Märt-Martin Arengu: audiitoritel on olemas tööriistad ka tuleviku vormimiseks
“Ettevõtted ei kasuta audiitorite tööd ja kompetentsipotentsiaali täielikult ära. Auditit nähakse seadusest tuleneva kohustusena, kuid unustatakse, et audiitori puhul on tegu võrratu pagasiga eksperdiga, kes oskab lisaks aastaaruande kinnitamisele firmat ka laiemalt nõustada,” nendib Märt-Martin Arengu, Audiitorkogu president.
Võimalus audiitorite autoriteeti tõsta võib Märt-Martin Arengu hinnangul olla põhjustatud ka tõigast, et tegu on keskmisest tagasihoidlikuma rahvaga, kes ei ole seni osanud oma väärtust piisava veenvusega välja pakkuda. Professiooni maine tugevdamine oli üks peamine valdkond, mis Märt-Martin Arengul meeles mõlkus, kui ta Audiitorkogu presidendina ametisse asus.
Oma varasemat karjääri nimetab Märt-Martin igavaks. Pärast Riias asuva Stockholmi Kõrgema Majanduskooli lõpetamist ja ajateenistust Eesti kaitseväes asus ta 2003. aastal tööle audiitorbüroosse Ernst & Young ning jäi sinna 2013. aastani. Töö kõrvalt õppis ta ka Eesti Diplomaatide Koolis ning hiljem omandas magistrikraadi rahvusvahelistes suhetes Tallinna Ülikoolis. Seejärel otsustas ta teha töös aastase pausi.
Märt-Martin on enda sõnul loomult püsiv inimene ning seepärast alati väärtustanud karjääri ühe tööandja juures. Liiatigi oli töö rahvusvahelises audiitorfirmas vaheldusrikas ning tõotas ka üsna kiiret liikumist karjääriredelil.
Töölt äratuleku põhjuseid nimetab mees kaks. Neist olulisim oli teise lapse sünd. “Nägin pärast esimese lapse sündi, kui raske oli abikaasal,” lausus ta, tõdedes, et kahe lapsega on kahekesi lihtsam hakkama saada.
Teine ning mitte vähetähtsam põhjus oli aga süvenev frustratsioon sellest, et audiitori tööd ei mõisteta ega väärtustata nii, nagu võiks.
Olles selleks ajaks kaasa löönud mitme Audiitorkogu komisjoni töös, tekkis Märt-Martinil mõte kandideerida Audiitorkogu presidendiks, et seeläbi kaasa aidata audiitorite töö parendamisele ja väärtustamisele. Lisaks missioonile mängis olulist rolli ka tõik, et tegu pole täispäevatööga ja ta saab oma töögraafikut reguleerida, jättes töö kõrvalt piisavalt aega ka perele. Ning väikestele lastele aega kulub. Märt-Martin toob näiteks, et kaheaastane põnn sai oktoobris lasteaias käia vaid kolm päeva, olles ülejäänud aja tõbine. “Tuleb endale aru anda, et see on ühekordne faas, mis tuleb läbi käia. Lapsed ei ole igavesti väikesed,” on ta rahul võimalusega töö pereeluga sobitada ning vajaduse korral ka kodus tööd teha.
Eestis juurutatud tarkvaraprogramm on hinnatud ka rahvusvaheliselt
Audiitorkogu president valitakse ametisse kolmeks aastaks, Märt-Martinil on ametiaja lõpuni jäänud veidi vähem kui kaks aastat.
Noor president selgitab, et Audiitorkogu on avalik-õiguslik juriidiline isik, millel on seadusega pandud kaks peamist kohustust: kutseala arendamine ning järelevalve. “Esimene neist on meeldiv, teine vajalik ülesanne,” tähendab ta. Nende kahe valdkonna ühildamine on Audiitorkogu töö igapäevaseks väljakutseks, sest ajad muutuvad kiirelt ühtviisi nii raamatupidajate kui audiitorite maailmas ning nende valdkondade inimesed peavad end pidevalt täiendama, et mitte maha jääda. "See on raske, kuid vajalik töö,” märgib ta.
