Juhtimisteenuse osutamine osaühingu kaudu

Hedman Partners
Juhtimisteenuse osutamist äriühingu kaudu selgitavad Kardo Rander ja Merlin...

Viimasel ajal on palju avalikku tähelepanu pälvinud juhtimis- ja konsultatsiooniteenuste osutamine äriühingu kaudu. Eelkõige olukordades, kus juhatuse liikmed või võtmetöötajad osutavad ettevõtetele teenust endale kuuluvate äriühingute kaudu, selle asemel et sõlmida töö- või käsundusleping.

Pikka aega kestnud õiguslik ebaselgus ning mõneti ka maksu- ja tolliameti korraldatud n-ö ajujaht juhtimis- ning konsultatsiooniteenuste osutamisele sai selgemaks Riigikohtu halduskolleegiumi 11. septembril tehtud lahendiga, kus teenuse osutamine kvalifitseeriti ümber töösuhteks, andes sealjuures õiguse maksu- ja tolliametile.

Lahend mõjutas olulisel määral juhatuse liikmete või võtmetöötajate poolt ettevõttele teenuste osutamist töö- või käsunduslepingu asemel endale kuuluvate äriühingute kaudu. Seni kasutusel olnud tööjõu maksukoormuse vähendamise skeem võimaldas töötasu maksta näilise teenustasuna, mida teenuse osutaja saaks soovi korral hiljem välja võtta dividendidena endaga seotud ettevõttest ning millele ei lisanduks väljamaksmisel sotsiaalmaks.

Majandusliku tõlgendamise põhimõte

Sellised ilmingud näitavad selgelt, et Eestis kehtestatud tööjõumaksud on liiga koormavad ning maksumaksjad püüavad neid pahatahtlikult vältida.

Riigikohus tõi 11. septembril tehtud lahendis esile, et maksuhalduril on õigus kasutada majandusliku tõlgendamise põhimõtet, kvalifitseerides juhtimis- ja konsultatsiooniteenused ümber töösuhteks.

Majandusliku tõlgendamise põhimõte on maksuõiguslik meede, mille puhul lähtutakse tehingu tegelikust sisust, mitte (juriidilisest) vormist.

Ümberkvalifitseerimine on lubatud eelkõige juhul, kui äriühingutevahelised lepingud tehti töösuhte varjamiseks, maksukoormuse vähendamiseks ning olid iseloomult näilikud.

Kaasuses väljatoodud juhul pidas maksuhaldur näiliku tehingu tunnusteks konsultatsioonilepingute ümberkvalifitseerimisel asjaolusid, kus:

• teenuse osutaja allus otseselt või kaudselt teenuse saajale;

• teenuse saaja jagas otseseid töökorraldusi teenuse osutajale;

• tööülesannete täitmiseks kasutati teenuse saaja vara;

• teenuse osutajale allusid teenuse saaja töötajad;

• teenuse saaja ei nõudnud käsundilepingule omast aruandlust;

• tööaeg langes kokku teenuse saaja töötajate üldise tööajaga.

Kaasuse asjaolusid arvestades leidis maksuhaldur, et tehingust tulenev sisu on pigem omane töösuhtele ning määras selles osas tasumata maksud.

Deklareerimata töötasu leidmiseks vähendas maksuhaldur äriühingutele tasutud arvetel märgitud teenuse maksumust käibemaksu võrra ning luges järelejääva summa netotöötasuks. Maksusumma määramiseks arvutati netotöötasust füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaks, sotsiaalmaks ning töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksed.

Maksuhaldur saab juhtimis- ja konsultatsiooniteenuseid ümber hinnata

Näide. Kui teenuse osutaja sai tasu 1000 eurot kuus (mis hõlmas käibemaksu), siis maksuhaldur vähendas seda käibemaksu võrra – saades netotöötasuks 833,3 eurot. Netotöötasule arvestas maksuhaldur juurde töötajapoolse töötuskindlustuse makse 1,6% (16,65 eurot), kohustusliku kogumispensioni makse 2% (20,81 eurot) ning tulumaksu 20% (169,83 eurot)[1], saades brutotuluks 1040,59 eurot. Tööandja kogukulu leidmiseks arvestati brutotulule juurde sotsiaalmaks 33% (343,39 eurot) ja tööandjapoolne töötuskindlustusmakse 0,8% (8,32 eurot), saades tööandja kogukuluks 1392,30 eurot.

Eespool nimetatud pretsedent sai kinnitust ka Riigikohtu halduskolleegiumi 6. oktoobril tehtud otsusega, mis kinnitas veel kord, et maksuhalduril on võimalik juhtimis- ja konsultatsiooniteenuseid ümber hinnata. Peale selle, et Riigikohus leidis selles lahendis töösuhtele omaseid jooni ning nõustus maksuhalduri seisukohaga, toodi esile oluline mõte – ainuüksi fakt, et juriidiline isik osutab juhtimis- või nõustamisteenuseid, ei saa olla täiendava maksukoormuse määramise aluseks.

Oma seisukoha toetamiseks tõi Riigikohus välja üksikud näited, millisel juhul on juhtimisteenuse osutamine äriühingu kaudu õigustatud, sh:

• juhtimisteenuste osutamine äriühingu kaudu on õigustatud, kui on loodud äriühingute grupi haldamiseks eraldi valdusühing, mille töötajate tööülesannete hulka kuulub grupi liikmete juhtimine või nõustamine;

• samuti on juhtimisteenuse osutamine äriühingu kaudu aktsepteeritav, kui juhatuse või nõukogu liikmed ei tegutse juhitavas ühingus igapäevaselt ning nende ametiülesannete täitmiseks vajalikud kulud katab ja töövahendid tagab teenust osutav äriühing;

• samuti on juhtimisteenus õigustatud siis, kui juhtorgani liige on ametisse nimetatud lühiajaliselt või ta pakub juhtimisteenust paljudele äriühingutele.

Samad põhimõtted on maksu- ja tolliamet toonud välja ka oma selgituses “Näiliku teenuse osutamine töösuhte varjamiseks”. Peale üldise ülevaate on selgituses välja toodud aspektid, millest lähtuvalt maksuhaldur hindab töösuhte ja töölepingu ning teenuse osutamise lepingu iseloomujooni. Ühtlasi on välja toodud mõned olukorrad, millal juhtimis- ja konsultatsiooniteenuse lepingud kvalifitseeruvad juhatuse liikme lepinguteks ja töölepinguteks.

Teenuselepingu ümbertõlgendamine sõltub asjaoludest

Võib öelda, et maksu- ja tolliameti esialgne selgitus, millisel juhul võib tekkida risk teenuselepingu ümberkvalifitseerimiseks töösuhteks, on võrdlemisi ülevaatlik. Kindlasti ei tohi suhtuda selgituse punktidesse liiga jäigalt ja hakata kohe oma äritegevust selle järgi ümber korraldama.

Iga ettevõtja peaks olukorda hindama individuaalselt ning sellest tulenevalt analüüsima, kas tegevus võib olla töösuhtele omane.

Võib öelda, et siiani ühtset reeglit ei ole, millisel viisil määrata, kas teenuselepingu puhul võib olla tegemist töölepingu või muu käsunduslepinguga. Teenuselepingu ümbertõlgendamine sõltub igal juhul erinevatest asjaoludest. Kui selgituse igat punkti arvestada sõna-sõnalt, siis oleks kogu Eesti väikeettevõtluse osutamine tõlgendatav kui töösuhe.

Seega on tegemist probleemiga, millele tasuks lahendust otsida pigem kaugemalt kui rangemast regulatsioonist ja ettevõtjate piiramisest. Üldjuhul tuleb nõustuda Riigikohtu ning maksu- ja tolliameti seisukohtadega, mille kohaselt töösuhte puhul tuleks maksta tööjõumakse. Siiski on veel endiselt hägune see ala, kus teenuste sellisel kujul osutamine on õigustatud, olles samal ajal võrdlemisi sarnane töösuhtega. Kuni maksu- ja tolliamet või seadusandja ei ole koostanud konkreetset juhist, mille alusel saab öelda, et tegemist on näiliku juhtimis- ja konsultatsiooniteenuse pakkumisega, on küllaltki keeruline tuvastada tegevuse konkreetset vormi.

[1] Võttes arvesse tulumaksuvaba miinimumi.

Osale arutelus

  • Kardo Rander, Hedman Partnersi jurist
    Merlin Salvik, Hedman Partnersi partner/vandeadvokaat

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

11. detsember 2017

Manpower is looking for a CHIEF ACCOUNTANT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Lemoine Estonia otsib RAAMATUPIDAJAT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Uudised

Tööriistad