Kutsetunnistus annab raamatupidajale kindlustunde

Juta Püvi
Juta Püvi räägib lähemalt raamatupidajate kutsetasemetest

Tööandjal on raske valida endale vajalikku töötajat, sest praktika on näidanud, et soovijaid on palju. Kuidas tagada, et valitud töötaja on hea spetsialist? Peale tuttavate soovituste saab kindlasti tugineda ka kutsestandarditele, mille alusel töötajate pädevust hinnatakse.

Raamatupidajal tuleb oma tööülesannete täitmiseks teada nii finantsarvestust, tööõigust kui ka juhtimise tõdesid. Samuti peavad tal olema juriidilised teadmised, et täita temalt oodatavaid tööülesandeid. Tähtis pole mitte ametikoha nimetus, vaid tööülesanded. On ju väiksemates ettevõtetes kas raamatupidaja, sekretär-raamatupidaja, büroojuht-raamatupidaja, raamatupidaja pearaamatupidaja ülesannetes või juhtiv raamatupidaja – tööülesandeks on ikka ettevõtte finantsarvestuse pidamine koos aruandlusega. Ja sinna juurde tihti ka büroo- ja/või personalitöötaja ülesannete täitmine.

Eksamid kaks korda aastas

Eestis alustati kutsesüsteemi arendamisega selle sajandi alguses, mil jõustus kutseseadus. Selle seaduse järgi sai 2002. aastal raamatupidaja kutse andjaks Eesti Raamatupidajate Kogu, mille juurde moodustati hindamiseks ja sertifitseerimiseks kutsekomisjon. Esimene kutseeksam toimus 27. novembril 2004. aastal ning sellele registreerus 34 osalejat. Nendest sooritas eksami 31, kes said raamatupidaja-assistendi I kutsetunnistuse vastavalt kutsestandardile.

Algselt kehtis Eestis viietasemeline kutsetasemete raamistik. Selle alusel oli kinnitatud raamatupidaja assistent I, raamatupidaja II ja raamatupidaja III kutsetase. Alates 2008. aastast hakkas Eesti üle minema ühtsele Euroopas kehtivale kaheksatasemelisele kutsetasemete raamistikule ning alates 1. jaanuarist 2014 on raamatupidamise valdkonnas kolm taset:

• tase 5 ehk raamatupidaja;

• tase 6 ehk vanemraamatupidaja;

• tase 7 ehk juhtivraamatupidaja.

Algne raamatupidaja assistent I tase on uues raamistikus tase 4, kuid see kutsestandard kehtib ainult tuleva aasta lõpuni, et nendele õppuritele, kes on õppinud eelmise kutsestandardi alusel koostatud õppekava alusel, tagada võimalus siseneda tööjõuturule. Kutsekomisjon on loonud raamatupidaja assistent I kutset omavatele raamatupidajatele võimaluse sooritada lisaeksam, et saada tase 5 raamatupidaja kutsetunnistus. 2015. aasta kevadisel eksamil 9. mail kasutas seda võimalust 29 soovijat ja nendest 23-le omistati tase 5 raamatupidaja kutse.

Tase

Tegijaid

Sooritas

Eksami soorituse %

Raamatupidaja assistent I (EKR 4)

118

69

58,5

Raamatupidaja, tase 5

159

95

59,7

Juhtimisarvestuse lisamoodul

29

23

79,3

Vanemraamatupidaja, tase 6

29

16

55,2

Praeguseks on kutseregistrisse kantud ja ERK-i väljastatud 2724 kutsetunnistust:

• raamatupidaja assistent I, 2274 kutsetunnistust;

• raamatupidaja II, 63 kutsetunnistust;

• raamatupidaja, tase 5, 276 kutsetunnistust;

• vanemraamatupidaja, tase 6, 111 kutsetunnistust.

Seoses üleminekuga uuele kutseraamistikule on senine raamatupidaja II tase võrdne vanemraamatupidajaga ehk tasemega 6.

Eesti Raamatupidajate Kogu korraldab eksameid üldjuhul kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. 2015. aasta sügiseksam toimub 14. novembril, 2016. aasta eksamid on plaanitud 7. maile ja 12. novembrile.

Kevadine eksam toimub üldjuhul mitmes kohas, olenevalt eksamit sooritada soovijate hulgast, sügiseksamit saab tavaliselt sooritada Tallinnas, nii ka tänavu. 2015. aasta kevadine eksam toimus Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Pärnus, Mõdrikul ja Hiiumaal. Tüüpiliselt on kevadel eksami sooritajaid palju rohkem tänu erinevate õppeasutuste lõpetajatele, kellele eksami eduka sooritamise puhul antakse koos kooli lõpudiplomiga raamatupidaja kutse.

Eksamite ja eksamieelsete konsultatsioonide kohta saab infot Eesti Raamatupidajate Kogu kodulehel www.erk.ee.

Kutsetunnistust tuleb pikendada

Kutsetunnistusega raamatupidaja annab ettevõtte juhtkonnale kindlustunde, et raamatupidamise valdkond on ettevõttes korraldatud korrektselt ja kehtivate nõuete kohaselt. Kutsetunnistuse olemasolu korral teab tööandja, mida tulevaselt töötajalt oodata.

Raamatupidajale lisab kutsetunnistuse omamine enesekindlust ja teadlikkust, et ta oskab finantsarvestust korraldada ja tunneb selle aluseid. Kutsetunnistuse omamine eristab teda teistest uutest tööturule sisenejatest, kellel seda veel ei ole. Kutsetasemed on seotud Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga, mis rahvusvahelist karjääri silmas pidavatele raamatupidajatele annab täiendava võimaluse konkureerida Euroopa tööturul. Kutsetunnistus on tähtis ka raamatupidamisteenuse osutajatele, kellelt kliendid ootavad kvaliteedisertifikaati.

Kutsetunnistused on alates 6. tasemest tähtajalised ja neid on vaja pikendada iga viie aasta järel.

Selleks aga, et teha seda uut eksamit sooritamata ja kasutades VÕTA (varasemate õpingute ja töö arvestamise) korda, tuleb oma teadmisi pidevalt täiendada. See loob motiveeritud töötaja ettevõttele ka lisandväärtust.

Kutsetunnistusega spetsialistide arvu suurenemisest võidavad nii raamatupidajad ise kui ka raamatupidamist vajavad turuosalised. Paraneb raamatupidamisteenuste kvaliteet ja hoitakse kõrgel majandusarvestuse valdkonna mainet.

 

 

Osale arutelus

  • Juta Püvi, Eesti Raamatupidajate Kogu juures oleva kutsekomisjoni esimees

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad