Kuidas ettevõtlusega tegelemist tõendada

Tõnis Elling
Tõnis Elling kirjutab sellest, kuidas tõendada ettevõtlusega tegelemist

Käibemaksuseaduse alusel saab maksuhaldur kustutada käibemaksukohustuslaste registrist isiku, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui ettevõtlusega tegelemine pole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel.

Tähtis on, kuidas maksukohustuslane oma ettevõtlusega tegelemist tõendab. Käibemaksuseaduse (KMS) § 22 lg 3¹ alusel teatab maksuhaldur maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ja annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist. Kas ja kuidas peab olema maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine tõendatud, tuleb maksuhalduril otsustada kaalutlusõiguse alusel ja lähtudes iga konkreetse kaasuse asjaoludest. KMS-i sõnastusest selle kohta täpsemaid viiteid ei leia. Küll aga on kaalutlusõiguse rakendamisel selles küsimuses abiks nii Euroopa Liidu Kohtu kui ka Riigikohtu asjaomased kohtulahendid.

Tõendite hindamine ja kaalutlusõiguse rakendamine on samaväärsed

Asjassepuutuvaid kohtulahendeid ei ole küll palju, aga mingid juhtnöörid saab siit nii maksukohustuslane kui ka maksuhaldur. Käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise teema on asjakohane, sest oma suhteliselt värskes lahendis 3-3-1-17-15 sedastab kohus, et tõendite hindamine ja kaalutlusõiguse rakendamine on sisuliselt samaväärsed nii käibemaksukohustuslaseks registreerimise puhul kui ka registrist kustutamisel.

Usutavasti on paljud algajad ettevõtjad kokku puutunud tõsiasjaga, et maksuhaldur ei registreeri neid just ülemäära lihtsalt käibemaksukohustuslaseks. Tihti nõutakse potentsiaalselt käibemaksukohustuslaselt ettevõtluse tõendamiseks selliseid tõendeid, mida maksumaksja sisuliselt ei saagi enne majandustegevuse alustamist esitada. Paljuski sõltub praeguse halduspraktika kohaselt käibemaksukohustuslaseks registreerimise edukus ettevõtja enda teadmistest maksumenetluse peensuste kohta või siis ettevõtja esindaja oskustest ja vilumusest maksuhalduriga suhelda.

Käibemaksukohustuslaseks registreerimise ja registrist kustutamise alused võib senise kohtupraktika valguses kokku võtta järgmiselt. Riigikohus tegi 7. mail 2015 otsuse 3-3-1-17-15, milles täpsustas maksuhalduri õigusi ja kohustusi isiku käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise kohta ning andis suuniseid, kas ja millises ulatuses lasub maksumaksjal ettevõtluse tõendamise ja kaasaaitamise kohustus.

Nullidega käibedeklaratsioon äratab kahtlust

Vaidlusaluses kaasuses tegi maksuhaldur maksumaksjale korralduse esitada majandustegevust tõendavad dokumendid (raamatupidamise algdokumendid, kassa dokumendid, lepingud, pearaamat). Samuti kohustati äriühingu esindusõiguslikku isikut ilmuma selgituste andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse. Korralduses selgitati, et kui äriühing ei esita ettenähtud tähtajaks ettevõtlusega tegelemist tõendavaid dokumente, kustutatakse ta käibemaksukohustuslaste registrist. Kusjuures kohtuotsusest nähtub, et maksukohustuslane on maksuhaldurile järjepidevalt käibedeklaratsioone esitanud. Ilmselt äratas maksuhalduri kahtluse asjaolu, et käibedeklaratsioonid esitati nullidega.

Maksukohustuslane esitas maksuhaldurile elektroonilise taotluse, milles märkis, et sai küll korralduse posti teel kätte, aga tal ei ole võimalik korralduses märgitud ajaks dokumente esitada ning Tallinnas maksuhalduriga kohtuda. Maksumaksja palus kooskõlastada kohtumise uue aja ning määrata dokumentide üleandmise ja maksuhalduriga kohtumise kohaks Tartu linna. Äriühing teavitas maksuhaldurit soovist kaasata kohtumisele ka õigusnõustaja.

