Finantsteadlikkus kasvab, finantse napib

Finantsteadlikkus
Finantsteadlikus kasvab, ent finantse napib

Rahandusministeeriumi värskest uuringust selgub, et peamise sissetulekuallika kadudes suudaks oma elamiskulusid katta, ilma raha laenamata või kodust välja kolimiseta üle 3 kuu, vaid ligi kolmandik (32%) Eesti elanikest. Samas on rahaasjade planeerimisel pere-eelarve koostajate arv kasvanud.

Rahandusministeeriumi tellitud avaliku arvamuse uuringust „Finantsalase kirjaoskuse uuring Eesti elanike seas“ selgus, et Eesti inimeste teadlikkus oma rahaasjade korraldamisest ja finantsteenuste kohta  on paranenud. Samas on nii oma kulude ja tulude planeerimisel kui ka finantsteenuste kasutamisvõimalustes kasvuruumi. 2010. ja 2012. aasta kordusuuring  teeb  kokkuvõtte Eesti elanike  finantsolukorra, rahaasjade planeerimise, teadlikkuse ja finantsteenuste kasutamise kohta. Selle uuringu tulemusi kasutatakse 2015. aasta Majanduskoostöö ja Arengu organisatsiooni (OECD) rahvusvahelise finantskirjaoskuse võrdlusuuringus.

„Rahatarkuse teadvustamine ja edendamine on oluline, sest see innustab inimesi seadma rahalisi eesmärke ja neid ka ellu viima,“ ütles rahandusminister Sven Sester. „Isiklike kulude planeerimine ja ka väikese summa kõrvale panemine aitab rahaliselt paremini toime tulla isegi muutlikel aegadel.“

Viimase viie aasta jooksul on märgata rahaasjade korraldamisega seotud hoiakutes muutusi. Inimestele on hakanud veidi rohkem rahuldust pakkuma raha säästmine kui selle kulutamine. Samas 2010. aastast alates ei ole elanike raha säästmises muutuseid toimunud: umbes 2/3 elanikest on viimase aasta jooksul mingil viisil raha kogunud, samas kui ligi kolmandik (35%) raha säästnud ei ole. Seega muutus on toimunud mõtte ja hoiaku tasandil, kuid see ei avaldu veel inimeste käitumises.

Peamise sissetulekuallika kaotades suudaks oma elamiskulusid katta, ilma raha laenamata või kodust välja kolimiseta üle 3 kuu, vaid ligi kolmandik (32%) Eesti elanikest. Iga kolmas Eesti inimene tuleks peamise sissetulekuallika kaotuse korral elamiskulude katmisega toime vähem kui ühe kuu.

Suhteliselt vähe on neid, kes leiavad, et nende pensionipõlv on majanduslikult kindlustatud.7% vastanutest on täiesti kindel, et neil on pensionipõlveks rahaasjad hästi planeeritud, samas ligi viiendik elanikest (22%) ei ole selles üldse kindel. Iga kümnendal vastajal ei ole oma pensionipõlveks üldse mingeid plaane ning nende osakaal on suurem 18–29-aastaste, madalama haridusega ja mittetöötavate vastajate seas.

Eesti inimeste finantskäitumine laias spektris on muutunud ratsionaalsemaks ja rahaasjade kavandamine ettenägevamaks. Rahaasjade planeerimisel on pere-eelarve koostajate arv kasvanud 33%-lt 44%-le. Kõige enam (37%) planeerivad inimesed oma rahaasju kuu kaupa ette ja seda mõjutav peamine tegur on sissetulek. Suurenenud on  vähemalt  aastaks ette planeerivate inimeste arv. Samas iga viies vastaja (19%) ei planeeri oma rahaasju üldse.  

Üle poolte vastajatest (56%) hindab oma üldiseid teadmisi rahaga ümberkäimisel võrreldes teiste täiskasvanutega Eestis keskmiseks.  Väga kõrgeks või küllaltki kõrgeks hindab oma finantsalaseid oskuseid 30%, samas kui küllaltki madalaks või väga madalaks 11%.

Teadlikkus finantsteenustest on kasvutendentsis.?Inimesed teavad enamlevinud finantsteenuseid ning kasvanud on teadmised aktsiate ja võlakirjade kasutamise kohta, paranenud on arusaam intressist ja selle arvutamisest ning teadlikkus investeerimisest. Samas   teenuste kasutamisel märgatavaid muutusi ei ole.  Elanikest 98% omab arvelduskontot ning pooltel inimestel (50%) on olemas kohustuslik kogumispension (II sammas) ja 10%-l täiendav kogumispension (III sammas). Kasvanud on veidi arvelduskontot, autoliisingut, kohustuslikku kogumispensioni ja elukindlustust omavate inimeste arv ning pisut on vähenenud krediitkaardi kasutajate ja kinnisvara tagatisega pangalaenu omavate inimeste osakaal. Üle poolte elanikest eelistavad finantsteenust valides esmalt kaaluda mitmete erinevate võimaluste vahel, neist 43% kaalus erinevate pakkujate mitmete võimaluste vahel. Samas veerand elanikest (27%) ei kaalunud finantsteenust valides üldse alternatiivseid võimalusi. 

Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis juunis 2015 Rahandusministeeriumi tellimusel läbi avaliku arvamuse uuringu, mis käsitles Eesti elanike finantskirjaoskust ja finantsteenuste alast teadlikkust. Uuringu käigus küsitleti 1137 Eesti elanikku vanuses 18–80 eluaastat. Uuringu tulemusi võrreldi 2010. ja 2012. aasta uuringutega ning aruandes kajastatakse võrdlust vanuserühmas 18–74.

 

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

11. detsember 2017

Manpower is looking for a CHIEF ACCOUNTANT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Lemoine Estonia otsib RAAMATUPIDAJAT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Uudised

Tööriistad