaks suurendab kingituste väärtust.

Maksu- ja tolliameti kodulehel (http://www.emta.ee/index.php?id=36875) on reklaamkingituste puhul toodud järgmine näide:

Firma ostab reklaamkingituseks oma klientidele kruusid, kuhu laseb peale kanda oma firma logo. Kruusi hind on 9,46 eurot ja reklaamikulu 0,80 eurot. Vaatamata sellele, et firma kulutus kruusile kokku on 10,26 eurot, ei kuulu reklaamkingitus maksustamisele. Kruusi väärtus oli alla 10 euro ja 0,80 eurot oli reklaamikulu, neid kulutusi ei summeerita. Kruusile logo pealetrükkimine ei suurenda kingi saaja jaoks kruusi rahalist väärtust.

Kui kingitusi tehakse kauba ja teenuse vormis, siis tuleb arvestada, et kauba ja teenuse võõrandamiselt (sõltumata sellest, kas tasu eest või tasuta), tuleb kingituse tegijal arvestada eelarvesse maksmisele kuuluvat käibemaksu, eeldusel, et kingituseks kasutatud kauba või teenuse soetusel on sisendkäibemaks maha arvatud. Kui kingituseks soetatud kauba või teenuse soetusel sisendkäibemaksu maha ei ole arvatud, siis kingituse üleandmist enam käibemaksuga ei maksustata.

Mittetulundusühingud ja sihtasutused

Kuna mittetulundusühingud (MTÜ) ja sihtasutused (SA) on juriidilised isikud, siis ka nemad peavad maksma tulumaksu nende tehtud kingitustelt ja ainult TuMS-s eraldi toodud juhtudel rakendub nende tehtud kingitustele kas maksuvabastus või maksusoodustus.

Mittetulundusühingud ja sihtasutused on tulumaksu käsitluse jaoks jaotatud kaheks, ühed on kantud tulumaksusoodustusega isikute nimekirja ja teised mitte.

TuMS-i § 11 lg 1 märgib, et tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kinnitab maksu- ja tolliamet otsusega.

Eelarvelised asutused tulumaksusoodustusega isikute nimekirja ei kuulu ja seepärast eelarvelistele asutustele tehtud kingitused maksustatakse tavakorras.

Maksustamisel tuleb vaadata, kas kingituse saab tulumaksusoodustusega isikute nimekirja kantud isik või nimekirja kantud isik teeb ise kingituse.

TuMS-i § 49 lõige 2 sätestab, et tulumaksuga ei maksustata TuMS-i § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isikule kalendriaasta jooksul tehtud kingitusi ja annetusi, mille summa ei ületa üht alljärgnevatest piirmääradest:

1) 3% maksumaksja poolt samal kalendriaastal vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktidele 1–4 ja 6 tehtud sotsiaalmaksuga (edaspidi isikustatud sotsiaalmaks) maksustatud väljamaksete summast;

2) 10% kalendriaasta 1. jaanuariks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist, mis on arvestatud vastavalt raamatupidamist reguleerivatele õigusaktidele.

TuMS-i § 49 lõike 2 eesmärk on lubada annetada tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud isikutele soodustingimustel, mis tähendab, et teatud osa tehtud kingitusest ei kuulu kingituse tegija poolt tulumaksuga maksustamisele.

Kui aga MTÜ või SA ei ole kantud tulumaksusoodustusega isikute nimekirja, siis talle tehtavad kingitused maksustatakse üldistel alustel tulumaksu määraga 20/80.

TuMS-i § 49 lõige 3 sätestab, et kalendriaastal tehtud lõikes 2 nimetatud kingitusi ja annetusi arvestab maksumaksja summeeritult ning kingituste ja annetuste maksuvaba aastasumma määramisel lähtub maksumaksja oma valikul vaid ühest samas lõikes nimetatud piirmäärast.

Seega, kui näiteks aasta algul ei ole teada veel eelmise aasta kasum, siis võib maksuvaba kingituse osa määrata 3% isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast, ent kui hiljem selgub, et 10% kasumist võimaldab suurema maksusoodustuse, siis võib edaspidi maksuvaba kingituse määramisel lähtuda kasumi kriteeriumist.

Kui aga kingituse teeb tulumaksusoodustusega isikute nimekirja kantud MTÜ või SA ise, siis TuMS-i § 49 lõikes 6 on toodud alljärgnev loetelu põhikirjalistel eesmärkidel tehtud kingitustest, mis tulumaksuga maksustamisele ei kuulu:

1) paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isikule tehtud kingitused ja annetused;

2) füüsilisele isikule toimetulekuks osutatud materiaalne abi, sealhulgas rahaline abi statistikaameti viimaste andmete kohase leibkonnaliikme kuu keskmise väljamineku ulatuses kalendrikuu kohta;

3) noorte püsilaagris või noorte projektlaagris osalejale kingitud meened kuni 32 euro ulatuses laagris osaleja kohta;

4) spordivõistlusel osalejale võistlusel kingitud meened kuni 32 euro ulatuses võistlusel osaleja kohta;

5) reklaami eesmärgil üle antud kaup või osutatud teenus, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot.

Tulumaksuseadust täiendati

Alates 1. jaanuarist 2015 täiendati tulumaksuseadust, mille kohaselt kingitusena või annetusena ei käsitata TuMS-i § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isiku vara üleandmist tema heategevusliku avalikes huvides toimuva tegevuse eesmärkide saavutamiseks.

Selle täienduse eesmärgi kohta märgiti TuMS-i muudatuse eelnõu seletuskirjas järgmist: “Võimaldamaks ühingutel oma põhikirjaliste ülesannetega takistamatult tegeleda, välistatakse eelnõuga nimekirja kantud ühingu põhikirjalistel eesmärkidel (avalikes huvides ja heategevuslikult) üle antud vahendite käsitlemine kingitusena. Seejuures on oluline, et isik, kellele vahendid üle antakse, viib ellu ühingu põhikirjas sätestatud eesmärke, seega ühing sisuliselt delegeerib talle mõne oma ülesande täitmise, selle asemel et seda ise teha. Vahendite üleandmine peab olema dokumendiga tõendatud ja ühing peab olema suuteline selle eesmärki maksuhaldurile selgitama, vastasel korral loetakse üleantud vara turuhind jätkuvalt kingituseks.” Selle muudatuse kohaselt võib TuMS-i § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isiku vara anda tasuta üle ilma tulumaksuta näiteks eelarvelisele asutusele.

Maksusoodustuse rakendamiseks TuMS-i § 49 lg 6 toodud juhtudel tuleks arvestada seaduses toodud nõudeid. Näiteks kingituste tegemine peab olema MTÜ või SA põhikirjaline eesmärk või näiteks kingi saaja peab olema teine tulumaksusoodustusega isikute nimekirja kantud MTÜ või SA.

Toimetulek on sotsiaalhoolekande seaduse § 2 punkti 2 kohaselt isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevaelus toime tulla. Kuigi TuMS ei tee antud juhul viidet toimetulekule ja abile sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses, tuleks praktikas lähtuda abi andmisel ikkagi selles seaduses toodud mõistetest ja eelkõige vajavad abi üksi elavad isikud või perekonnad, kelle kuu netosissetulek pärast arvestatud eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.

Toimetulekuks osutatud materiaalne abi maksustamisele ei kuulu, kuid rahalise abi piirmäär on sätestatud leibkonnaliikme kuu keskmise väljaminekuga.

Leibkonna liikme kuu keskmise väljamineku leiab statistikaameti kodulehelt (Valdkonnad – Sotsiaalelu ? Leibkonnad ? Leibkonna eelarve. Statistikaameti kodulehel on viimased andmed toodud 4. aprilli 2013 seisuga ja selle järgi on leibkonna kulutused aastas 3472,50 eurot ehk 289,38 eurot kuus.

Noorte püsilaagri või noorte projektlaagri mõisted on toodud noorsootöö seaduse § 3 p-s 4 ja 5.

Spordiseadus spordivõistluse selgitust ei anna. Õigekeelsussõnaraamat märgib, et meene on suveniir, mälestusese. Seega tulumaksuvabad on spordivõistlusel osalejale kingitud meened kuni 32 euro väärtuses ning rahalised auhinnad tuleks maksustada kinnipeetava tulumaksuga.

Külaliste vastuvõtt

TuMS-i § 49 lg 4 sätestab, et tulumaksuga ei maksustata TuMS-i § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isiku väljamakseid seoses külaliste või koostööpartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega.

Kui aga külaliste vastuvõtukulusid teeb mistahes muu residendist juriidiline isik, siis ei maksustata neid väljamakseid kuni 32 euro ulatuses kalendrikuus.

Lisaks sellele võib teha kalendrikuus tulumaksuvabalt külaliste või koostööpartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega väljamakseid üldsummas kuni 2% ulatuses tema poolt samal kalendrikuul tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast.

Mittetulundusühingu ja sihtasutuse koostööpartnerina käsitatakse ka füüsilist isikut, kes oma vabast ajast ja tasu saamata osaleb mittetulundusühingu või sihtasutuse tegevuses.

Seega külaliste vastuvõtukulu maksuvaba osa koosneb kahest piirmäärast ja maksustamisel kasutatakse summeeritud arvestust.

Külaliste vastuvõtukuluks loetakse külaliste või koostööpartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega seotud väljamakseid, mis tähendab, et külalistele tehtud esemelised kingitused ei kuulu külaliste vastuvõtukulude maksuvaba piirmäära alla.

Külaliste vastuvõtukulud olenevad kulude iseloomust ja ka ürituse suurusest. Kui tegemist on sellisel üritusel esinejale makstud tasuga, siis võib tegemist olla töötasu või teenustasuga, millelt peetakse tulumaks kinni, kui aga väljamakse tehakse registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE) ja esinemine on tema ettevõtlus, siis on tegemist FIE maksustatava tuluga ja tulumaksu väljamakselt kinni ei peeta. Kui aga külaliste vastuvõtuga seoses tehakse väljamakse residendist juriidilisele isikule, siis tulumaksu väljamakselt kinni ei peeta ja tegemist on maksustatava kuluga, mille maksumäär on 20/80, võttes arvesse vastuvõtukulu maksuvaba osa.

Kui külalistele ostetakse kinopiletid, kontserdipiletid või sissepääs ööklubisse või muule meelelahutusüritusele, siis on tegemist meelelahutusega.

Vastuvõtul võivad osaleda nii vastuvõttu korraldava ettevõtte töötajad kui ka külalised.

Maksu- ja tolliamet on oma kodulehel (http://www.emta.ee/index.php?id=36875) selgitanud, et kui töötajad täidavad üritusel töökohustusi, ei ole tegemist tööandja poolt töötajatele hüve pakkumisega ja kõik vastuvõtuga seotud kulud maksustatakse TuMS-i § 49 alusel (näiteks on tegu äripartneritele korraldatud vastuvõtuga (koos toitlustamise ja meelehelahutusega), kus töötajad osalevad oma tööülesannetest tulenevalt).

Samas tuleks arvestada, et olenevalt ürituse iseloomust võib tegemist olla sellise üritusega, kus põhiline või suur osa osavõtjaid on oma töötajad ja lisaks on kutsutud ka külalisi. Sel juhul tuleks kulud jaotada töötajate ja külaliste vahel selliselt, et töötajatele langev osa kulutustest maksustatakse erisoodustusena ning külaliste osa vastuvõtukuluna.

Kingitus või ettevõtlusega seotud kulu

On ilmne, et asjade puhul ei tuleks lugeda maksustatavaks kingituseks selliseid esemeid, millel puudub tarbimisväärtus ja mis ei kujutaks saaja jaoks hüve (nt kuu parimale töötajale antud diplom, vimpel, plakat, õhupall jms). Põhimõtteliselt on sama käsitlus ka erisoodustuste puhul.

Nõudest loobumine on samuti VÕS-i § 259 kohaselt kingitus, kuid lootusetu nõude mahakandmine raamatupidamises või väärtuse kaotanud vara mahakandmine ei ole oma olemuselt kingitus.

Maksustamisel tuleb eristada müügikampaaniat ja tarbijaloteriid. Müügikampaaniate puhul on tegemist ärilisel eesmärgil läbimüügi suurendamiseks ja turu võitmiseks tehtud ettevõtte hinnapoliitikaga. Müügikampaaniate ja allahindluste puhul on need samamoodi mõistetavad ka ostja jaoks, sest ostja ei tunneta niivõrd kingitust, kuivõrd eelkõige soodsamat hinda ja võimalust osta sama raha eest rohkem kaupu või teenuseid.

Kui tegemist on kaubandusliku loteriiga, siis TuMS-i § 49 lg 1 märgib, et kingitusena käsitatakse ka kuni 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubandusliku loterii võitu, kusjuures siin ei rakendu 10-eurone reklaamkingituse maksuvaba piirmäär.

Sponsorlus on kõige enam seotud reklaamiteenusega, millest loodetakse vastutasuna saada majanduslikku tulu.

TuMS-i kohaselt ettevõtluse tarbeks soetatud kaubad ja teenused tulumaksuga maksustamisele ei kuulu ning seetõttu ei saa sponsorlust lugeda automaatselt kingituseks. TuMS-i § 32 lõige 2 märgib, et kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud.

Praktikas on sõlmitud sponsorlepinguid, kus on selgelt fikseeritud sponsortoetuse saaja poolt reklaamiteenuse osutamine, kuid reklaami tegelik osutamine on kas ebaproportsionaalselt väike võrreldes tasuga või siis reklaam tegelikult üldse puudub või eesmärgiks ei olegi reklaamiteenuse ostmine, vaid oma töötajatele teatud hüve võimaldamine.

Sponsorluse puhul tuleb vaadata tehingu majanduslikku sisu ja hinnata, milliste asjaoludega on tegemist, kuidas on pooled oma kohustusi täitnud, kuidas seda tõendatakse ja kas tasu reklaami eest on kohane osutatava reklaamiga.

Kui tegemist on reklaamiga, siis tasu reklaami eest sõltub reklaami efektiivsusest. Kui näiteks sportlane reklaamib sponsorluse korras ettevõtet, kaubamärki või toodet, siis on ilmne, et see sportlane, kes püsib pidevalt teleriekraanil, teeb märksa rohkem ja efektiivsemat reklaami kui selline sportlane, kes teleriekraanile oma reklaamtekstiga üldse ei jõua.

Kui sponsorlepingu kohaselt raha saaja osutab reklaamiteenust ja osutatava teenuse maksumus ületab aasta algusest arvates 16 000 eurot, siis tekib reklaamiteenuse osutajal kohustus registreerida ennast käibemaksukohustuslaseks ja arvutada osutatud teenustelt käibemaksu. Samal ajal tekib registreeritud käibemaksukohustuslasel õigus käibemaksuga maksustatava teenuse osutamise tarbeks tehtud kuludelt maha arvata sisendkäibemaks.

Kuivõrd raha kinkimine ilma vastuhüve saamata ei ole käibemaksuobjekt, siis raha kinkimine ei kuulu käibemaksuga maksustamisele.

Riigikohus on lahendis 3-3-1-43-09 märkinud järgmist:

“Ettevõtlusega seotuse kontrollimiseks tuleb esmalt tuvastada kauba või teenuse soetamise otstarve. Kaupa või teenust ei pea kasutama hakkama kohe.

Kauba või teenuse soetamise otstarve peab olema kas ilmselge või peab otstarve või kasutamine olema kontrollitav.

Ettevõtja jaoks ebaharilike, põhjendatud kahtlust tekitavate või suure maksustamisväärtusega tehingute asjaolude kohta tõendite kogumine ja säilitamine on aga kontrollitavuse tagamiseks maksukohustuslase kohustus.”

Kuivõrd maksustamisel on väga oluline tehingu eesmärk, siis eriti kingituste puhul on oluline dokumenteerida kõik tehinguga seotud asjaolud ning säilitada dokumentatsioon ja informatsioon tehingu eesmärkide ja sisu kohta.

Eeltoodust võib järeldada, et olenevalt tehingu asjaoludest võib kingitus või sponsorluse korras makstud raha või üleantud kaubad ja teenused olla otseselt ettevõtlusega seotud kulu ilma maksutagajärgedeta, või maksustatav kingitus (TuMS § 49) või erisoodustus (TuMS § 48) või ettevõtlusega mitteseotud kulu, mida maksustatakse TuMS § 51 ja 52 alusel.

 

 

Osale arutelus

  • Tõnis Jakob, OÜ Marisett juhtiv maksukonsultant

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

Valdkonna tööpakkumised

Manpower is looking for a CHIEF ACCOUNTANT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

11. detsember 2017

Uudised

Tööriistad