Kas töötaja katseaeg võib pikeneda või mitte?

Karina Paatsi
Karina Paatsi kirjutab töötaja katseaja pikenemise teemal

Paljusid võib üllatada selline teemapüstitus ja seisukoht, et katseaja pikendamine võib olla välistatud. Kahtluseta saab väita, et üldlevinud arusaama kohaselt peatub töötaja katseaeg ajaks, kui töötaja töökohustusi ei täida (nt haiguse või puhkuse tõttu), ja tööandjal puudub seetõttu võimalus töötaja tulemusi hinnata. Samuti on üldlevinud seisukoht, et katseaeg pikeneb ajavahemiku võrra, mille ulatuses katseaeg oli peatunud. Nüüd on aga praktikud sellise käsitluse vastavuse töölepingu seadusele (TLS) kahtluse alla seadnud.

Kuni 1. juulini 2009 kehtinud TLSi kohaselt ei arvatud katseaja hulka aega, mil tööleping oli seaduses toodud alustel peatunud, st katseaeg pikenes töölepingu peatumise aja võrra. Kehtivas TLSis puudub igasugune regulatsioon katseaja pikenemise kohta.

Katseaeg on töötaja hindamise aeg

Katseaja eesmärk on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida tööandja nõuab töö tegemisel. Vaikimisi on töötaja katseaja pikkuseks neli kuud (kuni 8 kuuks sõlmitud töölepingute puhul kuni pool lepingu kestusest), kui pooled ei ole leppinud kokku katseaja lühendamises või selle kohaldamata jätmises.

Tööandjal on seega üldjuhul aega neli kuud, et hinnata, kas töötaja sobib oma töökohustusi täitma. Haiguse käest ei ole aga pääsu ka vaatamata katseajale, samuti võib töötaja siirduda katseajal nt rasedus- ja sünnituspuhkusele või astuda ajateenistusse. Töötajal on täielik õigus keelduda töö tegemisest ka katseajal, kui esinevad TLSi §-s 19 loetletud alused, et töö tegemisest keelduda. Kas nimetatud aluste esinemisel töötaja katseaeg ka kindlasti peatub ja peatunud ajavahemiku võrra pikeneb?

Töölepingu seadus põhjustab lisaküsimusi katseaja pikendamise kohta

Küsimus katseaja pikendamisest kerkis nii tööandjatel kui ka töötajatel kohe pärast praegu kehtiva TLSi jõustumist 1. juulil 2009, põhjustades küsimusi, kas seadusandja soovis katseaja pikendamise võimalusest loobuda või ei välista sõnaselge regulatsiooni puudumine siiski katseaja pikendamist?

Kehtiva TLSi seletuskirjas ei ole esile toodud, et katseaja kohaldamises toimub varasema seadusega võrreldes oluline muutus ja et alates 1. juulist 2009 katseaeg enam ei pikene. Ilmselt paljuski sel põhjusel jätkus senine praktika, et kui katseajal oli alus töö tegemisest keelduda, siis kohaldati katseaja pikendamist.

Tööinspektsioon on samuti korduvalt avaldanud seisukohta, mille kohaselt katseaeg pikeneb selle ajavahemiku võrra, mil tööandjal ei ole võimalik töötajat hinnata. Tööinspektsiooni põhjenduste kohaselt tugineb selline tõlgendus katseaja eesmärgile – kui töötaja katseajal ei tööta, pole võimalik tema sobivust hinnata.

Sotsiaalministeerium kui praegu kehtiva TLSi koostaja on seda seadust selgitavas kogumikus (Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde 2013, kättesaadav sotsiaalministeeriumi kodulehel) nentinud, et kuigi TLSist ei tulene katseaja peatumine, võib ometi katseaja eesmärgiga pidada kooskõlas olevaks tõlgendust, mille järgi võib katseaja kulgemine peatuda ajaks, kui töösuhte pooltel ei ole võimalik hinnata töötaja-tööandja-töö vastastikust sobivust. Ministeerium möönab, et teatud tingimustel võib katseaeg pikeneda, kuid peab seda võimalikuks vaid juhul, kui tööandja ei saa töötaja sobivust töökohale hinnata seetõttu, et töötaja ei ole pikka aega tööl käinud. Seega töö tegemisest keeldumise iga alus katseaega automaatselt ei pikenda. Kui töötaja on olnud tööl piisavalt kaua, et tema sobivust hinnata, siis katseaja pikendatuks lugemine lühiajalise töölt eemal viibimise tõttu ei vasta katseaja eesmärgile ega peaks seega olema lubatud. Iga konkreetset olukorda ja vajadust katseaega pikendada tuleb hinnata eraldi. Kokkuvõttes nõustub sotsiaalministeerium katseaja pikendamisega, kuid ainult teatud tingimuste korral.

Kehtiv õigus katseaja pikendamist ette ei näe

Tallinna ringkonnakohus tegi aga 2013. a sügisel töövaidluses katseaja pikenemise üle uudse otsuse, milles eitab katseaja pikenemist. Kohus leidis, et kehtiv õigus ei näe ette katseaja pikenemist. Kuivõrd katseaja peatumine pikendaks aega, mil tööandja on õigustatud töösuhet lihtsustatud korras lõpetama, on katseaja pikenemine töötajat selgelt kahjustav ning TLSi §-st 2 tulenevalt tühine. Erinevalt sotsiaalministeeriumist ei mööna ringkonnakohus oma otsuses, et teatud asjaoludel (nt kaks kuud kestev haigus) on võimalik katseaega pikendada, vaid kohtu hinnangul oleks seaduse selline tõlgendamine töötajale kahjulik.

Vastuargumendid

Ringkonnakohtu otsusega on raske nõustuda mitmel põhjusel. Arvestades nii TLSi seletuskirja kui ka sotsiaalministeeriumi selgitusi, pole 1. juulil 2009. a jõustunud TLSi üks eesmärke olnud muuta katseaja kohaldamisega seotud tingimusi nii olulise muudatusega kui seda on kaotada katseaja pikendamine. Ka täna möönab ministeerium, et katseaja pikendamine on katseaja eesmärgi tõttu teatud juhtudel põhjendatud ja seega lubatud.

Samuti ei saa nõustuda väitega, et katseaja pikendamine on töötajale ilmtingimata kahjulik. Ringkonnakohus leidis, et kui töötaja viibib katseajal sedavõrd palju töölt eemal, et tööandjal ei ole võimalik tema sobivust vajalikus ulatuses hinnata, saab tööandja sel põhjusel töölepingu üles öelda, kuna töötajast tuleneval põhjusel ei täida katseaeg oma eesmärki. Seejuures jääb arusaamatuks, kas kohtu arvates peaks töölepingu töötaja-tööandja-töö vastastikust sobivust. Ministeerium möönab, et teatud tingimustel võib katseaeg pikeneda, kuid peab seda võimalikuks vaid juhul, kui tööandja ei saa töötaja sobivust töökohale hinnata seetõttu, et töötaja ei ole pikka aega tööl käinud. Seega töö tegemisest keeldumise iga alus katseaega automaatselt ei pikenda. Kui töötaja on olnud tööl piisavalt kaua, et tema sobivust hinnata, siis katseaja pikendatuks lugemine lühiajalise töölt eemal viibimise tõttu ei vasta katseaja eesmärgile ega peaks seega olema lubatud. Iga konkreetset olukorda ja vajadust katseaega pikendada tuleb hinnata eraldi. Kokkuvõttes nõustub sotsiaalministeerium katseaja pikendamisega, kuid ainult teatud tingimuste korral.

Kehtiv õigus katseaja pikendamist ette ei näe

Tallinna ringkonnakohus tegi aga 2013. a sügisel töövaidluses katseaja pikenemise üle uudse otsuse, milles eitab katseaja pikenemist. Kohus leidis, et kehtiv õigus ei näe ette katseaja pikenemist. Kuivõrd katseaja peatumine pikendaks aega, mil tööandja on õigustatud töösuhet lihtsustatud korras lõpetama, on katseaja pikenemine töötajat selgelt kahjustav ning TLSi §-st 2 tulenevalt tühine. Erinevalt sotsiaalministeeriumist ei mööna ringkonnakohus oma otsuses, et teatud asjaoludel (nt kaks kuud kestev haigus) on võimalik katseaega pikendada, vaid kohtu hinnangul oleks seaduse selline tõlgendamine töötajale kahjulik.

Vastuargumendid

Ringkonnakohtu otsusega on raske nõustuda mitmel põhjusel. Arvestades nii TLSi seletuskirja kui ka sotsiaalministeeriumi selgitusi, pole 1. juulil 2009. a jõustunud TLSi üks eesmärke olnud muuta katseaja kohaldamisega seotud tingimusi nii olulise muudatusega kui seda on kaotada katseaja pikendamine. Ka täna möönab ministeerium, et katseaja pikendamine on katseaja eesmärgi tõttu teatud juhtudel põhjendatud ja seega lubatud.

Samuti ei saa nõustuda väitega, et katseaja pikendamine on töötajale ilmtingimata kahjulik. Ringkonnakohus leidis, et kui töötaja viibib katseajal sedavõrd palju töölt eemal, et tööandjal ei ole võimalik tema sobivust vajalikus ulatuses hinnata, saab tööandja sel põhjusel töölepingu üles öelda, kuna töötajast tuleneval põhjusel ei täida katseaeg oma eesmärki. Seejuures jääb arusaamatuks, kas kohtu arvates peaks töölepingu ülesütlemise aluseks olema TLSi § 86 lg 1 või 88 lg 1. Usun, et iga töötaja, kes asub uue tööandja juurde 

tööle, soovib enda sobivust katseaja jooksul tõestada. Lahendus, mille kohaselt nt pikaajaline haigus katseajal sunnib tööandjat pigem lõpetama töölepingu kui et töötaja sooritust jätkuvalt hinnata, ei vasta töötaja huvidele, kes kaotab võimaluse oma oskusi ja sobivust tööandjale tõestada. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) kohaselt ametniku katseaja hulka ei arvata aega, kui avaliku võimu teostamise õigus oli peatunud ATSis sätestatud alusel. Vaatamata asjaolule, et TLSis sarnane regulatsioon puudub, pole mõistlikku põhjendust, miks peaks töölepingulisi töötajaid kohtlema katseaja rakendamisel ametnikest erinevalt.

Vajadus kehtestada töötajate hindamise eesmärgid

Arvestades juristkonnas tekkinud eri seisukohti katseaja pikenemise ja selle tingimuste üle, oleks tervitatav, kui töölepingu seadust täiendataks katseaja pikendamise sätetega. Kuni seadust ei muudeta, tuleb loota, et mõni katseaja pikendamisega seotud töövaidlus jõuab riigikohtu menetlusse, et selguks kõrgeima kohtuastme arvamus selles küsimuses.

Tööandjatel ja personalijuhtidel soovitame kehtestada selged eesmärgid uue töötaja oskuste ja sobivuse hindamiseks; võimaluse korral teha sisuline otsus töötaja sobivuse kohta aegsasti enne katseaja möödumist. See soovitus sobib olukordadeks, kui katseaja jooksul on töölt eemal viibitud lühikest aega ja tööandjal on olnud võimalus töötajat piisaval määral rakendada.

Selget soovitust pole aga juhtudeks, kui töölt eemalviibimine on olnud pikaajaline ja töötaja sobivuse hindamiseks pole olnud piisavalt aega. Artikli autor pooldab seisukohta, et sellistes olukordades peaks katseaja pikendamine olema põhjendatud ega tohi kahjustada töötaja huve võrreldes valikuga, et töösuhe lõpetataks põhjusel, et töötajat on olnud võimatu hinnata.

 

 

Osale arutelus

  • Karina Paatsi
    Advokaadibüroo Borenius vandeadvokaat, partner

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Uudised

Tööriistad