Esimese tööaastaga on Märt-Martini sõnul juba üht-teist saavutatud. Äsja toimunud Audiitorkogu juubelikonverentsil tuldi välja maailmas ainulaadse ettevõtete aruandluse usaldusindeksiga. Teiseks teetähiseks oli Eesti audiitorite oma tarkvaraprogrammi E-dok arenduse lõpetamine ja juurutamine. “Audiitorite töövaldkond on kogu maailmas suhteliselt kitsas ja hästi reguleeritud. Maailmas on 10–15 suurt audiitorfirmade võrgustikku, kellel on oma audiitorkontrolli tarkvara. See aga tähendab, et igas riigis on suur hulk väiksemaid audiitorfirmasid (70–90 protsenti koguarvust), kellel majasiseselt arendatud tarkvara puudub,” selgitab ta probleemi olemust. Mõned üksikud kõigile kättesaadavad tarkvaraprogrammid küll on, kuid näiteks Eestis pole need Märt-Martini sõnul varem olnud kasutajate seas eriti populaarsed, kuna on tihti jäiga struktuuriga ja vananenud. Seepärast olidki paljud Eesti väikesed ja keskmised audiitorfirmad veel aasta tagasi ilma spetsiaalse auditi tarkvarata, mille all kannatas ennekõike nende töö efektiivsus.
Tõsi, Märt-Martin annab endale aru, et ka praegune tarkvaraprogramm kaotab ajas kasutuseeliseid ning seda tuleb jätkuvalt arendada.
Põnev nüanss E-dok’i juures seisnes selles, et algselt ei osanud keegi näha selle ekspordipotentsiaali. Praeguseks on tarkvara juurutamiseks võidetud riigihange Lätis, litsentse müüdud Leetu ja Gruusiasse ning töö käib ka Lääne suunal.
Audiitorid võiksid oma teadmistepagasit rohkem nõustamiseks kasutada
Järjekordseks Märt-Martini oluliseks ametiaja eesmärgiks on teha audiitori töö väärtus ja võimalused avalikkusele arusaadavamaks ning suunata ettevõtteid ja avalikku sektorit audiitorite kogemustepagasit paremini ära kasutama. “Audiitorite tööd vaadates torkab silma uskumatu ressursiraiskamine. Audiitori töö aastaaruande kontrollimisel lõpeb audiitori aruandega, mis jääb tihti lihtsalt riiulile tolmu koguma. Samas on tegemist eksperdiga, kes tihti kümneid sama sektori ning üldse sadu Eesti ettevõtteid läbi ja lõhki tunneb, alates mikrotasandist (sisemised protsessid), lõpetades makrotasandiga (strateegia, tööstusharu spetsiifika),” räägib Märt-Martin, et Audiitorkogus üritatakse arengule mõlemalt poolt kaasa aidata. “Audiitorid võiksid osata üha paremini oma seni passiivset teadmistepagasit iga kliendi nõustamiseks välja pakkuda ning kliendid osata ka sellist nõu ka küsida,” selgitab ta. Märt-Martini sõnul ei tähenda audiitorite töö vaid minevikuga tegelemist, sest neil on olemas ka tööriistad tuleviku vormimiseks.
Oluliseks peab Märt-Martin ka ajakirjanike koolitamist audiitorite tööd mõistma. “Et audiitorkontrolli tulemused on avalikud, võiksid uurivad ajakirjanikud oma tööaega mõnikord vabalt veerandi võrra kokku hoida, kui nad audiitori aruandesse kirjapandut täpsemalt uuriksid ja mõistaksid,” usub ta.
Tõsi, viimasel ajal on juba märgata ka muutumise märke. Näiteks on pangad hakanud audiitorite aruandeid tõsisemalt võtma. “Kui aastaid tuginesid nad ettevõtete laenuotsuseid tehes ennekõike iseenda hinnangutele, siis üha enam uuritakse otsuste tegemisel ka audiitori aruannet, mis võivad laenu saamist kas pidurdada või hoopis sellele hoogu juurde anda,” lausub Märt-Martin.
