Palgakonverentsil arutati lähituleviku suundumusi

Ene Olle
Ene Olle annab ülevaate palgakonverentsist

Septembris kogunes Tallinnas saalitäis rahvast konverentsile Palga Päev 2015, et mõista, mis palkadega toimub ja mis ees ootab.

Tänavu kümnendat korda peetud konverents Palga Päev on hoidnud alati kätt palgapulsil, aidanud mõtestada olukorda, milles parasjagu oleme ja vaadata lähitulevikku. Kus me siis oleme? Avalikkuses räägitakse üha enam, et head töötajat on raske leida, palkade tõus on hoogustunud ja tootlikkus ei jõua järele.

Ivar Kiigemägi andis ülevaate rahvusvahelistest suundumustest, kohalikust tööjõuturust ning tõi esile, et Soomes, mis tugevasti mõjutab meie majandust ja tööturgu, majandus ei kasva. Eesti majanduskasvu suunab sisetarbimine, hõivatute osakaal tööealiste elanike seas on kõrgem kui majandusbuumi kõrgajal ning Eesti tööandjad võistlevad välismaistega. Eestis tööjõukulu ühiku kohta tõuseb elik meil palgad kasvavad.

Sama kinnitas Fontese palgauuring, Ilmar Põhjala kokkuvõttest oli kenasti näha viimase kolme aasta trendid: palgad kasvavad ja töötuse määr kahaneb. Majandusanalüütik Annika Lentso viis projektis osalejad lähitulevikku, mida tulevikust teada võiks ja millega arvestada? Arvestama peab demograafilise tõsiasjaga, et meid jääb aina vähemaks ning kahjuks need, kes on, ei pruugi tulevikus olla parimas töövormis, sest elanikkond vananeb ja ebatervislik eluviis viib kasvatab vanuse kasvades ka kehamassiindeksit. Juba lähitulevikus ootab meid ees järgmine olukord:

* vananev rahvastik – inimesi, keda palgata, on vähem ja keskmiselt on nad vanemad; * oskused ja teadmised – inimesed õpivad kauem, suurem tähelepanu on tehnoloogia rakendamisel;

* tehnoloogiline areng – suure tõenäosusega kahaneb tulevikus vajadus füüsilist tööd nõudvate ametite järele, sest masinad teevad meie eest töö ära;

* majanduse struktuur – üha rohkem tegutseb inimesi teenuste sektoris, tööstust „toidavad” robotid;

* õigusruum – suureneb paindlikkus töösuhte korraldamisel. Palk järgmisel neljal aastal? Järgmiste aastate jooksul palgakasv veidi kiireneb (eeldades, et majandusareng taastub), keskmine palk jõuab 2019. aastaks ilmselt 1200–1400 euroni. Osa töökohti kaob (odava allhanke tulusus kaob), tööjõumahukates sektorites vajadus tööjõu järele kahaneb. Teenuste osakaal kasvab, nõudlus loovate lahenduste järele samuti.

Meil ei ole kombeks palkadest rääkida, kuigi teame, et tegelikult arutavad ja võrdlevad meie organisatsioonide töötajad omavahel palku küll. Miks me siis töökuulutuses palga suurust ei avalikusta? Erkki Ehand, Bed Factory tegevjuht, on seisukohal, et palkade avalikustamine teeb värbamise palju edukamaks nii kandidaatide arvu kui ka kvaliteedi poolest. Erkki julges otse välja öelda, et ettevõtte juhid, kes ütlevad, et töötajatest on puudus, ei taha täpsustada, et puudu on miinimumpalgaga töötajatest. Kui pakutav töötasu on inimväärne, leiab ka head töötajad. Bed Factory kogemus töötasu avalikustamise puhul värbamisel oli ilmekas näide: värvati 2014. aasta novembris, vaja oli leida 43 inimest Viljandist, kus töötuse määr oli 3,6%. Tavaline töökuulutus tõi 40 kandidaati, neist 5 valiti tööle. Kui korrati kuulutust töötasu avalikustamisega, oli tulemuseks 240 kandidaati, kelle seast leiti 37 uut töötajat. Konkureerivatest ettevõtetest oli 8 kandidaati, kelle peamine töökoha vahetamise põhjus oli keskkonnavahetus.

Töötajale on palk netotasu, see, mida töötaja oma pangakontol näeb. Töötajale on võõras mõelda nii, et ta peab silmas tööandja palgakulusid, ta ei oska arvestada töötasu maksmiseks tegelikult vajaminevat raha.

Tagasivaate konverentsile lõpetan mõtetega Aleksander Bankiiri ettekandest, kõige enam jäi meelde tulemuspalga kahtluse alla seadmine. Bankiiri sõnul tekitab tulemuspalk olukorra, et ettevõtte tulemus on töötajale tema isiklik tulemuspalk. Selle tõttu tekib sooritushirm, igasugused muudatused organisatsioonis võivad tähendada tulu ärakukkumist. Tulemuspalk kutsub esile ettevõttesisese palgaralli ja soovi palka juurde küsida, kuid tegelikult tuleks maksta sellist põhipalka, mis võimaldab inimesel igapäevaseid vajadusi rahuldada, siis tõuseb esile hoopis vajadus end teostada ja hakkavad toimima tegelikud motivaatorid: töö, kus saab rakendada oma kutseoskusi, iseseisvust otsustamisel ja seotust.

Osale arutelus

  • Ene Olle, Personali Praktiku peatoimetaja

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad