Tulumaksuseaduse muudatused tuleval aastal

Tõnis Jakob
Tõnis Jakob tutvustab tulumaksuseaduse muudatusi 2016. aastal

Riigikogu on võtnud vastu mitmeid tulumaksuseaduse muudatusi, mis hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2016.

Tulumaksuseaduse (TuMS) muutmisega suurendatakse maksuvaba tulu 2015. aasta 154 eurolt kuus 205 eurole kuus aastaks 2019, pärast seda tõstetakse 1. jaanuarist 2016 tulumaksuvaba pensioni määra seniselt 2640 eurolt aastas (st 220 eurot kuus) 2700 eurole aastas (st 225 eurot kuus). Tulumaksuvaba miinimumi tõstetakse järk-järgult järgmiste aastate jooksul ning residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu:

• 2016. aastal 2040 eurot ehk 170 eurot kuus;
• 2017. aastal 2160 eurot ehk 180 eurot kuus;
• 2018. aastal 2280 eurot ehk 190 eurot kuus;
• 2019. aastast 2460 eurot alates ehk 205 eurot kuus.

Koolituskulusid puudutavad muudatused

Täpsustatakse füüsilise isiku maksustatavast tulust mahaarvatavaid koolituskulusid, kusjuures alates 1. jaanuarist 2016 täisealiste huvikoolituse kulusid tulust maha arvata ei saa. Tasemekoolitusega seotud kulude, samuti kuni 18-aastaste noorte huviharidusega seotud kulude mahaarvamise õigus säilib.

TuMS-i § 26 lg 21 sätestab alates 1. jaanuarist 2016: “Õppija täienduskoolituses osalemise kulu käsitatakse koolituskuluna juhul, kui koolituse läbiviijal on täienduskoolituse läbiviimiseks olemas tegevusluba või ta on selleks esitanud majandustegevusteate ning kui õppija osales eelnimetatud koolituse läbiviija täienduskoolituses, mille õppekava eesmärk on tasemeõppe õppekavas sisalduva või kutsestandardis kirjeldatud kutse-, ameti- või erialase kompetentsi saavutamine või keeleõpe. Koolituskuluna ei käsitata AM-kategooria, A-kategooria, A1-alamkategooria, A2-alamkategooria, B-kategooria ega B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi koolitusel osalemise eest tasutud kulusid. Huvikoolis õppimise eest tasutud kulu käsitatakse koolituskuluna juhul, kui huvikoolis õppija on koolituskulu tasumise kalendriaasta 1. jaanuaril alla 18 aasta vanune.”

Uus sõnastus toob esile, et residendist füüsiline isik A- ja B-kategooria mootorsõiduki juhi koolituse kulusid tulust maha arvata ei saa.

Kui mootorsõidukijuhi koolitust on vaja tööalaselt või ettevõtlusega seoses, siis tööandja saab oma töötajate või füüsilisest isikust ettevõtja enda koolitamiseks teha selliseid kulusid jätkuvalt maksuvabalt.

Täiendav maksuvaba tulu ja tulust mahaarvamise piirmäär

TuMS-i § 231 lõike 1 kohaselt võib alates 1. jaanuarist 2016 lapse üks residendist vanem, eestkostja või muu last perekonnaseaduse alusel ülal pidav isik, kes peab ülal kaht või enamat alaealist last, maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendava maksuvaba tulu 1848 eurot iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta alates teisest lapsest.
Varasema redaktsiooni kohaselt võrdus täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral tulumaksuvaba miinimumiga, ent alates 2016. aastast fikseeriti see kindla summana.
Kui 2015. aastal kehtiva TuMS-i § 282 sätestab, et §-des 25–27 sätestatud mahaarvamisi võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 1920 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades lõikeid 2 ja 3, siis alates 1. jaanuarist 2016 on füüsilise isiku TuMS-i §-des 25–27 toodud tulust tehtavate mahaarvamiste üldine piirmäär 1200 eurot kalendriaastas.
TuMS-i §-d 25–27 käsitlevad eluasemelaenu intresse, koolituskulusid ja kingitusi.

TuMS-i § 27 lõige 3 tunnistatakse 1. jaanuarist 2016 kehtetuks ehk selle muudatusega kaob eraldi 5-protsendiline piirmäär kingituste ja annetuste mahaarvamisel füüsilise isiku tulust, kuid samas tuleb arvestada, et üldine tulust mahaarvamise piirmäär vähenes oluliselt (st 720 euro võrra).

Renditulu mõiste täpsustamine ja tulumaksuga maksustamine

Alates 1. jaanuarist 2016 täpsustatakse TuMS-i § 16 lõikes 1 renditulu mõistet ning sätestatakse, et tulumaksuga maksustatakse üür, rent, tasu hoonestusõiguse seadmise ja reaalkoormatise talumise eest ning seadusest või tehingust tuleneva eseme kasutamise piirangu talumise eest saadud muu tasu (edaspidi renditulu), kusjuures renditulu hulka ei kuulu võlaõigusseaduse (VÕS) § 292 tähenduses kõrvalkulude (st kommunaalmaksed) ja § 293 tähenduses koormiste kandmine renditulu saaja eest või nende kandmise hüvitamine renditulu saajale ega TuMS-i § 19 lõike 3 punktis 15 nimetatud summa (st asjaõigusseaduse § 1582 lõike 1 alusel tehnovõrgu ja -rajatise talumise eest makstavat tasu talumiskohustusega seotud maalt tasutava maamaksu ulatuses).

Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et TuMS-i § 16 lõike 1 kohaselt ei kuulu renditulu hulka VÕS-i § 293 toodud koormised, kuid sõnastus ei käsitle VÕS-i § 293 toodud makse (nt maamaks), mis tähendab, et makse üüritulust välja ei arvata.

VÕS-i § 293 sätestab, et üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Samuti sätestatakse TuMS-i §-s 391, et alates 1. jaanuarist 2016 võlaõigusseaduse tähenduses eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist (TuMS § 16 lõige 1) arvatakse tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20%, ilma et neid kulusid peaks algdokumendiga tõendama või et inimene peaks olema registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja, kusjuures eelnõu seletuskirjas on märgitud, et see tulust mahaarvamine kohaldub residendist füüsilistele isikutele, mitteresidentidele ning lepingulistele investeerimisfondidele. Oluline on arvestada, et 20% mahaarvamine tehakse ainult eluruumi üürilepingu alusel kasutada andmisest saadud üürist. Üüri ja rendi erisuste kohta on seaduse eelnõu seletuskirjas märgitud: “Mahaarvamine tehakse ainult eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist. Eluruumi üürilepingu mõiste sisustamisel lähtutakse võlaõigusseaduse paragrahvidest, mis reguleerivad sellist tüüpi lepingut (näiteks §-d 273–275). Eluruumi mõiste sisustamisel lähtutakse võlaõigusseaduse § 272 lõikest 2. Üüri mõiste sisustamisel lähtutakse võlaõigusseaduse §-st 271. Seega ei tehta mahaarvamist näiteks tasust, mis saadakse seni elamiseks kasutatud korteri kasutada andmise eest rendilepinguga. Samas toimub mahaarvamine näiteks tasust, mis saadakse seni büroona kasutatud korteri kasutada andmise eest eluruumi üürilepingu alusel. Seega on oluline lepingu ning tulu liik, mitte eluruumi ametlik staatus registrites või eluruumi üürilepingu sõlmimisele eelnenud perioodi kasutusotstarve.”

VÕS-i § 272 lõige 1 sätestab, et eluruum on elamu või korter, mida kasutatakse alaliseks elamiseks. Rendi mõiste on toodud VÕS-i §-s 339 ning selle kohaselt kohustub üks isik (rendileandja) andma rendilepinguga teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja ning rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Praktikas võib juhtuda, et eluruumi kasutada andjal on raskusi orienteeruda üüri ja rendi juriidilistes nüanssides ning lepingus võib olla märgitud, et eluruumi renditakse alaliseks elamiseks kasutamiseks. Seega on eriti oluline lepingus võimalikult selgelt fikseerida eluruumi kasutamise eesmärk, sest maksustamisel tuleb juhinduda tehingu tegelikust majanduslikust sisust, kuigi lepingu tekst võib olla vastuoluline.

Mahaarvamist 20% üüritulust ei kohaldata füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE), sest FIE kajastab ettevõtluskuluna tegelikud kulud ilma 20% piirangut arvestamata.

Seega, kui inimene saab oma kinnisvara kasutada andmisest tulu, mis ei ole üüritulu eluruumi kasutada andmisest, puudub tal õigus teha üüri/renditulust ükskõik milliseid mahaarvamisi seni, kuni isik ei registreeri end füüsilisest isikust ettevõtjaks ning ei käsitle renditulu oma ettevõtlustuluna.

Samas tuleb arvestada, et TuMS-i § 44 lõike 14 kohaselt residendist füüsiline isik, kes on Eestis asutatud hooneühistu liige või kellele kuulub Eestis asuv korteriomand, kinnisasi või Eestis asuva kinnisasjaga seotud hoonestusõigus või korterihoonestusõigus, peab oma esitatavas tuludeklaratsioonis kinnitama maksustamisperioodil renditulu saamist või mittesaamist.

Seaduse eelnõu seletuskirjas on märgitud: “Esiteks tuleb selline kinnitus anda vaid juhul, kui füüsilisel isikul on tuludeklaratsiooni esitamise kohustus. Kui tuludeklaratsiooni esitamise kohustus puudub (TuMS § 44 lõiked 6 ja 61), siis ei pea isik tuludeklaratsiooni esitama ainult renditulu kohta kinnituse andmiseks. Teiseks, kuigi kinnituse andmise kohustuse tekkimise alused on piiratud kinnisvaraga, siis kinnitus tuleb anda igasuguse TuMS § 16 lõike 1 mõistes renditulu (vt seletuskiri § 16 lõike 1 muutmise kohta) saamise või mittesaamise kohta. Saamise korral tuleb vastav tulu deklareerida, tulu mittesaamisel anda sellekohane kinnitus, mille sisu ja vorm täpsemal kujul sätestatakse rahandusministri määrusega kehtestatava füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormiga.” Kuigi TuMS-i § 44 lõikes 14 ja eeltoodud selgitus kasutavad renditulu mõistet, tuleb selle all mõista võlaõiguslikus tähenduses nii renditulu kui ka üüritulu, sest VÕS ja TuMS on defineerinud rendi mõiste erinevalt.

Kuivõrd renditulu on füüsilise isiku tulumaksuga maksustatav tulu, siis TuMS-i § 41 punkti 7 kohaselt peetakse tulumaks kinni mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt renditulult ning residendist füüsilisele isikule makstavalt litsentsitasult, kuid siin tuleb arvestada, et tulumaksu peab kinni väljamakse tegija rendi väljamakse brutosummalt, seda enne kinnipidamist 20% võrra vähendamata.   Renditulu vähenduse 20% ulatuses deklareerib tulu saaja oma tuludeklaratsioonis, mistõttu ei ole seda tulu vähendust võimalik kasutada tuludeklaratsiooni esitamata.

Välislähetuse päevarahaga seotud muudatused

TuMS-i § 13 lg 3 punkti 1 kohaselt ei maksustata alates 1. jaanuarist 2016 tulumaksuga välislähetuse päevaraha kuni 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta. Alates 1. jaanuarist 2016 üle normi makstud töölähetuse päevaraha enam erisoodustuseks ei peeta ning üle normi makstud päevaraha summalt tuleb tulumaks kinni pidada ehk see loetakse saaja maksustatavaks tuluks.

Kuna teenistuslähetuse päevaraha ülempiiri kehtestab Vabariigi Valitsus (st 32 eurot päev), siis maksuvaba päevaraha piirmäära tõstmine võimaldab eraõiguslikel tööandjatel maksuvabalt maksta välislähetusega seotud päevaraha kuni 50 eurot päevas seaduses sätestatud ajal kalendrikuul.

Madala sissetulekuga töötaja iga-aastane tagasimakse

Tööturuteenuste ja -toetuste seadusega nähakse ette madala sissetulekuga töötaja iga-aastane tagasimakse. Esimest korda tagasimakse saamise aluseks on inimese 2016. aasta tulu ning tagasimakse tehakse esimest korda 2017. aastal, järgmistel aastatel on tagasimakse aluseks eelmise aasta tulu.

Tagasimakse maksab välja maksu- ja tolliamet hiljemalt 1. juuliks füüsilise isiku tuludeklaratsioonil näidatud füüsilise isiku enda või tema abikaasa pangakontole või füüsilise isiku kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku pangakontole, seega esimest korda hiljemalt 2017. aasta 1. juuliks.

Seaduse eelnõu seletuskirjas on märgitud: “Lisaks on oluline silmas pidada, et eelnõu sõnastuse kohaselt on tagasimakse näol tegemist toetusega. Seega on tagasimakse käsitletav TuMS § 19 lõike 3 punkti 3 kohaselt seaduses sätestatud toetusega, mida tulumaksuga ei maksustata.”

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 371 sätestab, et madala sissetulekuga töötavale isikule tehtav iga-aastane tagasimakse (edaspidi tagasimakse) on täistööajaga töötavale madalapalgalisele töötajale või ametnikule tema sissetuleku suurendamiseks üks kord kalendriaastas makstav toetus.

TTTS-i § 372 lõike 1 kohaselt tagasimakse taotlemise õigus tekib füüsilisel isikul, kes on eelmisel kalendriaastal täitnud kõiki järgmisi tingimusi iga arvestatava kalendrikuu kohta vähemalt kuue kalendrikuu jooksul:
1) olnud kogu kalendrikuu vältel kõigi töölepingu seaduse tähenduses tööandjate või avaliku teenistuse seaduse tähenduses ametiasutuste poolt tulumaksuseaduse § 40 lõike 5 kohaselt esitatud maksudeklaratsioonide kohaselt resident;
2) olnud kogu kalendrikuu vältel vähemalt 18-aastane;
3) töötamise registri andmetel töötanud kogu kalendrikuu vältel vähemalt ühe töölepingu alusel või olnud teenistussuhtes ja nimetatud töötamine ei olnud peatatud;
4) töötanud käesoleva lõike punkti 3 tingimusi täitvalt kokku vähemalt täistööajaga.

Tagasimakse saamiseks on äärmiselt oluline jälgida, et kõik eeltoodud tingimused oleks täidetud, kusjuures eespool toodud tingimuse täitmist ehk töölepingu alusel töötamist või teenistussuhtes olemist kontrollitakse töötamise registri (edaspidi TÖR) andmete alusel. Töölepingu alusel töötatud või teenistussuhtes oldud ajana ei võeta arvesse aega, mil töötamine oli TÖR-i andmetel peatatud. Näiteks isik, kes täitis neljast kohustuslikust tingimusest ühte tingimust ainult viie kalendrikuu jooksul (näiteks töötas eelmisel kalendriaastal täistööajaga kokku viis kalendrikuud või sai 18-aastaseks juulis), siis ei ole tal õigust tagasimakset taotleda.

TTTS § 373. Tagasimakse suuruse arvutamine (1) Tagasimakse suuruse arvutamiseks lahutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määra ja arvu 12 korrutisest füüsilise isiku eelmise kalendriaasta jooksul saadud tulumaksuga maksustatava tulu, tulumaksuseaduse § 44 lõikes 13 nimetatud tulu ja füüsilise isiku tasemel tulumaksuseaduse §-s 50 nimetatud täiendavalt maksustamata tulu summa ning arvu 0,35 korrutis. Saadud arv jagatakse arvuga 12 ning korrutatakse nende kalendrikuude arvuga, millal füüsiline isik vastas käesoleva seaduse §-s 372 sätestatud tingimustele.

TTTS § 373 lõige 1 sätestab tagasimakse suuruse arvutamise valemi. Selleks et valemit ja arvutuskäiku paremini mõistetavaks teha, on eelnõu seletuskirjas toodud alljärgnev näide: “Valemi kohaselt leitakse kõige pealt tagasimakse suuruse arvutamise aluseks olev määr kalendriaasta kohta (eeldades, et riigieelarvega kinnitatud määr on 227 eurot, on määr kalendriaasta kohta 227 x 12 = 2724 eurot). Seejärel leitakse isiku sissetulek. Selleks liidetakse kokku isiku kogu Eestis maksustatav tulu, välisriigis teenitud ja Eestis maksuvaba tulu ning Eesti äriühingu tasandil maksustatud tulu. Kui isik on saanud näiteks eeldatavat kuutasu alammääras töötasu kogu aasta 12 x 410 = 4920 eurot, renditulu 200 eurot, välisriigist dividende 300 eurot, Eesti äriühingust dividende 200 eurot, maksuvaba stipendiumi 200 ja maksuvabasid toetuseid 500 eurot, siis loetakse tema sissetulekuks antud kontekstis 4920 + 200 + 300 + 200 = 5620. Vastavalt valemile korrutatakse saadud summa valitsusliidu kokkuleppest tuleneva arvuga 0,35 (5620 x 0,35 = 1967). Seejärel lahutatakse tagasimakse suuruse arvutamise aluseks olevast määrast kalendriaasta kohta sissetulekute tehtest saadud arv (2724 – 1967 = 757). Sellele järgnevalt jagatakse saadud arv 12-ga ning saadakse konkreetse isiku tagasimakse suurus ühe kalendrikuu kohta (757 : 12 = 63,1). Eeldades, et isik töötas §-s 372 sätestatud tingimusi täitvalt 12 kalendrikuud, on tema tagasimakse suuruseks 12 x 63,1 = 757,2 eurot.”

TTTS-i § 374 lg 2 kohaselt saab tagasimakset residendist füüsiline isik taotleda samal ajal eelmise kalendriaasta tulude kohta hiljemalt 31. märtsiks maksu- ja tolliametile esitatava tuludeklaratsiooniga.

Eeltoodud tagasimaksega seoses tehakse muudatus ka TuMS-i § 40 lõikes 5, mille kohaselt: “Tulumaksu kinnipidaja esitab käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud maksudeklaratsiooni töölepingu alusel töötavate töötajate või teenistussuhtes olevate ametnike kohta, kelle töötamine ei ole töötamise registri andmetel peatatud, sõltumata väljamaksete tegemisest. Väljamaksete puudumisel näidatakse maksudeklaratsioonis töötaja või ametniku kohta tööaja määr.”

Selle TuMS-i muudatuse kohta on eelnõu seletuskirjas märgitud järgmist: “Punktis 1 sätestatud muudatusega kohustatakse TLS-i tähenduses tööandjat ning ATS-i tähenduses ametiasutust, kes on ühtlasi TuMS-i tähenduses tulumaksu kinnipidaja, esitama TSD ka siis, kui töötajale või ametnikule väljamakseid ei tehta. Sellisel juhul näidatakse TSD-l vaid töötaja või ametniku tööaja määr. Muudatuse vajadus tuleneb tagasimakse tingimustest, mille kohaselt võetakse tagasimakse määramisel arvesse vaid kalendrikuud, mil tööd tegev isik töötas või oli teenistussuhtes täistööajaga. Seejuures lähtutakse tööaja määra nõude täitmise kontrollimisel tööandjate poolt TSD-del deklareeritud teabest. Praktikas võib tekkida olukordi, mil TLS või ATS tähenduses teeb isik tööd täistööajaga ning TÖR andmetel ei peagi tema töö tegemine olema peatatud, kuid väljamakset tööandja ei tee.”

TuMS-i § 61 lõikega 46 nähakse ette, et selle seaduse § 40 lõikes 5 nimetatud tööaja määr näidatakse esimest korda 2015. aasta detsembrikuu eest esitatavas deklaratsioonis (st hiljemalt 10. jaanuar 2016).

Uue täiskasvanute koolituse seaduse uuendused

Riigikogu võttis tänavu 18. veebruaril vastu uue täiskasvanute koolituse seaduse, mis kehtib alates selle aasta 1. juulist ning mille kohaselt endine töökoolitus ja vabahariduskoolitus ühendati ühise mõiste täienduskoolitus alla. Uue täiskasvanute koolituse seaduse § 1 lõike 2 kohaselt jaguneb täiskasvanute koolitus tasemeõppeks ja täienduskoolituseks. Eeltooduga seoses täpsustati 1. juulist 2015 tulumaksuseaduses koolituskulude erisoodustusena käsitluse sõnastust senist maksustamise põhimõtet muutmata. Varasema TuMS-i § 48 lg 4 punkti 10 sõnastuse kohaselt oli erisoodustus täiskasvanute koolituse seaduse § 3 tähenduses taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude katmine, välja arvatud töö- ja teenistussuhtega ning juriidilise isiku juhatuse liikme, välismaa äriühingu filiaali juhataja ja mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhi ülesannetega otseselt seotud tasemekoolituse kulude katmine. Uue sõnastuse kohaselt asendati mõiste “vabahariduskoolitus” mõistega “täienduskoolitus”, kus tööga mitteseotud täienduskoolitus loetakse endiselt erisoodustuseks.

Muudetud sõnastuse järgi on erisoodustustäiskasvanute koolituse seaduse § 1 tähenduses tasemeõppe ja täienduskoolituse kulude katmine, välja arvatud töö- ja teenistussuhtega ning juriidilise isiku juhatuse liikme, välismaa äriühingu filiaali juhataja ja mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhi ülesannetega otseselt seotud tasemeõppe või täienduskoolituse kulude katmine. Seaduse eelnõu seletuskirjas märgitakse, et täienduskoolituse termin hõlmab tasemeõppest väljapoole jäävat, õppekava alusel toimuvat vabahariduslikku ja töökoolitust senises tähenduses, kusjuures lühikesi infopäevi, seminare jt infojagamise üritusi, millel õppekava puudub, täiskasvanute koolituse seaduse mõistes täienduskoolituseks ei peeta.

 

Osale arutelus

  • Tõnis Jakob
    OÜ Marisett juhtiv maksukonsultant

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad