Finants- ja raamatupidamise tööde tasustamise trendid

Kadri Seeder
Kadri Seeder, Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik

Finants- ja raamatupidamise tööd kindlasti lihtsamate tööde hulka ei kuulu, pigem on tegemist järjest keerulisemaid ja mitmekesisemaid oskusi nõudvate töödega, mille puhul on häid spetsialiste vaja kõigis valdkondades.

Eesti tööturgu iseloomustab kasvav aktiivsus – tööturul osalejate arv on suurenenud, töötute hulk väheneb, tööpakkumisi on palju ning töötajad on avatud kõigele uuele. Samas rahvastiku arv väheneb tugevasti nii madala iibe kui ka jätkuva väljarände tõttu, eriti nooremate inimeste puhul. Uutest tööturule sisenejatest on järjest suurem osa omandanud kõrghariduse ning kannab teistsuguseid tööväärtusi kui vanem põlvkond. Eesti tööturul toimuvad struktuursed muutused, mis panevad keerulisemasse olukorda ettevõtted, kelle ärimudel põhineb odavamal ja tööjõumahukamal tootmisel või teenindamisel.

Spetsialistidele tuleb pakkuda midagi rohkemat kui parem palk

Palgainfo Agentuuri ja partnerite töötajate küsitluses osalenud finants- ja raamatupidamise alal töötajatest on küll üle poole (66%) avatud pakkumistele, kuid aktiivselt otsis tööd vaid 9%. Võrdluseks: kõigist uuringus osalenutest otsis aktiivselt tööd 23%. Veerand (25%) finants- ja raamatupidamise alal töötajatest ei otsi aga üldse tööd ega ole huvitatud pakkumisest. Suurem osa ei plaaninud ka töökohta vahetada.

See näitab, et finants- ja raamatupidamise valdkonna töötajad, nagu ka teiste valdkondade juhid ja spetsialistid, on vähem altid töökohta vahetama kui lihtsamate tööde tegijad ning nende värbamiseks tuleb nad kõigepealt mugavustsoonist välja meelitada.

Tööturul ei piisa heade spetsialistide leidmiseks enam tavapärasest töökuulutusest või paremast palgapakkumisest. Parimad töötajad saavad endale organisatsioonid, kus tegeletakse põhjalikult juhtimiskvaliteedi, töö sisuliste väljakutsete ja arenguvõimaluste ning muude oma sihtrühma ootustele vastavate väärtuste pakkumisega.

Finants- ja raamatupidamise valdkonna töötajatest pea poolte (49%) jaoks on mitme sobiva tööpakkumise vahel valiku tegemisel oluliseks kriteeriumiks huvitavam töö- või erialane väljakutse, sama paljude jaoks on tähtsad ka paremad erialase arengu võimalused.

Tähelepanuta ei saa jätta paindlikku tööaega ja sobivamat asukohta, mis samuti ligi poolte töötajate jaoks on olulised tegurid töökoha valikul. 

Vaatamata muude väärtuste olulisuse kasvule on materiaalne heaolu siiski tähtsamaid tegureid, mis töötajad liikuma paneb – kolme neljandiku finants- ja raamatupidamise valdkonna töötajate jaoks on mitme sobiva tööpakkumise vahel valiku tähtsaks kriteeriumiks paremad teenimisvõimalused. Töötasu olulisust töökoha kasuks või kahjuks otsustamisel on näidanud ka agentuuri varasemad uuringud. 

Töökoha kasuks otsustamisel ja palgaläbirääkimistel kaalub töötaja oma võite ja kaotusi, kas tema heaolu ja elukvaliteet paraneb või muutub kehvemaks. Võiduna võidakse tajuda lisaks paremale töötasule erialast arengut või tööandja head mainet, mis kasvatab töötaja väärtust tööturul.

Kõrgem palk ei ole veel õiglane palk

Teine oluline küsimus nii töötasu läbirääkimistel kui ka selle maksmisel on, kas töötaja tunnetab seda õiglasena. Töötasu õiglasena tajumise puhul mängib rolli võrdlus teiste sarnaste töödega turul, organisatsioonisisene võrdlus sarnaste ja sama taseme töödega, samuti oma tööpanuse ja teiste töötajate tööpanuse ning tasu vahelised seosed.

Palgainfo Agentuur ja partnerid tegid mais 2015 töötajate küsitluse, mille tulemused näitasid, et töötasusid oma organisatsioonis hindas õiglaseks pisut üle kolmandiku (34%) kümnest tuhandest töötajast.

Peaaegu sama paljud leidsid, et töötasud ei ole õiglased ning ülejäänud jäid kõhklevale seisukohale. Rohkem hindasid töötasusid õiglaseks juhid ja spetsialistid. Finants- ja raamatupidamistöötajate seas hindas oma organisatsiooni töötasusid õiglaseks 44% ning 21% leidis, et töötasud ei ole õiglased, ülejäänud selget hinnangut töötasu õigluse kohta ei andnud. 

Töötasu õiglasena tajumine ei pruugi olla seotud töötasu suurusega. Näiteks töötajatest, kes märkisid, et nende organisatsioonis on töötajad hästi tasustatud, leidis kolmandik, et töötasud ei ole õiglased. Selle põhjuseks võib olla nii turuvõrdlus kui ka organisatsioonisisene töötasude võrdlus, samuti see, kuidas on töötasustamist selgitatud.

Töötasude käärid on suuremad juhtidel ja tippspetsialistidel

Töötasude andmed, mis agentuur on kogunud organisatsioonidelt ja töötajatelt, erinevad mõnevõrra, kuid näitavad siiski sama suundumust – lihtsamate tööde tegijate töötasud on sarnasemad ning juhtide ja tippspetsialistide töötasude käärid üsna suured. Kuna palgauuringutes osalevad tavapäraselt suuremad ja töötasustamise juhtimisega teadlikumalt tegelevad organisatsioonid, siis on nende esitatud töötasu suurused mitmete ametite puhul pisut kõrgemad kui töötajate esitatud andmed. Sama kehtib finants- ja raamatupidamise tööde puhul.

Organisatsioonide esitatud andmete põhjal jäi raamatupidaja-tippspetsialisti ehk pearaamatupidaja keskmine brutotöötasu 2015. aasta aprillis 1205–1898 euro vahemikku, töötajate esitatud andmete põhjal aga 994–1646 euro piiresse. Raamatupidaja keskastme spetsialisti töötasu keskmine vahemik oli organisatsioonidelt kogutud andmete põhjal 1025–1350 eurot, töötajatelt kogutud andmete põhjal aga 901–1386 eurot. Arve- ja raamatupidamise ametniku keskmine töötasu vahemik oli vastavalt 938–1138 ja 728–1101 eurot.

Finantsjuhi töötasu käärid on suuremad – tööandjatelt kogutud andmetel 2221–3227 ja töötajatelt kogutud andmetel 1612–2683 eurot. Tegemist on keskmiste vahemikega ehk piiridega, kuhu jäid poolte vastajate esitatud töötasude andmed. Samas on kõigi finants- ja raamatupidamise tööde puhul näiteid ka kõrgematest ja madalamatest töötasudest. 

Ühelt poolt sõltub finants- ja raamatupidamise töötajate töötasu suurus sellest, milline on üldse palgatase vastaval tegevusalal, samuti on oluline konkreetse ettevõtte või organisatsiooni palgatase.

Väiksemates organisatsioonides on sageli madalamad töötasud ka finants- ja raamatupidamise tööde puhul. Erinevused töötasude vahel ei ole väiksema töötajate arvuga organisatsioonides nii suured kui rohkema töötajate arvuga organisatsioonides ehk raamatupidajate ja juhtide töötasude vahel ei ole nii suuri kääre.

Kui finantsjuhi ja pearaamatupidaja töötasu suurust mõjutab rohkem see, milline on organisatsiooni juhtide töötasu tase, siis keskastme ja tavaraamatupidaja töötasud on sõltumata juhtide töötasust üsna sarnasel tasemel.

Finants- ja raamatupidamise valdkonnas töötades on võimalik teenida üsna erinevat töötasu olenevalt sellest, millises organisatsioonis töötatakse.

Suuri muutusi töötasudes ei ole

Palgainfo Agentuur analüüsib töötasude muutusi nii palgastatistika kui ka enda kogutud andmete põhjal. Kui palgastatistikat ja keskmist brutokuupalka mõjutavad struktuursed muutused tööturul, näiteks tippspetsialistide arvu kasv, alampalga tõus, töötajate töökohavahetused jms, siis agentuuri andmetest saab välja võtta töötasu muutused konkreetsetel ametikohtadel.

Finants- ja raamatupidamise alal töötajatest oli töötasu aastaga (aprill 2014/15) kasvanud peaaegu pooltel (49%) ja 40% ei olnud töötasu muutunud. Vähestel (4%) oli töötasu kahanenud ja 7% ei olnud aasta tagasi töötanud. Keskmine netotöötasu kasv selle valdkonna töötajate puhul, kelle töötasu oli suurenenud, oli 133 eurot. Kuna aga töötasu keskmistes vahemikes on ka töötajad, kelle töötasu ei ole muutunud või on kahanenud, siis need nii suuri muutusi aastate lõikes ei näita.

Organisatsioonidelt kogutud andmete põhjal oli pearaamatupidaja keskmine brutokuutöötasu vahemik näiteks 2013. aasta aprillis 1186–1850 eurot ja tänavu samal ajal 1205–1898 eurot. Töötajatelt kogutud andmed näitavad mõnevõrra suuremat muutust – kaks aastat tagasi oli neil andmetel pearaamatupidaja brutokuutöötasu 883–1542 eurot, sel aastal samal perioodil 994–1646 eurot.

Keskmised brutotöötasud
Töötajate keskmised brutotöötasud organisatsioonides, aprill 2015

Töötasu muutuste puhul on oluline selgitamine, et töötajad teaksid, millal ja mis põhjustel on neil töötasu muutust oodata – kas ja mis tingimustel muutub põhipalk ning kas ja kuidas saavad nad mõjutada tulemustasude või muude lisatasude suurust.

Tööandjatelt kogub agentuur andmeid põhipalkade toimunud ja kavandatavate muudatuste kohta uuringukuule eelneval ja järgneval kuuel kuul. Finants- ja raamatupidamistööde puhul olid põhipalka muutnud novembrist 2014 kuni aprillini 2015 pooled nende tööde kohta andmeid esitanud organisatsioonid, keskmine põhipalga muutus oli 8%. Järgmisel kuuel kuul ehk perioodil maist oktoobrini 2015 plaanisid muutust vähesed ja keskmine muutus jäi 4% piiresse. 

Tulemustasu võib eesmärkide saavutamist toetada või pärssida

Agentuuri töötasu analüüsid näitavad, et lihtsamate tööde puhul kasutavad ettevõtted üsna palju regulaarseid tulemustasusid, mis on seotud üksuse või organisatsiooni majandusnäitajatega. Tulemustasud võivad moodustada keskmiselt 15–20% töötasust, aga see kõigub nii ametite kui ka perioodide puhul. Vahetustega tööde puhul võivad muutuvtasudes suurt rolli mängida ka seadusega sätestatud lisatasud ületundide või öötöö eest. 

Tulemustasude maksmisel on nii poolt- kui ka vastuargumente. Tulemustasu ergutab ühelt poolt töötajaid rohkem pingutama, teisalt maandab töömahu kõikumisest, turuolukorrast vms tulenevaid ettevõtte riske. Kui töö tulemused on väga selgelt mõõdetavad ja töötaja saab neid mõjutada, siis aitab tulemustasu tunnustada tublimaid ja luua õiglast tööpanusele vastavat tasustamise süsteemi.

Ainult põhipalgaga tasustamine võib kärpida töötajate motivatsiooni pingutada, sest suurem panus sissetulekut ei kasvata.

Sama efekti võib anda ebaõiglasena tajutud tulemustasu süsteem, kus näiteks lisateenimise normid on väga kõrged või kus kliendiportfellid ei ole ühtlaselt jaotatud – ka sel juhul ei pane tulemustasu rohkem pingutama. Tööde puhul, kus on oluline pigem loomingulisus kui kindla tükkidena mõõdetava tulemuse saavutamine, võib tulemustasu hoopis pärssida eesmärkide saavutamist.

Finantsvaldkonna tööde puhul kasutatakse regulaarseid igakuiseid tulemustasusid harva, kuigi on ka selliseid ettevõtteid, kus tugifunktsioonide täitjate töötasu on seotud igakuiste müügitulemustega. Enamikus organisatsioonides saavad finants- ja raamatupidamise töötajad põhipalka ning isiklike ja/või organisatsiooni eesmärkide saavutamisel poolaasta või aastapreemiat. See on juhtidele tekitanud küsimuse, kuidas luua raamatupidajatele motiveerivamaid töötingimusi ja hoida neid entusiastlikena.

Töötajate sisemine motivatsioon tuleneb eelkõige töö sisust

Töötaja sisemise motivatsiooni ja töönaudingu tekkimise esimene eeldus on kindlasti töötaja enda valmisolek ja avatus. Kui töötaja on rahulolematu, solvunud või vihane tööandja peale, on väga keeruline motivatsioonist rääkida. Seepärast tuleks esmajärjekorras kõrvaldada rahulolematust, stressi või ebamugavust tekitavad tingimused.

Palgainfo Agentuuri koostööpartneri töötajate sisemist motivatsiooni uuriva Flowtime’i analüüsid, aga ka mujal tehtud uuringud näitavad, et haaratus tööga saab tekkida siis, kui töötajal on piisavalt pingutust nõudvad eesmärgid ning oskused ja teadmised nende täitmiseks, võimalus keskenduda ja vahetu tagasiside oma töö õnnestumise kohta. Kui eesmärgid on liiga kõrged ja oskused puudulikud, tekib stress ning kui olukord on vastupidine, tekib igavus.

Tööga haaratus, kus töötajal kaob aja- ja ruumitaju ning töö ise on motivaator, sarnaneb arvutimängudega. Igavus ja rutiin tekib siis, kui töös on ainult paar taset, mille täitmine on liiga lihtne ega nõua enam pingutust.

Kindlasti on mingite tööde puhul haaratuse tekke eelduste loomine lihtsam kui teiste puhul. Palju sõltub ka sellest, kas töö on kutsumus või pigem rahateenimise koht. Siiski annab töökorralduse ja juhtimisega töönautimist mõjutada, kui anda töötajatele rohkem iseseisvust ja ka vastutust, pakkuda erialase arengu võimalusi, koolitada vahetuid juhte töötajaid innustama ja tunnustust jagama ning kujundada töökeskkonna ja -kultuuri, mis võimaldab paremini keskenduda.  

Töötajate keskmised brutokuutöötasud
Joonis 2: Töötajate keskmised brutokuutöötasud, aprill 2015

Osale arutelus

  • Kadri Seeder, Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Uudised

Tööriistad