6. august 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uued tuuled eluruumide rendi käibemaksustamisel

Grant Thornton Rimessi maksunõustaja Tõnis Elling
Foto: erakogu
Grant Thornton Rimessi maksunõustaja Tõnis Elling selgitab eluruumide rendi käibemaksustamisega seotud segadusi – nimelt on rahandusministeerium hiljuti oma seisukohti pehmendanud.

Käibemaksuseaduse (KMS) tähenduses on väga oluline teha vahet, millal on tegemist majutusteenuse osutamisega ja millal toimub ruumi rendile/üürile andmine. Seda eelkõige põhjusel, et majutusteenus maksustatakse 9% käibemaksumääraga, aga kinnisvara rendi puhul on tegemist maksuvaba käibega, mis maksumaksjale sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei anna. Majutusteenuse maksustamist käsitleme tulevikus. Seekord pöörame tähelepanu rohkelt segadust põhjustanud eluruumide rendi/üüri maksustamise võimalustele.

Kinnisasja rent on reeglina maksuvaba käive. Küll aga saab kinnisasja renti vabatahtlikult käibemaksuga maksustada, välja arvatud kui tegemist on eluruumiga. Ehk siis seaduse mõte on selles, et eluruumi, mida kasutatakse elamiseks, ei tohi käibemaksuga maksustada. Kui aga eluruumi kasutatakse äripinnana ja seal tegeletakse maksustatava ettevõtlusega, siis peaks seaduse ja direktiivi mõttest lähtuvalt olema vabatahtlik käibemaksu lisamine lubatud. Selliselt on maksumaksjad ka käitunud kuni 2015. aasta alguseni, kui selgus, et maksuhaldur on kontrolle läbiviies asunud jäigale seisukohale, et eluruumide vabatahtlik maksustamine ei ole mingil tingimusel võimalik. Maksuhaldur tugines rahandusministeeriumi seisukohale. Loomulikult põhjustas selline jäik seisukoht palju vastukaja ning maksuhalduri seisukoht oli maksumaksjatele arusaamatu. Seni lähtuti maksustamisel majanduslikust sisust, mitte registrikandest. Tõe huvides olgu lisatud, et mitte kõik revidendid ei lähtunud ainult formaalsetest nõuetest, vaid vaatasid ka sisu ja võtsid tegelikku kasutust arvesse.

Sisendkäibemaksu lisamine aitab vältida käibemaksu kumulatsiooni. Sellega tagab rendileandja endale võimaluse soetamisel või ehitamisel tasutud sisendkäibemaks tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata. Arusaadavalt, kui selline võimalus ühel hetkel ära võetakse, põhjustab see hulga segadust ja ka otsest rahalist kulu.

Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus või siis vastupidiselt sellest õigusest ilma jäämine mõjutab oluliselt maksumaksja igapäevaseid otsuseid äritegevuse korraldamisel. Seda eriti nüüd olukorras, kus maksuhaldur on järjest suuremat tähelepanu pööramas kinnisasjade soetamisel käibemaksu tagastamisele ja on seni tõsiselt juhindunud rahandusministeeriumi juhendist, et eluruumide puhul ei ole vabatahtlik rendi maksustamine mingil tingimusel võimalik.

Ei ole kellelegi saladuseks, et uute korterite või majade ostmine firma nimele on suhteliselt laialt levinud praktika ja maksuhalduril tekib sellega seoses põhjendatud huvi, kas ostetud kinnisasja kasutatakse ikka maksustava ettevõtluse tarbeks või kasutab firma omanik seda oma elukohana või siis on tegemist kahe olukorra kombineeritud variandiga. Just kombineeritud variant on kõige suurem segaduste allikaks.

Kui mõni kuu tagasi oli rahandusministeeriumi poolt koostatud käibemaksuseaduse kommentaarides imperatiivselt kirjas, et eluruumi rendile andmist ei saa mingil tingimusel vabatahtlikult käibemaksuga maksustada, siis tänaseks on ministeerium oma seisukohta täpsustanud (maksumaksja jaoks leebemaks muutnud) ja lisanud võimaluse, et lisaks kasutusloal või pooleli oleva ehitise puhul ehitusloal märgitud kasutuseesmärgile või katastriüksuse sihtotstarbele, tuleb vaadata ka kinnisasja tegelikku kasutusotstarvet. Sellega on antud maksuhaldurile juhised, et maksustamisel tuleb ikkagi vaadata ka tehingu majanduslikku eesmärki, mitte ainult formaalseid tingimusi. Täpsustus on igati asjakohane ja vajalik, et maksumaksjad saaksid ennast pisut kindlamini tunda ja oma äritegevust planeerida ning kujuneks ühtne praktika. Rahandusministeeriumi täpsustavat seisukohta tuleb igati tervitada, see lähtub nii seaduse, kui ka käibemaksudirektiivi mõttest.

Kinnisasjade käibemaksustamisest, elu- ja äriruumidest ja muudest sidusteemadest räägib Tõnis Elling lähemalt juba 26. augustil toimuval põhjalikul seminaril Kinnisasjade käibemaksustamine.

Loe lisa ja registreeru SIIN.

Autor: Tõnis Elling, Grant Thornton Rimessi maksunõustaja

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700