2. september 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rahavoo eelarvestamine ja mõõtmine

BDO Eesti juhtiv partner, vandeaudiitor Sulev Luiga selgitab rahavoogude aruande meetodeid
Foto: BDO Eesti
BDO juhtiv partner Sulev Luiga ja raamatupidaja-konsultant Ülle Johanson selgitavad rahavoogude aruande erinevaid meetodeid ja võimalusi.

Eri­ne­va­tel põhjus­tel ollakse huvi­ta­tud, kui­das majan­dus­ük­sus raha tee­nib ja kasu­tab. Eel­da­ta­vate lae­ku­miste ja mak­sete asja- ja aja­ko­ha­sus ning toi­mu­mise (eba)kind­luse ula­tus on kate­goo­riad, mil­lega tege­leb raha­voo eel­ar­ves­ta­mine ja pla­nee­ri­mine. Raha­jääk, lae­ku­mised ning väl­ja­mak­sed mää­ra­vad majan­dus­ük­suse mak­sevõime ole­vi­kus ja tule­vi­kus.

Raha vaja­takse tegut­se­mis­ku­lu­tuste kat­miseks, inves­tee­ri­miseks ning inves­to­ri­tele väl­ja­mak­sete tege­miseks. Asja- ja aja­ko­ha­suse all tuleb mõista eelkõige ole­mas­oleva raha ja lae­ku­miste kasu­ta­mis­kõl­bu­lik­kust mak­sete õige­aeg­seks teos­ta­miseks. See­juu­res on tava­pä­ra­selt majan­dus­ük­suse jaoks raha lae­ku­mised eba­kind­la­mad kui väl­ja­mak­sed. Lae­ku­miste ja väl­ja­mak­sete vahena kuju­neb mõõt­mis­pe­rioodi (uus) raha­jääk.

Tule­vikku suu­na­tud otsuste tege­miseks on olu­line hin­nata majan­dus­ük­suse raha tee­ni­mise võimet min­gil kind­lal perioo­dil – näi­teks järg­ne­val kol­mel kuul või aas­tal. On kül­laltki tava­pä­rane, et tule­vikku suu­na­tud otsu­sed ja hin­nan­gud ei rea­li­seeru nii nagu pla­nee­ri­tud ning plaane tuleb kor­ri­gee­rida. On mõist­lik, et raha­voo pla­nee­ri­mise (eel­ar­ves­ta­mise) periood ning tege­like tule­muste mõõt­mise perioo­did ühtik­sid. Orga­ni­sat­sioon (soo­vi­des oma tege­vus­test õppida) taga­si­si­des­tab oma otsus­tus­prot­sessi nii, et pla­nee­ri­tud tule­muse rea­li­see­ru­mist mõõ­de­takse ning hin­na­takse enne plaa­nide kor­ri­gee­ri­mist või uute tege­mist:

Juhtimisprotsessid ja finantstööriistad

Raha­voo­gusid käsit­le­vat aja­loolist infor­mat­siooni kasu­ta­takse see­juu­res muu­hul­gas tule­vaste raha­voo­gude prog­noo­side asja- ja aja­ko­ha­suse tões­tus­ma­ter­ja­lina ning kasum­lik­kuse, neto­ra­ha­voo­gude ja hin­na­muu­tuste mõju oma­va­he­liste suhete ana­lüü­si­misel. Samuti või­mal­dab raha­vooge käsit­lev infor­mat­sioon välja töö­tada eri­ne­vaid raha­voo­gude hin­da­mise ja võrd­le­mise mudelid, prog­noose ning hüpo­te­ese.

Finants­töö­riis­ta­dena kasu­ta­ta­vad raha­voo eel­arve (plaan) ning raha­voo aru­anne (tege­lik) ei pea ilm­tin­gi­mata olema üles ehi­ta­tud võr­rel­da­va­tena. Samas vähendab võr­rel­da­vus pla­nee­ri­tud ja tege­li­kult rea­li­see­ru­nud tule­muste võrd­le­mise kulusid.

Kui raha­voo­gude aru­an­net kasu­ta­takse koos üle­jää­nud finants­aru­an­ne­tega, annab see asja­tund­li­kule luge­jale täien­dava kas­sa­põ­hise mõõtme muidu tek­ke­põ­hi­sele raa­ma­tu­pi­da­mi­sin­for­mat­sioo­nile. Tao­line lisa­vaa­te­nurk parandab ka finant­sin­for­mat­siooni vas­tas­ti­kust võr­rel­da­vust eri majan­dus­ük­suste vahel.

Maa­il­mas kasu­ta­takse pealt­näha eri­ne­vaid raha­voo aru­ande skeeme, kuid oma põhi­ole­mu­selt taan­du­vad kõik raha­voo (juh­ti­mise) aru­an­ded üles­ehi­tu­sele, mida on liht­sus­ta­tult või­ma­lik kir­jel­dada järg­ne­valt:

Rahajäägi muutus

Kasu­ta­ta­va­tes raha­voo aru­ande skeemi­des eri­ne­vad seda­kaudu eelkõige vaid lae­ku­miste ning väl­ja­mak­sete rüh­mi­ta­mis­põ­hi­mõt­ted.

Sar­na­selt IFRS-le või ka US GAAP-le nõuab Eesti hea raa­ma­tu­pi­da­mis­tava raha­voo­gude rüh­mi­ta­mist kolmeks:

põhi­te­ge­vuse (äri­te­ge­vuse) raha­vood;inves­tee­ri­mis­te­ge­vuse raha­vood;finant­see­ri­mis­te­ge­vuse raha­vood.

Võt­tes arvesse eel­pool kir­jel­da­tut on Ees­tis kasu­ta­tava raha­voo aru­ande liht­sus­ta­tud struk­tuur all­järg­nev:

Rahajäägi muutus 2

Detail­sem raha­voo­gude skeem sõl­tub mee­to­dist, mil­lega raha­voo aru­an­net koos­ta­takse ning majan­dus­ük­suse tege­vuste eri­pä­ra­dest. Vähen­da­maks pla­nee­ri­misele ning tule­muste tõl­gen­da­misele kulu­ta­ta­vaid res­sursse on mõist­lik:

üht­lus­tada pla­nee­ri­mise ja tege­like tule­muste mõõt­mise perioo­did. Nt võrd­lus toi­mub korra kuus või korra kvar­ta­lis;üht­lus­tada pla­nee­ri­misel ning tege­like tule­muste fik­see­ri­misel kasu­ta­ta­vate finants­töö­riis­tade koos­ta­mis­põ­hi­mõt­ted:

Eelarvestatud rahajäägi muutus

Autor: Sulev Luiga, BDO Eesti juhtiv partner ja vandeaudiitor Ülle Johanson, BDO Eesti raamatupidaja-konsultant

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700