Mittetulunduslike ühingute ettevõtlus

Tõnis Elling
Tõnis Elling, Grant Thornton Rimessi maksunõustaja

Grant Thornton Rimessi maksunõustaja Tõnis Ellingu värske postitus toob välja, millistel juhtudel tekib mittetulunduslikel ühingutel käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus.

Kui räägitakse ettevõtlusest, siis tavakorras mõeldakse, äriühinguid. On need siis aktsiaseltsid, osaühingud või hoopis füüsilisest isikust ettevõtjad. Eesti äriseadustikus ei ole õnneks või kahjuks liiga palju äritegevuseks ette nähtud ettevõtluse vorme. Küll aga kipuvad paljud mittetulundusliku iseloomuga juriidiliste isikute (mittetulundusühing ja sihtasutus) omanikud, liikmed või juhid unustama, et teatud tingimustel peavad ka mittetulunduslike ühingute vastutavad isikud muretsema käibemaksukohustuse pärast.

Juriidilise isiku vorm iseenesest ei välista, et teatud tegevuste korral, tuleb ka mittetulunduslikul ühingul ennast käibemaksukohustuslaseks registreerida ja hakata käibemaksu maksma. Hoolimata sellest, et mittetulundusliku ühingu põhikirjaliseks tegevuseks ei ole ettevõtlusega tegelemine või tulu teenimine. Mittetulundusliku ühingu all mõtlen ma siinkohal mittetulundusühingut (MTÜ) ja sihtasutust (SA). Nii on seda mõeldud käibemaksuseaduses (KMS) ja nii sätestab seda ka Euroopa Nõukogu käibemaksudirektiiv 112/2006. Direktiivi mõte on just see, et hoolimata liikmesriikide siseriiklikust õigusest, kohaldatakse kõikidele mittetulunduslikele ühingutele sama regulatsiooni. Teiste sõnadega võib öelda, et hoolimata sellest, millised juriidiliste isikute vormid on näiteks Eesti äriseadustikus sätestatud, siis direktiivi sellekohaseid sätteid kohaldatakse kõikidele neile, mis on oma iseloomult mittetulunduslikud juriidilised isikud.

Vastavalt KMS on ettevõtlus isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse tasulist teenust. Teenus on osutatud „tasu eest“ kui teenuse osutaja ja teenuse saaja vahel on õigussuhe, millega seotud toimingud on vastastikused ning teenuse eest makstava tasu ja osutatava teenuse vahel on otsene seos (vt Euroopa Kohtu lahendid kohtuasjades C-305/01, C-408/06, C-246/08, C-40/09 ning C-93/10). Käibemaksustamise mõttes ei oma tähendust, kas nimetatud majandustegevus on kasumlik või mitte.

MTÜ või SA põhikirjaline tegevus ei ole reeglina tulu teenimisele orienteeritud ja seega nad ettevõtlusega tavakorras ei tegele. Küll aga on piisavalt palju elulisi juhtumeid, kus põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks mõeldud tegevus kasvab üle ettevõtluseks või siis püüavad MTÜ või SA liikmed vale juriidilise isiku vormi varjus varjatult ettevõtlusega tegeleda, lootes niimoodi käibemaksukohustusest pääseda.

KMS ei sätesta otsesõnu, mis on MTÜ või SA puhul ettevõtlus. Põhimõtteliselt peaks ka MTÜ või SA tegevus olema käsitatav ettevõtlusena, kui see on oma iseloomult iseseisev majandustegevus. Kui oma liikmetele osutatakse teenuseid kas tasuta või liikmemaksu eest, on vastavalt KMS-i § 16 lõike 1 punktile 3 ja direktiivi artikli 132 lõike 1 punktile f (direktiivi sätte sõnastus ei lange sellega küll päris täpselt kokku, kuid selle mõte on sama) tegemist maksuvaba käibega. Sama sätte kohaselt (direktiivis siiski eraldi punkt m sama lõike samas osas) on maksuvaba käive ka spordirajatiste või -vahendite kasutamise teenuse osutamine MTÜ või SA poolt füüsilisele isikule.

Eestis tegutsevate MTÜ-de puhul on praktikas välja kujunenud selline lähenemine, et kuna MTÜ põhitegevusel, mille jaoks MTÜ on asutatud, puudub äriline eesmärk, siis seda Eestis ühelgi juhul ettevõtlusena ei käsitata. Kui MTÜ tegeleb ka majandustegevusega, et teenida raha oma põhitegevuse kulude katteks, võib ta muutuda maksukohustuslaseks, kuid muidugi ainult selle majandustegevuse osas. MTÜ puhul tuleb kõigepealt vaadata, millised on MTÜ põhikirjalised eesmärgid. Põhikirjas peaks olema kirjas nii see, mida saab nimetada MTÜ eesmärgipäraseks tegevuseks kui ka see, mis oma olemuselt on majandustegevus ja vajalik eesmärgipärase tegevuse rahastamiseks. Kui näiteks ühe eesmärgipärase tegevusega teenitakse nii palju tulu, et selle abil rahastatakse ka teisi eesmärgipäraseid tegevusi, siis saab seda juba ettevõtluseks nimetada ja tuleb jälgida 16 000 euro piirmäära, millest alates tekib isikul käibemaksukohustuslaseks registreerimise ja käibemaksu tasumise kohustus. Või siis eesmärgipärase tegevuse rahastamiseks osutatakse sama teenust ka MTÜ välistele isikutele. Kui MTÜ on loodud tänavalaste abistamiseks ja tegeleb muu hulgas ärilisel eesmärgil koolituste korraldamisega, et oma põhikirjalist tegevust finantseerida, siis selle koolitustegevuse osas muutub MTÜ käibemaksukohustuslaseks samadel alustel äriühinguga.

Keerulisem on olukord SA-dega, sest nende puhul võib mõnel juhul ka põhitegevus olla oma iseloomult majandustegevus ja seetõttu käsitatav ettevõtlusena. Niisiis tuleb aluseks võtta ikkagi see, kas SA tegevusel on äriline iseloom või mitte. Kui näiteks SA üheks põhikirjaliseks tegevuseks on näituste korraldamine ja SA teenib näitusepiletite müügist tulu, on tegemist ettevõtlusega, ehkki see toimub põhikirjalise tegevuse raames.

Osale arutelus

  • Tõnis Elling, Grant Thornton Rimessi maksunõustaja

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad