Isa väikelapsega kodus

Katre Pall
Katre Pall, sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja

Eestis seostatakse vanemapuhkust ja sellega seotud hüvitisi peamiselt emadega, vanemahüvitisest on rahvakeeli saanud emapalk, lapsehoolduspuhkusest emapuhkus. Kuigi lapse eest hoolitsemise kohustus ja privileeg on võrdselt mõlemal vanemal.

Naabermaades Rootsis ja Norras kasutab mingit osa vanemapuhkusest ligikaudu 90% isadest. Tõsi, kui nad seda ei teeks, jääks pere sellest puhkuseperioodist ja hüvitisest üldse ilma. Isade osalusega väikelapse kasvatamisel paistab silma Island, samuti Soome ja Taani. Lisaks eelnimetatud riikidele on hiljuti ka Saksamaa ja Sloveenia andnud teatud kohustusliku osa vanemapuhkusest isale, see tähendab, et kui ei kasuta, jääb pere sellest puhkuseosast ilma.

Eestis ei ole täpseid andmeid, kui paljud isad lapsehoolduspuhkust – vanematele lapse sünni korral antavat kuni kolme aasta pikkust puhkust – kasutavad. Vanemahüvitise saajate hulgas on mehi 5-6%, vanemahüvitise saamine aga ei eelda ilmtingimata vanemapuhkusel olemist.

 

Isad väärtustavad häid suhteid lapsega

Väikese lapsega koju jäämisel on meeste jaoks palju voorusi. Uuringud ütlevad, et pered, kus isa on võtnud teatud aja vanemapuhkust, jäävad tulevikus suurema tõenäosusega kokku. Isad ise hindavad kõrgelt häid suhteid lapsega ning tööandjad leiavad, et lapse eest hoolitsemise kogemus edendab töötaja empaatiavõimet ja koostööoskusi.

 

Vahetult enne ja pärast lapse sündi on töötav ema 140-päevasel rasedus- ja sünnituspuhkusel, mille eest makstakse emale sünnitushüvitist. Sel ajal saab isa kasutada 10-tööpäevast isapuhkust, mis tasustatakse täispalga ulatuses. Isapuhkuse tasu maksab välja tööandja, kellele kompenseerib selle riik sotsiaalkindlustusameti kaudu. Vanemahüvitist hakatakse maksma pärast ema rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemist, isale aga mitte enne, kui laps on saanud 70 päeva vanuseks. Seega, kui ema ei tööta ning rasedus- ja sünnituspuhkust ei kasuta, on vahetult sünnitusjärgne aeg reserveeritud vanemahüvitise saamisel siiski vaid emale.

 

Isa võib taotleda vanemahüvitist n-ö esmataotlejana ehk kohe pärast ema rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemist või lapse 70 päeva vanuseks saamist või vahetades vanemahüvitise saajat selle maksmise kestel.

 

Vanemahüvitis ületab helduselt ka Põhjamaid

Vanemahüvitist makstakse Eestis 435 päeva ehk üle 14 kuu. Koos sünnitushüvitisega säilib vanema töötasu 19 kuuks. Kui ema ei ole töötanud, makstakse vanemahüvitist lapse 18 kuu vanuseks saamiseni. Nii pikk töötasu asendamine lapse sünni korral annab silmad ette pea kõikidele riikidele maailmas. Skeem ületab helduselt ka kõiki Põhjamaid.

 

Kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel, siis vanemahüvitist makstakse talle. Lapsehoolduspuhkust vanemad korraga kasutada ei saa, seda saab võtta järgemööda või vaheldumisi. Seega makstakse ka vanemahüvitist korraga ühele vanemale. Samas on lubatud ja soodustatud töötamine vanemahüvitise saamise ajal. Kui kumbki vanematest lapsehoolduspuhkust ei kasuta, saavad vanemad valida, kumb neist saab vanemahüvitist.

 

Hüvitise suurus

Vanemahüvitis on individuaalne, see tähendab, et ema ja isa hüvitise suurused on erinevad, kummagi hüvitis arvutatakse nende isikliku tulu alusel.

 

Hüvitis arvutatakse eelneva kalendriaasta töötasu alusel. See tähendab, et kui õigus vanemahüvitisele on tekkinud pärast ema rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppu ning ema on saanud mõnda aega vanemahüvitist, siis isa hüvitis arvutatakse sama aasta töötasu alusel, kui seda tehti emal. Näiteks sündis laps 2014. aasta detsembris ning ema rasedus- ja sünnituspuhkus lõppes 2015. aasta veebruaris. Õigus vanemahüvitisele tekib veebruarist 2015 ning emale arvutatakse hüvitis 2014. aasta tulude alusel. Aasta pärast ehk 2016. aasta veebruaris soovib vanemahüvitist saada isa. Tema hüvitise suurus arvutatakse tema 2014. aasta tulude alusel.

 

Hüvitise suurus on võrdne kalendriaasta keskmise töötasuga. Olenemata sellest, mitu kuud hüvitise saaja kalendriaastal töötas, liidetakse tema töine tulu kokku ning jagatakse 12 kalendrikuuga.

 

Töötasu arvutatakse välja tööandja makstud sotsiaalmaksu alusel. Kui hüvitise saaja oli eelneva aasta jooksul haigus- või hoolduslehel, võetakse need päevad kalendrikuude arvestusest maha, et vanemahüvitis haiguslehel olemise tõttu ei väheneks.

 

Hüvitise arvutamise näide. Vanem töötas neli kuud palgaga 1000 eurot ning kaheksa kuud palgaga 1600 eurot. Tema aastatulu on 16 800 eurot ning keskmine töötasu kuus 1400 eurot. Seega, vanemahüvitise suuruseks on 1400 eurot kuus.

 

Hüvitisel on lagi ehk maksimaalne suurus, millest rohkem hüvitist ei maksta. 2015. aasta hüvitise maksimaalne suurus on 2548,95 eurot kuus.Minimaalne hüvitis (hüvitise määr) on 355 eurot, seda makstakse neile, kellel eelmisel kalendriaastal igasugune töötasu puudus.

 

Vanemahüvitise paindlik skeem

Vanemahüvitise saajat saab vahetada kalendrikuu kaupa, see tähendab, et vahetus saab toimuda kuu algusest. Vahetada võib hüvitise saajat kasvõi igal kuul, kordade arv ei ole piiratud ning etteteatamisajad pole pikad. Võrdluseks, Rootsis saab vahetada hüvitise saajat või puhkuserežiimi kahel korral ning tööandjat tuleb puhkusekavast teavitada juba lapse sünnil.

 

Rootsis tehtud tööandjate küsitlusest tuli välja, et tööandja tüüpiline reaktsioon meestöötaja vanemapuhkuse võtmise kohta on järgmine: “Vanemapuhkusele? Tore! Kas sa oled juba mõelnud, kuidas sa oma töö tehtud saad?”.

 

Rootsis on vanemapuhkusel olemise ajal töötamine keelatud ning puhkus ja hüvitise maksmine omavahel jäigalt seotud. Samas pakub skeem paindlikke võimalusi teha osaajaga tööd ja olla osaajaga vanemapuhkusel.

 

Eesti vanemahüvitise skeem ei ole vanemapuhkuse kasutamisega jäigalt kokku seotud. Paindlikkus on tagatud töötamise ja sissetuleku teenimise lubamise kaudu. Töötamise korral on alati tagatud vähemalt pool hüvitist.

 

Üldjuhul tagab ümberarvutamise valem, isegi täispalga teenimisel, rohkem kui poole hüvitise säilimise. Kui lapsega tegelemise kõrvalt on võimalik töötamist jätkata, siis lapsehoolduspuhkust võtma ei pea. Töökoormus ja töökorraldus lepitakse kokku tööandjaga. Nendesse kokkulepetesse riik ei sekku ja osaajaga töö andmist ei pea tööandja tingimata garanteerima.

 

Vanemahüvitise saamise ajal pole töötamine ja töötasu saamine keelatud, küll aga muutub vanemahüvitise suurus, kui hüvitise saamise ajal saadakse ka töötasu. Kuna vanemahüvitis on kompensatsioon saamata jäänud töötasu asendamiseks, siis töötasu saamisel ei asendata seda täies mahus. Täpsustuseks: vanemahüvitist rahastatakse riigieelarve üldistest vahenditest ja see ei ole sissemaksetel põhinev väljateenitud õigus.

 

Hüvitise vähendamine

Kui töötasu ületab hüvitise määra (355 eurot 2015. aastal), siis hakatakse vanemahüvitist vähendama.

Hüvitise ümberarvutamise valem on: hüvitis = hüvitis – (tulu – hüvitise määr) / 2.

 

Hüvitise vähendamine algab hüvitise määra ületavast tulust. Iga kahe üle hüvitise määra teenitud euro kohta vähendatakse hüvitist ühe euro võrra. Tulu saamisel säilib vanemahüvitise saajale alati vähemalt pool tema hüvitisest või hüvitise määra suurune summa.

 

Näide 1. Igakuise vanemahüvitise suurus on 1800 eurot. Vanem asub osaajaga tööle ja saab töötasu 600 eurot kuus. Vanemahüvitise uus suurus arvutatakse:

1800 – (600 – 355) / 2 = 1677,5 eurot. Töötasu ja vanemahüvitis kokku on 2277,5 eurot.

Näide 2. 1800 euro suuruse vanemahüvitise saaja hakkab teenima täispalka ehk 1800 eurot. Tema sissetulekus on lisaks täispalgale ümberarvutatud vanemahüvitis summas 1077,5 eurot.

 

Töötasu saamisest, kui see ületab 355 eurot, tuleb sotsiaalkindlustusametit teavitada ? esitada palgateatis või muu väljamakset tõendav dokument. Sellisel juhul tehakse hüvitise ümberarvutamine jooksvalt ja välditakse hiljem tülikat tagasinõudmist. SKA kontrollib tulu saamist ka maksu- ja tolliameti andmete alusel, ent kuna need laekuvad paarikuuse viiteajaga, tekivad enammaksed, mis tuleb riigile tagastada.

FIE-del, kelle tulud selguvad järgmisel kalendriaastal, vanemahüvitise vähendamist ei rakendata.

 

Hüvitise taotluse esitamine

Hüvitise saaja vahetamine vajab planeerimist. Taotlus järgmisest kuust vanemahüvitise saamiseks tuleb esitada enne jooksva kuu 15. kuupäeva sotsiaalkindlustusametile. Samal ajal peab teine vanem esitama hüvitisest loobumise taotluse. Avaldus lapsehoolduspuhkusele jäämiseks tuleb tööandjale esitada vähemalt kahenädalase etteteatamisega. Kui teine vanem katkestab või lõpetab oma lapsehoolduspuhkuse, tuleb tööle naasmisest samuti tööandjale vähemalt kaks nädalat ette teatada.

 

Vanemahüvitise ja sellest loobumise taotlust on mugav esitada riigiportaali www.eesti.ee kaudu. Taotluse võib saata ka digiallkirjastatuna sotsiaalkindlustusametisse, vastava blanketi saab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. Muidugi võib minna ka klienditeenindusse kohale. Lapsehoolduspuhkusest sotsiaalkindlustusametit teavitama ei pea, need andmed saadakse töötamise registri kaudu.

 

Tasub läbi mõelda ka see, kas vanemahüvitise saaja vahetamisel soovitakse vahetada pensioni II samba sissemaksete saajat (nn vanemapensioni saajat). II samba sissemakseid tehakse alla kolmeaastase lapse ühele vanemale, et lapse kasvatamisega seoses oleks tagatud ka pension vanas eas. Vanemahüvitise saamine ja pensioni sissemaksete saamine ei käi ilmtingimata käsikäes. Kui vanem II sambaga liitunud ei ole, saab ta lapse kasvatamisega seotud pensioni kätte I sambast.

 

Kuigi Eesti vanemapuhkuse skeemis puuduvad spetsiaalselt meestele suunatud meetmed, millega soodustada isade osalust väikelapse kasvatamisel, on diskussioon sel teemal aktiivne. Isad võiksidki ise eeskuju näidata ja uuele pereliikmele rohkem aega pühendada. Kokkuvõttes suurendab see naiste tööhõivet ja soolist võrdõiguslikkust, annab isale vahelduse tööelust, suurendab isa staatust ja rolli, toetab isade tervist ja pere stabiilsust ning panustab lapse õigusesse mõlema vanema ajale.

Osale arutelus

  • Katre Pall, sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Valdkonna tööpakkumised

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Uudised

Tööriistad