Martin Loimet: Hoiustamine on väikseima riskiga säästmisviis

Martin Loimet
Tartu Hoiu-laenuühistu pearaamatupidaja Martin Loimet

“Eestlased kasutaksid meeleldi pigem eestimaise finantsasutuse teenuseid kui välispanga omi,” usub järjest kasvava liikmete ja hoiuste arvuga Tartu Hoiu-laenuühistu pearaamatupidaja Martin Loimet, viidates LHV panga edule.

Tartu Hoiu-laenuühistu liikmete ja ka hoiuste arv on viimastel aastatel tõusuteel. Martin Loimeti (25) hinnangul võib selle põhjustajaks olla soov eelistada kodumaist. “Selle põhjuseks võib olla ka hoiu-laenuühistute tuntuse suurenemine, sest viimastel aastatel on asutatud nii uusi ühistuid kui ka meediasse rohkem satutud,” lausub ta. Martin usub, et alates sellest hetkest, kui hoiu-laenuühistud hakkavad ka internetipanga teenust pakkuma, suureneb nende liikmete arv veelgi.

Ihkas panka tööle juba lasteaias

Lähte Ühisgümnaasiumi reaalsuuna, Tartu Ülikooli majanduse eriala bakalaureuseõppe ning sama eriala magistriõppe rahanduse ja majandusarvestuse suunal lõpetanud Martin sattus Tartu Hoiu-laenuühistusse tööle tänu koolile. “Bakalaureuseõppes oli kohustuslik teha kuuajaline praktika. Pöördusin Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimehe Andro Roosi poole, kes oli ühtlasi minu bakalaureusetöö juhendajaks,” meenutab mees. Omavahel saadi kokkuleppele ning pärast teist õppeaastat läkski Martin Tartu Hoiu-laenuühistusse praktikale ning pärast seda jäi sinna tööle. Mees meenutab muheledes, et oli väidetavalt juba algklassides õpetajale öelnud, et tahab panka tööle minna.

 Täiskohaga erialasel töökohal töötamine, samal ajal bakalaureuse- ja magistrikraadi tegemine ning selle kõrval pidev tööalane areng on Martinile enda sõnul pakkunud ka suurt rahulolu. Ta lisab, et praegu keskendub ta vaid töötamisele, kuid tulevikus võiks edasiõppimisele mõelda küll.

Tööelu algusaega meenutades räägib Martin, et esialgu olid tema ülesanded väga erinevad, alates andmete sisestamisest lepingute ettevalmistamiseks ja aruannete koostamiseks. “Mida aeg edasi, seda keerulisemaks ülesanded muutusid ning ka vastutus suurenes,” räägib ta. Väga palju erinevat tuli teha ühistusse tööle asumise järel, muuhulgas oli tema ülesanne võlamenetlus ning koostööpartneritega suhtlemine Eesti vekslite osas. “Aja jooksul on ühistu personal kasvanud ning koos sellega on ka toimunud spetsialiseerumine töökohtadel,” märgib ta.

Praegu on Martini tööks raamatupidamise korraldamine ja aruandlus ehk tal tuleb teha nii pearaamatu kandeid kui ka saata aruandeid Eesti Pangale, statistikaametile ja juhtkonnale, samuti on tema töö suhtlus audiitoriga. “Kuna Tartu Hoiu-laenuühistul on ka üksjagu tütarettevõtteid, tuleb mõningal määral ka nende raamatupidamisega tegeleda,” lisab ta. Aeg-ajalt on Tartu Hoiu-laenuühistu aidanud oma liikmetel ellu viia võlakirjaemissioone, seegi kuulub osaliselt tema vastutusalasse. Juba kogemustega töötajana tuleb Martinil juhendada ka uusi töötajaid, eelkõige andmesisestajaid-analüütikuid.

Lisaks kuulub Martini igapäevaülesannete hulka Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu juhtimine. Martin kuulub korteriühistutele mõeldud hoiu-laenuühistu juhatusse, kuid organisatsiooni tegevusmahud ei ole veel väga suured.

Martin Loimet
Tartu Hoiu-laenuühistu pearaamatupidaja Martin Loimet

Eestlased eelistavad eestimaist

“Lühidalt öeldes on minu igapäevatööks raamatupidamise korraldamine, kuid saan tegeleda ka teiste ülesannetega, mis muudavad töö palju huvitavamaks,” võtab Martin oma tööülesannete kirjeldamise kokku.

 Kunagiselt bakalaureusetöö juhendajalt, Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimehelt ja finantsjuhilt Andro Roosilt on Martin oma töös saanud enim tarvilikku abi.

Mis eristab hoiu-laenuühistuid tavalistest pankadest? Martini sõnul on hoiu-laenuühistud oma liikmetele finantsteenuseid pakkuvad finantseerimisasutused. Eestis pakuvad need veel peaasjalikult lihtsamaid finantsteenuseid, nagu hoiuseid, laene, liisinguid, faktooringuid, garantiisid ja kindlustusvahendust, kuid mujal maailmas võib hoiu-laenuühistuid ja ühistupanku samastada kommertspankadega ehk neis pakutakse liikmetele samu teenuseid nagu pankadeski. Näiteks krediitkaarte ja internetipanga kasutamise võimalust. Martin selgitab, et hoiu-laenuühistuid eristab tavalistest pankadest see, et kõik ühistute kliendid on samal ajal ühistu osanikuks. “Kui soovid hoiustada või kasutada muud teenust, pead astuma ka ühistu liikmeks ehk sellega saadki osanikuks. Kuna nii hoiustajad kui ka laenajad on ühistu omanikeks, siis ei ole eesmärk kasumit teenida, vaid soodsatel tingimustel finantsteenuseid pakkuda,” kirjeldab ta. Näiteks Tartu Hoiu-laenuühistus on säästmisteenused suunatud eraisikutele, finantseerimist pakutakse aga peamiselt väikeettevõtjatele, kes kasutavad saadud rahastust investeeringuteks.

Viimasel ajal on Tartu Hoiu-laenuühistu liikmete ja hoiuste arv tõusuteel ning selle põhjuseks võib Martini hinnangul olla soov eelistada eestimaist. Kuid samamoodi on järjest suureneva populaarsuse põhjuseks nii uute ühistute loomine kui ka meediakajastus. “Siiski näitab kogemus, et paljude inimeste jaoks on ühistute olemus ja tegevus tundmatu, mis annab lootust, et tulevikus võib teadlikkuse kasvamisega liikmete arv veelgi suureneda,” lausub Martin. Kuna ühistute finantsteenuste tingimused on konkurentsivõimelised teiste finantsteenuste pakkujate tingimustega, on need inimestele ka majanduslikust küljest vaadates mõistlikuks alternatiiviks.

Ettevõtlikud inimesed innustavad tegutsema

Kuigi hoiustamine on Martini hinnangul väikseima riskiga säästmisviis, siis päris ilma riskita ikkagi ei saa. Seda ennekõike seetõttu, et kui krediidiasutustes ehk pankades olevatele hoiustele kehtib riiklik tagatisskeem, mis vähendab hoiustamise riski, siis finantseerimisasutustes, nagu seda on ka hoiu-laenuühistud, hoiustele riiklik tagatisskeem ei laiene. “Seega tuleks kindlasti enne hoiuse avamist uurida põhjalikult hoiu-laenuühistu tausta ning vaadata, kas ühistu kuulub Eesti Hoiu-laenuühistute Liitu või mitte.”

Martin on enda sõnul raamatupidajana töötanud veel küllaltki lühikest aega, seepärast on tal pidev vajadus midagi juurde õppida. Seda soodustab ka Tartu hoiu-laenuühistu tegevuse laienemine ning uute teenuste pakkumine, millega paratamatult kaasneb vajadus raamatupidamist nüüdisajastada. “See on huvitav, sest mul on võimalus ehitada üles raamatupidamise ja finantsaruandluse süsteem, millest peaks ühistu juhtidele otsuste vastuvõtmisel kasu olema,” on mees olukorraga rahul. Ta näebki lähiajal finantsjuhtimise valdkonnas põhilisi arenguid toimumas just väiksemates ettevõtetes, kus suureneb finantsarvestuse tähtsus ettevõtte juhtimisel. “See tähendab, et raamatupidamist ei vaadata mitte pelgalt kui tehnilist raamatupidamist ja kohustust teha kandeid, vaid kui võimalust saada sellest kasulikku finantsteavet.” Sellele aitab Martini sõnul kaasa ka majandustarkvara kasutamise ja finantsaruannete saamise lihtsustumine.

Oma töö parimaks küljeks peab Martin seda, et tegu on huvitava tegevusega, kus puutub pidevalt kokku ettevõtlike inimestega. “Sellised kohtumised annavad ka endale lisamotivatsiooni tegutsemiseks ning julgust võtta ette uusi plaane,” kinnitab ta. Samuti hindab mees tööga kaasnevat vastutust, mis sunnib alati täpne ja kohusetundlik olema. Realistlikult kahe jalaga maas olles näeb Martin ohtu töörutiini tekkimiseks, mis on raamatupidajatel üsna sage. “Isiklikult tunnen, et vahelduseks erinevate ülesannete tegemine aitab rutiini murda ning muudab töölkäimist mõnusamaks,” on ta enda jaoks asja selgeks mõelnud. Martin saab tegutsemiseks indu ka sellest, et hea töö tulemused on selgelt nähtavad. “Näiteks ühistu puhul on liikmete arvu ning bilansimahu küllaltki kiire kasv see, mis näitab, et töö on asja ette läinud,” tähendab ta.

Pingelised ajad pakuvad väljakutseid

Vabal ajal köidab Martinit enim sport. Kuigi ta tegeleb erinevate spordialadega, on südamelähedasemaks võrkpall. “Püüan nädalas teha vähemalt kolm korralikku trenni,” lausub Martin, et enda liigutamine on väga oluline, sest lisaks füüsisele värskendab see ka mõistust ning annab üldiselt mõnusa enesetunde. “Seda enam, kui tegemist on istuva tööga, tuleb kehale kindlasti tähelepanu pöörata. Vastasel juhul võib keha mingil hetkel lihtsalt kuskilt järele anda ning tagajärgedega on juba keerulisem tegeleda.” Silmaringi laiendamise mõttes meeldib Martinile õhtuti lugeda ning mõnusa ajaviitena reisib meeleldi.

Martin on ikka uskunud, et kui vaeva näha, siis tuleb ka edu. Et Martinile meeldib oma töö väga, ei ole harvad olukorrad, kui ta kodus õhtutigi tööga seotud asju vaatab. “Üldiselt ei ole minu tööpäevad siiski pikad, saan vajalikud asjad ikka päeval tehtud,” lausub ta. Ning kui mõnikord ongi pingelisemaid aegu, võtab mees neidki kui väljakutseid, mille ületamine pakub rahulolu.

 

Osale arutelus

  • Silja Paavle, Õhtuleht

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

Manpower is looking for a CHIEF ACCOUNTANT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Uudised

Tööriistad