Raamatupidamise seadus muutub

Mirjam Suurekivi
Mirjam Suurekivi teeb ülevaate uue raamatupidamise seaduse muudatustest

Riigikogu majanduskomisjonis on menetlemisel uus raamatupidamise seadus, mis jõustub tõenäoliselt tuleva aasta 1. jaanuarist. Seega tuleb 2017. aastal 2016. aasta majandusaasta aruande koostamisel lähtuda juba uuest seadusest.

Raamatupidamise seaduses tehakse järgnevatel aastatel päris suuri muudatusi, sest Euroopa Parlament ja nõukogu on vastu võtnud kaks uut raamatupidamist reguleerivat direktiivi. 2013. aastal võeti vastu raamatupidamise direktiiv, mille eesmärk oli vähendada halduskoormust, lihtsustada nõudeid väikeettevõtetele ning suurendada finantsaruandluste selgust ja võrreldavust liikmesriikide vahel. 2014. aastal muudeti raamatupidamisdirektiivi, lisades sinna teatavat liiki suurettevõtetele täiendavaid avalikustamise kohustusi, näiteks mitmekesisuspoliitika kohta.

Peamised plaanitavad muudatused

Raamatupidamise seaduse eelnõu on jõudnud Riigikogu majanduskomisjoni. Seaduseelnõu peab läbima Riigikogus kolm lugemist. Tõenäoliselt jõustuvad seadusemuudatused 1. jaanuarist 2016. Seega kui 2017. aastal koostada 2016. aasta kohta majandusaasta aruannet, tuleb rakendada uut raamatupidamise seadust.

Kõige suurem muudatus on see, et seadusesse tekivad ettevõtete suuruskategooriate definitsioonid, millest lähtuvalt hakatakse esitama nõudeid ka majandusaasta aruande sisu detailsusele.

Ettevõtted liigituvad tegevusmahtude ja avaliku huvi määra järgi järgmiselt:

• mikroettevõtted,

• väikeettevõtted,

• keskmise suurusega ettevõtted,

• suurettevõtted.

Mikroettevõtteid on meie majandusruumis 2013. aasta andmete põhjal ligikaudu 14%, väikeettevõtteid 84% ning keskmisi ja suurettevõtteid kokku ligikaudu 1%. Käibe poolest hõlmavad mikro- ja väikeettevõtted aga 45% ning keskmised ja suured 55%. Võrreldes seaduse esialgse redaktsiooniga on välja jäetud nanoettevõtete kategooria.

Nõuded mikro- ja väikeettevõtete aastaaruannetele

Mikroettevõtja on äriühing, mille näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval järgmistele tingimustele:

• varad kuni 175 000 eurot,

• kohustised ei ületa omakapitali,

• ettevõttel on üks osanik, kes on ka juhatuse liige,

• ettevõte ei ole käibemaksukohustuslane.

Mikroettevõtja võib koostada raamatupidamise aastaaruande vastavusraamistiku kohaselt, see tähendab, et ta peab oma majandusaasta aruandes avalikustama üksnes selle info, mis on seaduses nõutud. Kui mikroettevõtja valib teadlikult, et soovib esitada vaid seadusega nõutud miinimumi, siis tema majandusaasta aruanne koosneb ainult lühikesest bilansist ja kasumiaruandest ning kuni kolmest lisast. Sellise aruande eesmärk on anda aruande kasutajatele raamatupidamise seaduses nõutud finantsinfot mikroettevõtja finantsseisundi ja -tulemuse kohta. Lühike bilanss sisaldab aktiva poole peal vaid käibevara ja põhivara ridu ning passiva poole peal on välja toodud lühi- ja pikaajalised kohustised ja eraldised ning omakapital. Kasumiaruande skeemid on kõikidel kategooriatel ühesugused ja kuigi palju ei muutu võrreldes praegu kehtivatega. Mikroettevõtte aastaaruandes puuduvad sellisel juhul tegevusaruanne, rahavoogude ja omakapitali aruanne ning tavapärased lisad, nõuded ja kohustused, varud, põhivara jms. Nõutud on selline spetsiifiline info nagu:

1) tingimuslike kohustuste ja eraldiste kogusumma; sh eraldi peab kajastama kohustused seotud ja sidusettevõtjatega;

2) kohustised, mille täitmise kohta on ettevõtja andnud tagatise, ning antud tagatise liik ja kirjeldus;

3) tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmele makstud ettemaksed ja antud laenude summa, sealhulgas kogu oluline lisainformatsioon laenu kohta (näiteks laenu tagasimaksmise, mahakandmise või loobumise summa, samuti maksetähtajad ja intressimäärad ning muud olulised tingimused.

Väikeettevõtja on Eestis registreeritud äriühing, mille näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval ainult üks ületada järgmisi tingimusi:

• varad kokku 4 miljonit eurot,

• müügitulu 8 miljonit eurot,

• keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50.

Väikeettevõte koostab oma aastaaruande vastavalt Eesti heale raamatupidamistavale. Väikeettevõtte aruandes on esindatud tegevusaruanne ja kaks põhiaruannet: detailne bilanss ja kasumiaruanne. Bilanss on läinud märgatavalt detailsemaks, näiteks kui varem olid nõuded ja ettemaksed kajastatud ühe reana bilansis, siis nüüd on need lahti kirjutatud viiel real. See info, mida oleme harjunud nägema lisas, praegusel juhul siis nõuded ostjate vastu, muud nõuded, ettemaksed, maksude ettemaksed ja tagasinõuded, on välja toodud bilansis. Väikeettevõtjalt nõutavate lisade hulk väheneb tänu detailsemale bilansile ning ta peab esitama maksimaalselt kuni üheksa lisa. Tavapärastest lisadest on siiski säilinud näiteks arvestuspõhimõtete, põhivara ja laenukohustuste lisa. Kusjuures laenukohustuste lisas on vaja esitada ainult need laenud, mille tagastamistähtajani on rohkem kui viis aastat.

Eelnevalt loetletud nõuded on seadusega kehtestatud miinimumnõuded. Väike- ja mikroettevõtja saavad kasutada ka praegu kehtivaid aruandevorme ning võivad alati esitada aastaaruandes rohkem ja detailsemat infot, kui nad seda vajalikuks peavad.

Nõuded keskmise suurusega ja suurettevõtjatele

Keskmise suurusega ettevõtja on Eestis registreeritud äriühing, mille näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi:

• varad kokku 20 miljonit eurot,

• müügitulu 40 miljonit eurot,

• keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250.

Keskmise suurusega ettevõtjatele kehtestatud nõuded aastaaruandele palju ei muutu võrreldes praegu kehtivaga. Nemad saavad esitada aruandeid sellisel kujul, nagu nad on harjunud seda tegema.

Suurettevõtja on Eestis registreeritud äriühing, mille näitajatest aruandeaasta bilansipäeval vähemalt kaks ületavad järgmisi tingimusi:

• varad kokku 20 miljonit eurot,

• müügitulu 40 miljonit eurot,

• keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250.

Suurettevõtja aastaaruandele kehtivates nõuetes ei tule samuti olulisi muutusi. Siiski on täiendavad avalikustamise nõuded kehtestatud teatud tüüpi suurettevõtetele. Suurettevõtted, mis on ka avaliku huvi üksused ja mille keskmine töötajate arv on suurem kui 500 inimest aruandeperioodil, peavad avalikustama ka muu kui finantsteabe. Neil tuleb tegevusaruandes kirjeldada oma ärimudelit, tegevusega kaasnevaid keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid, inimkapitali juhtimist, inimõiguste järgimist ning korruptsioonivastast võitlust käsitlevat riskijuhtimist ning selleks rakendatavat poliitikat ja selle tulemusi, tuues välja olulised mitterahalised tulemusnäitajad.

Eraldi nõuded on nendele suurettevõtjatele, kelle emiteeritud hääleõigust andvad väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule. Börsiettevõtjad peavad ühingujuhtimise aruandes kirjeldama äriühingu juhatuses ja kõrgemas juhtorganis elluviidavat mitmekesisuspoliitikat ning selle rakendamise tulemusi aruandeaastal. Näiteks tuleks välja tuua rassiline, rahvusvaheline, sooline, vanuseline, hariduslik, tööstaaži mitmekesisus.

Ettevõtjaportaal muutub kasutajasõbralikumaks

Rahandusministeeriumis kutsuti septembris kokku taksonoomia juhtrühm ja töörühm, et ellu viia raamatupidamise seadusest tulenevad muudatused ning teha e-äriregistri ettevõtjaportaal, kus majandusaasta aruandeid esitatakse, võimalikult kasutajasõbralikuks.

Olenemata kirjeldatud suuruskategooriatest ning neile kehtivatest erinevatest aruandluse nõuetest on taksonoomias eesmärk hoida põhiaruannete skeemid ja ka aruande lisad sellised, et need on ristkasutatavad kõikidele ettevõtete kategooriatele. See peaks tagama võimalikult lihtsa ja arusaadava kasutusmudeli, et üleminek ühest ettevõtte suuruskategooriast teise saaks toimuda ilma täiendavate probleemideta. Üleminek ühest kategooriast teise toimub siis, kui eespool märgitud tingimusi on ületatud kahel järjestikusel aastal. Lisaks on taksonoomia töörühma eesmärk vähendada halduskoormust selliselt, et ettevõtja saab vaid ühte portaali kasutades esitada riigile aastaaruande, mille andmed on piisavalt detailsed, et anda vajalik sisend ka näiteks statistikaametile.

Kehtestatakse Eesti finantsaruandluse standard

Väiksemaid muudatusi on veel: kehtestatakse Eesti finantsaruandluse standard, mis sisuliselt tähendab Raamatupidamise Toimkonna juhendite nimemuutust ning samal ajal saavad nad ka suurema õiguskaalu ja sidususe.

Riigi raamatupidamiskohustuslased ei pea enam koostama majandusaasta aruannet, välja arvatud Riigikontroll. See tähendab, et ministeeriumides ei koostata eraldi aastaaruannet, riigi tugiteenuste keskus kogub saldoandmikest info kokku ja koostab ühe konsolideeritud aastaaruande, mis on lugejale arusaadav, informatiivne ja vähendab oluliselt riigi halduskoormust.

Peale selle viiakse sihtasutuste ja mittetulundusühingute majandusaasta aruande koostamise protsess sarnaseks äriühingute omaga.

Muutuvad auditi ja ülevaatuse piirmäärad

Auditi piirmäärad kerkivad kaks korda ja ülevaatuse piirmäärad 60%. Muudatuse põhjus seisneb selles, et kehtivate piirmäärade järgi on auditi ja ülevaatusega hõlmatud raamatupidamise aastaaruannete osatähtsus tõusnud 85%-ni ja seda on veidi liiast. Optimaalne oleks 77–83% ning selle muudatusega saavutatakse soovitud eesmärk.  

Osale arutelus

  • Mirjam Suurekivi,
    Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõunik

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Valdkonna tööpakkumised

Manpower is looking for a CHIEF ACCOUNTANT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

27. november 2017

Uudised

Tööriistad