Kui maksumaksja endast märku ei anna, kustutab maksuhaldur ta käibemaksukohustuslaste registrist.

Maksuhaldur saatis äriühingu elektronposti aadressile vastuse taotlusele, milles nõustus kontrollikoha muutmisega ja palus äriühingul teatada neile sobiv aeg, millal nii raamatupidaja, õigusnõustaja kui ka juhatuse liige saavad korraga maksuhalduri vastuvõtule tulla. Vastus paluti saata hiljemalt 19. juuliks 2013. Kuna maksumaksja nimetatud kuupäevaks endast märku ei andnud, kustutas maksuhaldur ettevõtja käibemaksukohustuslaste registrist 23. juuli 2013 otsusega. Otsuse kohaselt ei võtnud äriühing määratud tähtajaks ega ka hiljem maksuhalduriga ühendust ning jättis maksuhaldurile esitamata korralduses nõutud dokumendid, mis tõendanuks ettevõtlusega tegelemist. Kuna nõutavaid dokumente ei esitatud ega loodud maksuhaldurile võimalust ettevõtlusega tegelemist täiendavalt kontrollida, siis puudub alus arvata, et äriühing tegeleb ettevõtlusega, mistõttu tuleb äriühing KMS-i § 22 lg 3¹ alusel käibemaksukohustuslaste registrist kustutada.

Maksumaksja kaebas kustutamise otsuse halduskohtusse, väites, et tal ei võimaldatud nõutud teavet ja asjakohaseid dokumente esitada. Maksukohustuslasele anti üksnes tähtaeg uue kohtumisaja kooskõlastamiseks. Maksuhaldur muutis oma elektronkirjaga varasemas korralduses märgitud dokumentide ja ütluste andmise tähtaega. Mistõttu ei saa lähtuda esialgses korralduses toodud tähtajast ja hoiatusest. Uues elektronkirjas puudus hoiatus, et uue kohtumisaja tähtaegsel kooskõlastamata jätmisel kustutatakse äriühing käibemaksukohustuslaste registrist. Maksuhaldur ei teinud uusi katseid maksumaksjaga kontakteeruda, kuigi kontaktandmed olid tal olemas. Maksumaksja hinnangul ei ole maksuhaldur seega sisuliselt soovinudki äriühingu ettevõtlusega tegelemist kinnitavaid tõendeid saada.

Maksupettuste vältimise abinõu

Tartu Halduskohus jättis maksumaksja kaebuse rahuldamata, põhjendades seda järgmiselt. KMS-i § 22 lg 3¹ eesmärk on ära hoida käibemaksupettusi ja riigile käibemaksu laekumata jäämist. Eesmärgi saavutamiseks tuleb ettevõtlusega mittetegelevad maksukohustuslased registrist kiiresti kustutada, et ära hoida edasisi maksupettusi. KMS-i § 22 lg 3¹ sõnastus ei kohusta maksuhaldurit kohe kustutama käibemaksukohustuslaste registrist kõiki ettevõtlusega mittetegelevaid isikuid, kuid lõike kolmandast ja neljandast lausest koosmõjus tuleneb järeldus, et kui maksukohustuslane ettevõtluse kohta nõutavaid tõendeid ei esita, ei lasu maksuhalduril kohustust koguda ise kolmandatelt isikutelt asjakohaseid lisatõendeid. Tõendite esitamise kohustus lasub maksukohustuslasel.

Maksukohustuslane ei korraldanud ega kindlustanud talle äriregistrijärgsel aadressil posti nõuetekohast vastuvõtmist. Etteruttavalt tuleb märkida, et Riigikohus nõustus halduskohtu otsusega ja jättis selle hiljem jõusse.

Maksumaksja peab täitma kaasaaitamiskohustust. Maksumenetluses piisab maksuhalduri jaoks põhjendatud kahtluse tõendamisest.

Tartu Ringkonnakohus tühistas Tartu Halduskohtu otsuse, kuigi suuresti oli ringkonnakohus halduskohtu seisukohtadega nõus. Nii ütles ka ringkonnakohus, et õige on halduskohtu järeldus, et kaebajal oleks olnud võimalik esitada dokumendid haldusmenetluses tähtajaks. Asja materjalidest nähtub kaebaja soovimatus maksuhaldurile ettevõtlusega tegelemist kinnitavaid tõendeid esitada. Kaebaja väited korralduse täitmata jätmise põhjuste kohta on ebausutavad ja otsitud. KMS-i § 22 lg-st 3¹ tulenevalt on maksukohustuslaselt lisaandmete küsimise eelduseks põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane ei tegele ettevõtlusega.

Ühtlasi viitab ringkonnakohus Euroopa Liidu Kohtus 14. märtsi 2013 eelotsusele kohtuasjas C-527/11. Euroopa Liidu Kohus on nimetatud lahendis leidnud, et maksupettuste ärahoidmise eesmärgil äriühingu registreerimata jätmine on proportsionaalne meede juhul, kui arvestatav teave lubab objektiivselt järeldada, et kui äriühingule antakse käibemaksukohustuslaste registreerimise number, hakkab ta seda tõenäoliselt kuritarvitama. Hinnang peab tuginema kõigile asjaoludele ja tõenditele. Ringkonnakohtu hinnangul on need põhimõtted asjakohased ja kohaldatavad ka käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise otsustamisel. Dokumentide esitamise kohustuse esmakordse eiramise korral on äriühingu registrist kustutamine õigustatud juhul, kui arvestatava teabe alusel saab objektiivselt järeldada, et maksukohustuslase registreeringu säilitamise korral maksukohustuslane tõenäoliselt kuritarvitaks seda. Maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav.

Ringkonnakohtu hinnangul tugines maksuhaldur vaid asjaolule, et maksukohustuslane ei ole esitanud nõutavat teavet ning asjakohaseid dokumente. MTA 23. juuli 2013. aasta korraldusest ei nähtu põhjendusi selle kohta, mis alustel maksuhaldur kahtleb maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemises. Äriühing on esitanud maksuhaldurile käibedeklaratsioone ning neid saab pidada olulisteks tõenditeks äriühingu ettevõtluse kohta. Maksumaksja huvi kaalub selles asjas üles avaliku huvi vältida käibemaksukohustuslase õiguse kuritarvitamist, sest puuduvad tõendid kuritarvituste või ettevõtlusega mittetegelemise kohta. Kohtumenetluses esitatud dokumentidest saab järeldada, et maksukohustuslane tegeleb ettevõtlusega.

Ehk siis ringkonnakohus arvas, et maksuhaldur peab põhjendama, miks ta arvab, et maksukohustuslane ei tegele ettevõtlusega ja puuduvad tõendid selle kohta, mille alusel arvab maksuhaldur, et maksukohustuslane kuritarvitab käibemaksukohustuslase õigusi. Ringkonnakohus arvas, et käibedeklaratsioonide esitamine on piisavaks tõendiks, et maksukohustuslane tegeleb ettevõtlusega.

Riigikohus tühistas Tartu Ringkonnakohtu otsuse ja jättis jõusse Tartu halduskohtu otsuse. Kusjuures Riigikohus nõustus osaliselt nii ühe kui ka teise alamastme kohtu otsusega. Riigikohtu põhjendustest saab olulisematena välja tuua järgmised asjaolud.

Ettevõtlusega tegelemise tõendamise kohustus lasub maksumaksjal

KMS-i § 22 lg 3¹ sõnastusest ja seletuskirjas kajastatust nähtuvalt on ettevõtlusega tegelemise tõendamise kohustus maksukohustuslasel ehk võrrelduna maksumenetlusega on siin tegemist ümberpööratud tõendamiskoormusega. KMS-i § 22 lg 3¹ sõnastus ei anna aga alust järelduseks, et äriühingu poolt tõendite esitamata jätmise õiguslikuks tagajärjeks oleks alati registrist kustutamine ja seda olenemata tõendite esitamata jätmise asjaoludest ja maksuhalduri valduses olevatest muudest tõenditest. Sellele järeldusele viitab ka KMS-i § 22 lg 5 sõnastus. Iga äriühingu käibemaksukohustuslase registrist kustutamise otsus on individuaalne ja sõltub iga juhtumi asjaoludest.

Registreerimisnumbri kuritarvitamise takistamise ja maksupettuste ärahoidmise eesmärgil võib kasutusele võtta meetmeid, ent need ei tohi minna kaugemale, kui on vajalik maksu nõuetekohase kogumise kindlustamiseks ja pettuste ärahoidmiseks.

On tõsi, et Euroopa Kohus analüüsis 14. märtsi 2013. aasta eelotsuses kohtuasjas C-527/11 peaasjalikult käibemaksukohustuslaste registrisse kandmise tingimuste vastavust käibemaksudirektiivi nõuetele. Nimetatud kohtuasjas soovis eelotsuse taotleja saada selgitust, kas direktiivi 2006/112 artikleid 213, 214 ja 273 tuleb tõlgendada nii, et need ei luba liikmesriigi maksuametil käibemaksu nõuetekohase kogumise tagamiseks ja maksupettuste ärahoidmiseks keelduda äriühingule käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit andmast vaid sel põhjusel, et ameti arvates puuduvad tal deklareeritud majandustegevuseks vajalikud majanduslikud, tehnilised ja rahalised vahendid ning et äriühingu osanik on selle numbri juba mitu korda saanud äriühingute jaoks, mis ei ole kunagi teinud reaalset majandustegevust ja mille osalus on võõrandatud varsti pärast numbri saamist. Euroopa Kohus leidis, et üksnes nimetatud alustel ei ole keeldumine lubatav, keeldumiseks on vajalik, et maksuhaldur oleks lisaks objektiivseid asjaolusid arvestades kindlaks teinud arvestatava teabe olemasolu, mis võimaldab kahtlustada, et käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit hakatakse kuritarvitama. Seega ei ole eelotsuse küsimusele esitatud Euroopa Kohtu vastus selles asjas otseselt asjassepuutuv, sest ei käsitle käibemaksukohustuslase registrist kustutamise tingimusi.

Teisalt sedastab Riigikohus, et Euroopa Kohus on nimetatud kohtuasjas analüüsinud ka maksukohustuslase registreerimise eesmärki ja riigi kohustusi registri pidamisel. Euroopa Kohus selgitas, et direktiivi 2006/112 artiklis 214 sätestatud maksukohustuslase registreerimise esmaseks eesmärgiks on tagada käibemaksusüsteemi nõuetekohane toimimine, sh maksu nõuetekohane kogumine ning lihtsustada selle liikmesriigi väljaselgitamist, kus toimub kauba lõpptarbimine. Samuti on registreerimise numbril oluline tähtsus tehingute tõendamisel (otsuse p-d 18–20). Ühtlasi lasub liikmesriikidel kohustus tagada, et kanded käibemaksukohustuslaste registris oleksid õiged.

Registreerimisnumbri kuritarvitamise takistamise ja maksupettuste ärahoidmise eesmärgil võib kasutusele võtta meetmeid, kuid need ei tohi minna kaugemale, kui on vaja maksu nõuetekohase kogumise kindlustamiseks ja pettuste ärahoidmiseks (otsuse p-d 29–30). Need Euroopa Kohtu eelotsuses kajastatud seisukohad on KMS-i § 22 lg 3¹ tõlgendamisel asjakohased.

Käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise nõuded

Käibemaksukohustuslaste registrist kustutamisel on nõuded ja formaalsused samasugused, kui registrisse kandmisel.Riigikohtu hinnangul puuduvad mõjuvad põhjused, miks äriühingu kustutamine käibemaksukohustuslaste registrist peaks võrrelduna registrisse esmakordse kandmisega olema lihtsam ja formaliseeritum. Käibemaksusüsteemi nõuetekohase toimimise tagamise kohustus ei piirdu vaid käibemaksukohustuslaste registrisse kandmisega. Käibemaksukohustuslaste registri õigsuse tagamise kohustus hõlmab ka juba registreeritud maksukohustuslase nõuetele vastavuse kontrolli. Vastasel juhul ei oleks käibemaksusüsteemi nõuetekohase toimimise tagamise eesmärk täidetav. Mõlemal juhul kontrollitakse käibemaksukohustuslaseks olemise eelduste, sh ettevõtlusega tegelemise, täitmist. Erinev on kontrolli tegemise aeg ja asjakohase teabe hulk.

Käibemaksukohustuslaste registrist kustutamisel tuleb arvestada kogutud teabega ja maksukohustuslase käitumisega toimingute tegelemisel. Nõutud teabe esmakordne esitamata jätmine ei ole käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks alati piisav.

Maksukohustuslase registrist kustutamine KMS-i § 22 lg 3¹ alusel on kaalutlusotsus. Äriühingu käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise otsuse õiguspärasuse kontrollimisel tuleb arvestada kogutud teabega ja maksukohustuslase käitumisega teabe esitamisel ning toimingute tegemisel. Maksukohustuslasel lasub ettevõtlusega tegelemise tõendamiskoormus ja kaasaaitamiskohustus.

Maksuhaldurile korraldustes nõutud teabe esmakordne esitamata jätmine ei ole käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks alati piisav. Kui esmakordne andmete tähtajaks esitamata jätmine kujutaks alati piisavat alust käibemaksukohustuslase registreerimisnumbri kustutamiseks, muutuks registrist kustutamine automatiseeritud tegevuseks ega võimaldaks arvestada küllaldasel määral kõigi ettevõtlusega tegelemist iseloomustavate asjaoludega. Registrist kustutamine võib sellisel juhul osutuda ebaproportsionaalseks.

Käibemaksukohustuslase registrist kustutamine mõjutab tugevasti äriühingu majandustegevust ja võib halvendada tema majanduslikku olukorda. Registreeringu kaotamisel lasuks äriühingul kohustus tasuda käibemaks nendelt võõrandamata kaupadelt, mille sisendkäibemaksu ta on soetamisel maha arvanud. Lisaks vähendaks käibemaksukohustuslase registreeringu puudumine oluliselt äriühingu konkurentsivõimet, sh ühendusesisese käibe kontekstis. Kolleegium ei nõustu seetõttu maksuhalduriga, et nõutud tõendite esitamata jätmise korral puudub maksuhalduril äriühingu käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise otsustamisel kaalumisruum.

Teabe nõudmiseks piisab maksuhaldurile põhjendatud kahtlusest. Riigil on kohustus kindlustada käibemaksukohustuslaste registri kannete õigsus.

Käibemaksuseadusest ei tulene maksuhaldurile kohustust põhjalikult selgitada esmase riskianalüüsi ja ettevõtlusega mittetegelemise kahtluse tekkimise asjaolusid. Teabe esitamise kohustuse tekkimiseks on küllaldane, et maksuhaldur toob välja põhjendatud kahtluse, millest tulenes maksukohustuslaselt teabe nõudmise vajadus.

Ainult käibedeklaratsioonide esitamine ei tõenda ettevõtlusega tegelemist

Riigikohtu arvates on ringkonnakohus jätnud piisava tähelepanuta asjaolu, et riigil on kohustus kindlustada käibemaksukohustuslaste registri kannete õigsus. Maksukohustuslasel lasub ettevõtlusega tegelemise tõendamiskohustus ning kui maksuhaldur on alustanud kontrolli, siis ka kaasaaitamiskohustus. Kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane ei tegele ettevõtlusega, ning maksukohustuslane jätab mõistliku aja jooksul teabe esitamise ja selgituste andmise kohustuse asjakohaste selgete põhjendusteta täitmata, siis on maksukohustuslane jätnud ettevõtlusega tegelemise tõendamata.

Kolleegium nõustub kohtutega, et maksumaksja põhjendused teabe tähtaegse esitamata jätmise kohta on ebaveenvad ja väheusutavad ning nendest nähtub tahtmatus maksuhaldurile nõutavat teavet esitada ja selgitusi anda. Kolleegium nõustub kohtute seisukohtadega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 231 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. MTA 15. juuli 2013. aasta vastus ei muutnud teabe esitamise kohustust ning äriühingu käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise hoiatus kehtis. Maksumaksja pidi seega 27. juuni 2013. aasta korralduses ja 15. juuli 2013. aasta elektronkirjas kajastatust mõistma, et tal lasub teabe esitamise ja selgituste andmise kohustus, ning arvestama ka nende toimingute tegemata jätmise tagajärgedega.

Riigikohtu arvates raskendas tõendite esitamata jätmine oluliselt maksuhalduri võimalusi äriühingu ettevõtlusega tegelemist kontrollida. Üksnes käibemaksudeklaratsioonide esitamine ei tõenda ettevõtlusega tegelemist. Äriühingu arvelduskontode väljavõtete ja korralduses märgitud ajavahemikul tehingute tegemist tõendava teabe esitamine ning maksuhaldurile seletuste andmine võimaldanuks maksuhalduril hinnata käibedeklaratsioonides kajastatu usaldusväärsust ning reaalse ettevõtlusega tegelemist. Maksumaksjal võimaldati kahel korral esitada teavet ja seletusi ettevõtlusega tegelemise kohta. Mõlemal juhul jättis maksukohustuslane oma kohustused täitmata.

Riigikohtu hinnangul oli maksukohustuslase käitumise tulemusena maksuhalduri kaalumisruum oluliselt vähenenud ning maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei olnud registreeringu säilimiseks piisavat kinnitust leidnud. Eeltoodud asjaoludel ei lasunud maksuhalduril ka kohustust detailsemalt põhjendada tekkinud kahtlust, et maksukohustuslane ei tegele ettevõtlusega. KMS-i § 22 lg 3¹ eeldused olid täidetud ning maksumaksja käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine seega õiguspärane.

Olulised suunised edasiseks

  • KMS-i § 22 lg 3¹ sõnastusest ja seletuskirjas kajastatust nähtuvalt on ettevõtlusega tegelemise tõendamise kohustus maksukohustuslasel ehk võrrelduna maksumenetlusega on siin tegemist ümberpööratud tõendamiskoormusega.
  • KMS-i § 22 lg 3¹ sõnastus ei anna alust järelduseks, et äriühingu poolt tõendite esitamata jätmise õiguslikuks tagajärjeks oleks alati registrist kustutamine, olenemata tõendite esitamata jätmise asjaoludest ja maksuhalduri valduses olevatest muudest tõenditest.
  • Iga äriühingu käibemaksukohustuslase registrist kustutamise otsus on individuaalne ja sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest.
  • Registreerimisnumbri kuritarvitamise takistamise ja maksupettuste ärahoidmise eesmärgil võib maksuhaldur kasutusele võtta meetmeid, kuid need ei tohi minna kaugemale, kui on vaja maksu nõuetekohase kogumise kindlustamiseks ja pettuste ärahoidmiseks.
  • Riigikohtu hinnangul puuduvad mõjuvad põhjused, miks äriühingu kustutamine käibemaksukohustuslaste registrist peaks võrrelduna registrisse esmakordse kandmisega olema lihtsam ja formaliseeritum. Käibemaksusüsteemi nõuetekohase toimimise tagamise kohustus ei piirdu vaid käibemaksukohustuslaste registrisse kandmisega.
  • Käibemaksuseadusest ei tulene maksuhaldurile kohustust põhjalikult selgitada esmase riskianalüüsi ja ettevõtlusega mittetegelemise kahtluse tekkimise asjaolusid. Teabe esitamise kohustuse tekkimiseks on piisav, et maksuhaldur toob välja põhjendatud kahtluse, millest tulenes maksukohustuslaselt teabe nõudmise vajadus.
  • Riigil on kohustus kindlustada käibemaksukohustuslaste registri kannete õigsus. Maksukohustuslasel lasub ettevõtlusega tegelemise tõendamiskohustus ning kui maksuhaldur on alustanud kontrolli, siis ka kaasaaitamiskohustus.
  • Kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane ei tegele ettevõtlusega, ning maksukohustuslane jätab mõistliku aja jooksul teabe esitamise ja selgituste andmise kohustuse asjakohaste selgete põhjendusteta täitmata, siis on maksukohustuslane jätnud ettevõtlusega tegelemise tõendamata.
  • Üksnes käibemaksudeklaratsioonide esitamine ei tõenda ettevõtlusega tegelemist.

Osale arutelus

  • Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamiskeskuse juht

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad