Inno Kalberg: praktiline tegevus toetab teooriat

Inno Kalberg
ASi Sangar finantsjuht Inno Kalberg

Aastaid Eesti Maaülikoolis majandusarvestuse ja finantsjuhtimise eriala magistriõppe tudengitele loenguid pidanud Inno Kalberg lootis leida taas tööd Tartus. Nüüdseks on ta veidi üle kuu olnud ametis AS-i Sangar finantsjuhina.

Inno on õppinud ise samas koolis ja samal erialal, kus ta praegu tudengeid harib. Finantsalale sattumine oli aastate eest muidugi puhas juhus, sest Tamme Gümnaasiumi sotsiaalökoloogia klassi vilistlasena oli tal kindel plaan minna Tartu Ülikooli keemiat õppima. Kuid mõni päev enne esimest septembrit helistati noormehele Eesti Maaülikoolist ning pakuti võimalust õppima asuda tol ajal ühe suurema konkursiga ehk raamatupidamisliku ettevõtluse erialale. Kuna tegu oli riigieelarvelise kohaga, ei mõelnud ta kaua.

Õpetamine meelitas

Pärast ülikooli lõpetamist asus Inno tööle laboriseadmeid müüvasse ettevõttesse Est-Doma ning jäi sinna rohkem kui kümneks aastaks. Seejärel otsustas ta hüpata tundmatusse ning asus tööle Kaitseliidu peastaapi rahandusosakonna juhataja asetäitjana. Kuna Inno ei soovinud jätta õppejõutööd maaülikoolis ning sõit Tallinna ja Tartu vahet väsitas, jõudis ta tänavu Tartusse tagasi.

Õppejõutööd teeb Inno alates 2001. aastast. Tegelikult pidas ta oma esimesed loengud OÜ Reitingus, rääkides kursuslastele Hansa majandustarkvarast. Loenguks põhjalikult ette valmistatud materjalid olid aga muljet avaldavad ning jutt neist jõudis ka maaülikooli õppeprorektori Jüri Lehtsaare kõrvu, kes kutsus Inno maaülikooli raamatupidajaks. Selle kõrvalt asus mees kohe õppima ka magistrantuuri ning seejärel tehtigi talle ettepanek asuda õppejõuna tööle. Praegu on tema põhiülesanne korraldada magistriseminare koostöös kolleegidega välja töötatud arvestusinfosüsteemide põhjal, et õpetada tudengeid, kuidas ettevõtte infosüsteemi üles ehitada.

Inno on tegelikult alustanud õpinguid ka Tartu Ülikooli majanduse eriala doktorantuuris, kuid töö kõrvalt teadustöö tegemine nõuab aega ja pühendumist ning seetõttu otsustas ta esialgu pühenduda pigem ametitegevusele. “Eks see ongi valikute koht, kõike korraga ei saa. Ma küll sooviksin läbida doktorantuuri, kuid see tähendaks edaspidist tegevust pigem ülikoolis ja teadusmaailmas. Pragmaatiliselt lähenedes tuleb aga nentida, et õppejõudude madal palgatase seda mulle ei võimalda,” selgitab ta.

Tööd ei ole õige teha ainult töö pärast

Nüüd, kui õmblusfirmas Sangar on selja taha jäänud veidi rohkem kui kuu, nendib Inno, et tegu oli taas vette hüppamisega täiesti tundmatus kohas. Kasvõi alates sellest, et tegu on tootmisettevõttega ning see on midagi sellist, mida mees varem kunagi kogenud pole. Kurssi tuleb end viia kogu infoga – kuidas ettevõttes üles ehitatud senised infosüsteemid toimivad ning lõpetades organisatsiooni kultuuri tajumisega. Inno teab, et tööpõllust ülevaate saamine ei toimu üleöö. “Kui Kaitseliitu tööle läksin, kulus pool aastat, enne kuni asjades sisuliselt orienteerusin ning suutsin neis kaasa rääkida,” meenutab ta. Samas hindab Inno seda võimalust, sest saab taas proovile panna oma õppimis- ja kohanemisvõime.

Inno jaoks olulisim on hakata mõistma probleeme ning õppida neid ka mõtestama. “Kui probleemid on lahti harutatud ning nende põhjused selgeks tehtud, on kergem edasi liikuda,” sõnab ta, et sellele kõigele aitab kaasa ka kolleegide ning nende erialase keele tundmaõppimine. Inno usub, et uuel töökohal on ta pimedusest astunud juba mitu sammu valguse poole, kuid kobab siiski praegu veel hämaruses.

Inno kostab, et uuele töökohale asudes seab tegevusele raamid ka teadmine, kellena juhtkond ja nõukogu on harjunud finantsjuhti nägema. “Nad ootavad finantsjuhilt igakuist aruandlust. Nad on harjunud seda nägema ühes formaadis ning senikaua, kuni uuel töökohal pole oma lahendusi veel välja töötatud, tuleb seda samamoodi ka edasi pakkuda,” selgitab ta. Samas peab ta oma tegevuse üheks eesmärgiks selgitada välja, millist infot juhtkond tegelikult otsustamiseks vajab ning milline on see osa, mida on harjutud saama seda tegelikult kasutamata. Inno koges näiteks Kaitseliidus töötades, et raamatupidamises tehti teatud toiminguid kuust kuusse, küsimata, kes ja miks seda infot tarbib. “Samas oleks olnud võimalik mitmeid lõike koondada dubleerimise vältimiseks,” kinnitab mees, et ei pea õigeks teha tööd töö pärast.

Probleemidest tuleb rääkida

Nagu lausub Inno, peab finantsjuht mõtlema nagu juht ja leidma üles selle, mida otsustamiseks on vaja, kuid samas suutma end distantseerida raamatupidaja tasemele kõrvaltvaatajaks. Teisalt on Inno sõnul äärmiselt oluline, et finantsjuht selgitaks juhtkonnale näitajate olemust ning pakuks otsustamiseks valikuvariante. “Kaitseliidus tuli see lõpuks juba päris hästi välja,” nendib ta.

Finantsjuhina soovib Inno väga, et tema meeskonnas valitseks vaba õhkkond, kus julgetaks kõigest rääkida. “See on äärmiselt oluline, ka probleeme ei tohiks maha salata. Rääkima peab nii headest kui ka halbadest asjadest,” usub ta, et just nii on võimalik luua normaalne tööõhkkond ning hoida pseudoprobleemid igapäevategemistest eemal. See on võimalik, kui asutuse juht ei ole autoritaarne, vaid jätab ruumi ka aruteludeks. “Vahur Kraft on selline juht,” teab Inno. Ja lisab, et usub ka iseend avatud inimene olevat, kes hindab siirust ja vahetust.

Tähtis edutegur on usaldusväärsus

Mis on aga vajalik võlusõna ühe õmblusettevõtte ellujäämiseks ajal, kui igaüks võib endale Hiinast odavaid rõivaid tellida? “Pead oma toodetega suutma eristuda ning tooted peavad olema kvaliteetsed,” on Innol vastus varnast võtta. Ta usub, et tänu sellele on ka Sangar püsima jäänud, tehes näiteks allhanketöid Rootsi ettevõttele Eaton, mille tooteid müüakse kõikjal üle maailma.

Mõistagi on tootmisettevõttes olulisel kohal ka tootearendus, millesse Sangaris tõsiselt panustatakse. Oma osa on ka personaalturundusel ehk mõõdusärkidel, mida Sangaris õmmeldakse igale mehele just tema eripäradest lähtudes.

Tähtis edutegur on Inno sõnul aga usaldusväärsus, see on oluline märksõna ka koostöös äripartneritega. “Kindel märk usaldusest on see, et Sangar on Eatoni koostööpartner olnud üle 20 aasta.”

Nüüdseks on Sangaril Rootsis ka oma tütarettevõte ning sellega seoses näeb Inno oma töös tõsist väljakutset juurutada kontsernipõhine aruandlussüsteem. “Rootsis see siiamaani puudub. Peame esmalt õppima sealset ärikultuuri tundma ja seejärel kõik ühtselt tööle panema,” märgib Inno. Ta lisab, et kindlasti ei ole see lihtne, sest Eestisse suhtutakse endiselt veidi halvustavalt kui ühte Ida-Euroopa riiki. Kuid eestlastel on Inno hinnangul võimalus oma töö ja tegemistega end tõestada.

Väljakutsed Innot ei heiduta, sest oma senise karjääri õpetlikumaks osaks peab ta arusaamist, et tegevused tuleb lõpetada siis, kui need muutuvad rutiiniks ning enam huvi ei paku. “Sellises olukorras tekib isiklikus arengus seisak,” selgitab ta, et ühte rutiini pidama jäämine ajab inimese lõpuks ummikusse.

Just seepärast meeldib talle ka finantsjuhi amet, milles on võrreldes raamatupidaja tööga palju rohkem loomingulisust. “Raamatupidaja töö nõuab täpsust detailides, konkreetsust ja järjepidevust. Üldpildi tajumiseks, mis on finantsjuhi töös hädavajalik, pead suutma sellest aga distantseeruda.”

Jagab end kahe ameti vahel

Inno tunnistab siiski, et kõige enam sooviks ta töötada põhikohaga õppejõuna. “Kui sügis on käes, tunned kohe, et tahad auditooriumi ette asuda. Töö noortega annab energiat,” kinnitab ta õhinal. Kuid õppejõu madal palk ei rahulda Inno vajadusi, seetõttu on ta otsustanud end kahe ameti vahel jagada. Õnneks need kaks ametit täiendavad teineteist, sest nagu Inno ütleb: “Raamatupidaja töös toetab praktiline tegevus teooriat, teooriat saab edasi arendada aga vaid praktiliste teadmiste kaudu tegelikule elule toetudes.”

Lisaks kogub Inno uut hingamist ka Eesti Majandusarvestuse Õpetajate Kogus kaasa lüües. Sinna saab ta kuuluda aga ainult tänu oma õppejõutööle. Kolleegidega infovahetus on hädavajalik, sest kõik asutused on erinevas infoväljas ning arutlemine ja neist ülevaate saamine toob vaheldust igapäevatööle.

Vaheldust toovad ka Inno hobid. Näiteks on ta alates 1996. aastast, mil sõbra isa ta mesilasse appi kutsus, hobimesinik. Mesitarud ootavad Innot Avinurme lähedal vanaema-vanaisa talus. Mesilased tahavad rohkem tegelemist siiski suvel, talvel peab lihtsalt tarudel silma peal hoidma, et need lumme ära ei upuks või et hiired neisse pesa ei teeks. Kuid aias askeldab Inno ka oma Tartu kodus aiandustalunikust vanaisa eeskujul.

Inno on ka regulaarselt ujumas käinud, rulluisutanud ja ergomeetril sõudnud. Tallinnas elades köitis teda järjest rohkem ka teatris käimine, nüüd ootab teda ees Tartu teatrielu avastamine.

Samuti on teadmisjanulist meest köitnud keelte õppimine. Pärast poolteist aastat inglise keele õpet avastas ta möödunud suvel mobiiliäpi, millega saksa keelt omandada ning teeb seda nüüd usinalt. “Selle asemel et mobiilis mänge mängida, minu lemmik oli sudokude lahendamine, on iga kell mõistlikum keeleõppega tegeleda. Mobiiliäpiga saab seda teha ükskõik kus,” räägib ta.

Kõik see aitab Innol toime tulla ka pingetega tööl. Lisaks veendumus, et ühtegi halba mõtet ei tohi mäluma jääda. “Parim võimalus neist vabanemiseks ongi teha füüsilist tööd, sporti või lugeda raamatuid,” soovitab ta, lisades, et tema puhul on enim kasu füüsilisest tööst, näiteks aias maa kaevamisest.

Uued sihid silme ees

Isegi kui teinekord tundub olevat raske, ei heida Inno meelt, sest on veendunud: ilma pingutuseta ei saavuta inimene elus midagi. “Mõnikord imestavad tudengid, et ülikoolis ei olegi nii lihtne. Jah, ülikoolis õppimine ongi raske ja vaevarikas. Ent kui pingutad, näed ka tulemusi,” lausub ta. Mõistagi on siin oma osa suutlikkusel end distsiplineerida. Kuid selle poole tasub püüelda, sest elus niisama kätte ei tule Inno sõnul enamasti midagi. Näiteks toob ta lotovõidud – vaid üksikud võivad oma elus selle üle rõõmustada.

See aga ei tähenda, et unistada ei võiks. Kõige hullem, mis inimesega Inno sõnul juhtuda saab, on see, et ta ei oska midagi tahta, kui tal pole millegi poole liikuda. Inno enda unistus jõuda tagasi Tartusse tööle on täitunud, nüüd tuleb uued sihid seada.

Osale arutelus

  • Silja Paavle, Õhtuleht

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad