Kuidas kajastada ühenduste tulusid ja kulusid?

Aivar Kangust
Aivar Kangust

Kuigi mittetulundusühingute, sihtasutuste ja seltsingute raamatupidamine ja aruandlus on laias laastus sarnane äriühingute omaga, leidub ka mitmeid erisusi.

Eestis tegutsevad ühingud kolmes erinevas tegutsemisvormis: mittetulundusühing, sihtasutus ja seltsing.

Mittetulundusühing (MTÜ) on kasumit mittetaotlev organisatsioon. MTÜ võib oma liikmetega tegutseda nii avalikes huvides ehk ühiskonna heaks kui ka väiksema seltskonna või piirkonna huvides või lihtsalt meelelahutuseks ja hobide harrastamiseks.

Sihtasutusel (SA) ei ole liikmeid ning erinevalt mittetulundusühingust võib sihtasutus tegutseda kasumit taotlevalt.

Seltsing (S) ei ole juriidiline isik ning seltsingus tegutsetakse omavaheliste kokkulepete alusel. Seltsing võib samuti oma tegevusega kasumit taotleda.

Vaatamata erinevustele juriidilises tegutsemisvormis on arvestus ja aruandlus ühingutes sarnane. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste arvestust ja aruandlust reguleerivad raamatupidamise seadus ning raamatupidamise toimkonna juhendid (RTJ). Spetsiifilised, ainult neile ühingutele omased teemad on kirjeldatud RTJ 14 “Mittetulundusühingud ja sihtasutused”. Need on näiteks tasud ühingu liikmetelt, saadud ja jagatud annetused ja toetused, samuti sihtfinantseerimise kajastamine.

Sellegipoolest lähtuvad mittetulundusühingud ja sihtasutused enamikus arvestusvaldkondades täpselt samasugustest arvestuspõhimõtetest nagu äriühingud.

Kasumit võivad teenida kõik

Kasumit võib teenida kõigis kolmes tegutsemisvormis, aga erinevalt äriühingutest puuduvad neil ühingutel omanikud, kellele seda jaotada. Olulisemaid otsuseid teevad MTÜ puhul liikmed oma üldkoosolekul ja sihtasutuse puhul määratud nõukogu või asutaja, kui viimasele on see voli jäetud. Seltsingut, mis ei ole juriidiline isik, juhivad seltsinglased omavahelise kokkuleppe alusel.

MTÜ eripäraks on see, et kuna MTÜ otseselt kasumit ei taotle, siis ei tohi põhitegevuse eesmärk olla kasumi saamine. Samas võib kasumit saada muudest tegevustest, näiteks toodete müügist. Sihtasutus luuakse vara valdamiseks ja kasutamiseks ning tegevuse tulemusena on kasumi saamine tavaline, kuid see ei pea olema peamine eesmärk.

Mõned kulud teatud juhtudel maksuvabad

Tulumaksusoodustusega MTÜ-d ja SA-d, st need, kes on kantud vastavasse Maksu –ja Tolliameti poolt peetavasse nimekirja, saavad mõningaid kulusid teha maksuvabalt.  Sellised kulud on vastuvõtukulud seoses külaliste või koostööpartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega. Samuti kulud noorte- ja projektilaagrite ning spordivõistluste meenetele kuni 32 euro eest osaleja kohta. Maksuvabalt saab teha ka kulutusi toimetulekuabile leibkonnaliikme kuu keskmise väljamineku ulatuses kalendrikuu kohta (TM §49).

Peale eeltoodu saavad tulumaksusoodustustega ühenduste nimekirja kuulujad anda maksuvabalt stipendiume õppe- ja teadustööks ning loome- ja sporditegevuseks.

Tulumaksusoodustustega ühendustele saab annetada maksuvabalt

Samuti on nimekirja kuuluvatele ühendustele tehtavad annetused ettevõtjast annetaja jaoks teatud piires maksuvabad (vt TM § 49(2)). Maksuvaba on kingitus või annetus, mille summa ei ületa üht alljärgnevatest piirmääradest:

1)      3% maksumaksja poolt samal kalendriaastal sotsiaalmaksuga (isikustatud sotsiaalmaks) maksustatud väljamaksete summast;

2)      10% kalendriaasta 1. jaanuariks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist.

Füüsiline isik saab ühendustele tehtud annetused maha arvata füüsilise isiku maksustatavast tulust, siingi kehtivad piirmäärad.

Kui ühing ei ole kantud eelmainitud nimekirja, siis temale tehtud annetused ja toetused maksustatakse tavakorras.

Kuidas kajastada raamatupidamises spordiüritusi?

Mittetulundusühingud ja sihtasutused korraldavad tihti erinevaid spordivõistlusi või -üritusi. Raamatupidamises tekivad seejuures küsimused, mis ja millal kajastada tuludes ja millised on vastavad kulud. Väga hea ülevaate tulude ja kulude kajastamisest annab sellisel juhul projektipõhise arvestuse organiseerimine raamatupidamises. Projektide vahel jagatakse sel juhul ka ühingu üldkulud. Selline arvestus ei ole kohustuslik, kuid on soovitatav, sest siis on tulude ja kulude kajastamine ülevaatlik ja arusaadav nii nende vastavuse kui ka periodiseerimise seisukohast. 

Näiteks kui ühing korraldab spordivõistluse, siis on tavaliselt tuludeks osalemistasud ning annetused ja reklaam. Kuludeks aga korraldusega seotud tegevused ning ruumide, tehnika vms rent. Suurematel võistlustel või rahvaspordi üritustel osalejatele jagatakse tihti särke, mütse jms. Võitjad saavad medali, karika või mõne muu autasu. Osalejad maksavad tavaliselt osalustasu, kuid see ei kata kõiki kulusid. Täiendavad kulud kaetakse reklaamituludest, annetustest või muudest selle võistlusega seotud laekumistest.

Nii tulude laekumine kui ka kulude eest tasumine eest võivad toimuda pikema perioodi jooksul. Projektipõhine arvestus koondab ühte perioodi kindla võistluse kulud ja vastavad tulud ning võimaldab selgitada välja selle tulemi. Näiteks laekumised, mis tulevad aruandeaastal, kuid on veebruaris korraldatava suusavõistluse eest, kajastatakse laekumise hetkel ettemakstud tuluna ning võistluse toimumise perioodil tuluna. Samuti on oluline kulud siduda perioodiga, mil võistlus toimus, kuigi nende tasumine võis toimuda nii enne kui ka pärast võistlust.

Sihtotstarbelised ja mittesihtotstarbelised tulud

Projektiarvestus annab hea ülevaate sihtotstarbeliste tulude kajastamisest nii ühingu liikmetelt kui ka muudelt isikutelt. Peamine arvestuspõhimõte, mida võiks silmas pidada, on see, et annetused ja toetused kajastatakse tuluna siis, kui annetus või toetus muutub sissenõutavaks ja kaasnevad tingimused on täidetud (vt RTJ 12, sihtfinantseerimise arvestus).

Varade soetamiseks saadud sihtotstarbeliste annetuste ja toetuste kajastamiseks võib alternatiivselt kasutada ka juhendis RTJ 12 kirjeldatud netomeetodit. See tähendab, et  vara kajastatakse saadud annetuse või toetuse võrra madalamas maksumuses.

Annetusi ja toetusi, mis on oma olemuselt sissemaksed mittetulundusühingu või sihtasutuse põhikapitali, ei kajastata tuluna tulude ja kulude aruandes, vaid kajastatakse netovara muutusena bilansis ja netovara muutuste aruandes.

Mittesihtotstarbeliste tulude, sh annetuste vms osas tuleb lähtuda põhimõttest, et need kajastatakse raamatupidamises tuluna hetkel, mil annetus/toetus muutub sissenõutavaks. Liikmemaksud kajastatakse perioodis, mille eest need on tasutud. Kui perioodi ei ole määratud, siis kajastatakse need tuluna laekumisel.

Näiteks aruandeaastal laekunud liikmemaksud järgneva perioodi eest kajastatakse aruandeaasta bilansis ettemaksuna. Tuluna kajastuvad need aga järgneval aastal. Kui aga ühingule laekus annetus tegevuse toetamiseks, siis kajastub see laekumisel tuluna.

Täiendavat infot saab ka Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu kodulehelt www.ngo.ee

Artikkel ilmus esmalt RMP.ee elektroonilises ajakirjas SPETSIALIST.

 

Osale arutelus

  • Aivar Kangust, Grant Thornton Baltic partner, vandeaudiitor

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Uudised

Tööriistad