Mis teda praeguses ametis motiveerib? Lisaks juba nimetatud paindlikule tööajale on Märt-Martini jaoks oluline ka see, et presidendi ametikoht on tähtajaline. “See tähendab, et mul on veel veidi vähem kui kaks aastat aega ära teha kõik oluline,” lausub ta. Ning et teha tahtmise lusti jätkub, ei ole Märt-Martini jaoks probleem ka siis, kui lapsed juba magavad, elektronposti lugeda ja vastata ning järgmise päeva plaane seada.
Mis tuleb pärast Audiitorkogu, mees praegu öelda ei oska. Ta loodab mingis vormis jääda seotuks audiitorite tarkvaraga, ent on ülejäänud osas avatud sellele, mis elu toob. “Ma ei muretse üleliia. Tean, et tõenäoliselt on elu piisavalt pikk, et kõik vajalik jõuda ära teha. Ma ei kuulu nende inimeste hulka, kes meeleheitlikult rabelevad, sooviga kohe kuhugi välja jõuda,” märgib ta tasakaalukalt. “Võib-olla avaldub mõne praeguse otsuse positiivne mõju alles paarikümne aasta pärast.” Seda veendumust toidab Märt-Martini huvi suguvõsa ajaloo vastu. “Olen päris kindel selles, et paljud asjad ei tule inimese eluteele juhuslikult. Oma tulevikku kujundatakse väikeste sammude ja tegude kaudu ise.”
Esikohal on pere, alles seejärel tuleb eneseteostus
Kui tööasjad kisuvad pingeliseks, teeb ta tavaliselt nimekirja ärategemist vajavatest töödest. Võtab need siis ükshaaval ette ja tõmbab tehtu maha. “Meetod on lihtne ja töötab alati hästi,” kinnitab ta.
Lisaks loomuomasele rahulikkusele ja tasakaalukusele kehtivad Märt-Martini kohta endiselt ülikooli aastaraamatusse kirja pandud kolm iseloomustust: ta on läbi elu olnud pessimist, realist ja optimist. “Eelnev võib kõlada paradoksaalsena, aga need küljed on minus tõesti samaaegselt kohal, tasakaalustavad üksteist ning ma ei kujuta ette, et ilma üheta neist võiksin olla see, kes olen,” selgitab ta.
Tasakaalukalt toimetab Märt-Martin ka vabal ajal, andes endale aru, et väikeste laste kõrvalt liiga palju ei jõua. Iseendale jääval ajal tegeleb ta nii-öelda mineviku sorteerimisega, olgu see siis viimasel ajal spordimälumängu võistlustest osa võttes, mõne kunagise hobi käigus kogutut sortides, Excelis mõnd ainult talle huvipakkuvat statistikat koostades või temani jõudnud esivanemate fotopärandit süstematiseerides. Nagu töös, meeldib Märt-Martinile ka eraelus vaheldus, hobidelt ootab ta vaheldusrikkust ja lõõgastust.
Ülekaalukalt kõige rohkem aega kulub lastega tegelemisele. “Nad nõuavad palju. Aga ma tean, et see aeg ei kesta kaua ning seepärast naudin, kuniks seda jagub. Varsti ei taha nad ju oma vanemaid nähagi,” muigab Märt-Martin, kellele ongi elus pere esimesel kohal, eneseteostus tuleb pärast seda.
Väga naudib mees ka pikki suvesid, mille veedab perega peamiselt Kesk-Eestis asuvas maakodus. “Audiitorite töö plussiks on see, et kuni 30. juunini on väga kiire, aga juulis-augustis saab maksimaalselt aega endale pühendada,” tähendab ta. Maal on Märt-Martini lemmiktegevuseks paljude jaoks vihatud muruniitmine. “See võtab aega vähemalt pool päeva ning sel ajal võib mõelda ükskõik millest – see on tohutult lõõgastav. Tööst lähevad mõtted igatahes eemale,” kiidab ta. Pärast niitmist meeldib Märt-Martinile värskelt niidetud murul pikutada, pilvi vaadata ja Eestimaa suve nautida. “Nendest tegevustest saadav hea tunne on minuga kaasas järgmise suveni,” kinnitab ta.
Märt-Martin julgustab kõiki enda ümber elama ja elult midagi tahtma. “Kes palju tahab, saab vähemalt midagi, kes vähe tahab, saab mitte midagi,” ütleb ta lõpetuseks.
