Juhatuse liige: elukutseline mänedžer või juhtivtöötaja

Madis Kallion
Madis Kallion, EBS-i õppejõud ja koolitaja

Juhatuse liikme leping tekitab ikka aeg-ajalt küsimusi, näiteks kas juhatuse liige peab puhkust saama ja kuidas puhkusetasu arvestada.

Juriidilise isiku juhtimisorgani (nõukogu, juhatus) liikmete lepingusuhetel vastava isikuga ei ole tegemist tööseadustes sätestatuga. Kuna töölepingu seadus ei laiene nõukogu ja juhatuse liikmetele, ei teki nende puhul töösuhet ja nad ei ole töötajad töölepingu mõistes. Kuivõrd seaduses on viidatud juriidilisele isikule, laieneb nimetatud säte äriühingute (osaühing, aktsiaselts) kõrval ka muudele eraõiguslikele isikutele, nagu mittetulundusühing, sihtasutus. Samuti pole avaõiguslike juriidiliste isikute juhtorganite (nõukogu, juhatus või mõni muu nimetusega organ) liikmete suhted töösuhted ja needki ei allu töölepingu seadusele.

 

Juhtimise ja esindamise funktsiooni ei saa täita töölepingu alusel

 

Kuna juhatuse ja nõukogu liige ei ole töötajad töölepingu mõistes ja neile ei laiene töölepingu seadus, ei laiene nende suhetele üldjuhul ka muu tööseadus. Praktikas on siin jätkuvalt vääritimõistmist. Eriti levinud on töölepingu kasutamine olukorras, kus inimene töötas enne juhatuse liikmeks nimetamist töötajana töölepingu alusel. Töölepingut ei lõpetata, vaid see jäetakse kehtima, lootuses tagada juhatuse liikmele tööseadustes ettenähtud tagatised. Niisugune praktika on väär ja juhatuse liige ei saa töölepingu alusel õiguskaitset. Juhatuse liige ei saa täita oma ülesandeid töölepingu alusel. Tööleping, mille alusel inimene enne juhatuse liikmeks saamist töötas, tuleb lõpetada. Sellisele seisukohale on asunud ka kohtupraktika.

Juhatuse liige saab edasi töötada töötajana varem kehtinud töölepingu alusel, kui ta ühel ajal täidab tööülesandeid ametikohal või kutsealal ja see töö pole seotud juhatuse liikme ülesannete täitmisega. Kui näiteks arst valitakse juhatuse liikmeks ja ta jätkab tegevust arstina, teeb ta seda töölepingu alusel. Küll võib siin eeldada, et arstina töötatakse osakoormusega.

 

Juhatuse liikme tegevust reguleerib võlaõiguslik juhatuse liikme leping

 

Kohtupraktika on asunud seisukohale, et juhatuse liikmeks nimetamine ei välista liikme töösuhet juriidilise isikuga täielikult. On ju selge, et arsti erialatöö (nt kirurgil opereerimine) ei kujuta endast juhatuse liikme juhtimise ja esindamise funktsiooni täitmist. Niisugust analoogiat ei saa aga rakendada näiteks finantsdirektori puhul, kes nimetatakse juhatuse liikmeks ja kes vastutab juhatuses finantsküsimuste eest. Ta ei saa kuidagi olla töölepingu alusel finantsdirektor ja juhatuse liikme lepingu alusel juhatuse liige. Juhtimisfunktsiooni ei saa õiguslikult mitme lepingu vahel jagada.

Kahjuks esineb siiani juhtumeid, et juhatuse liikmel on ametileping (juhatuse liikme leping) ja samal ajal ka tööleping, mille alusel tegutsetakse peadirektorina, tootmisdirektorina, personalidirektorina, haldusdirektorina jne. Siit võiks järeldada, et osa ülesandeid täidab inimene kui juhatuse liige ja osa ülesandeid kui töötaja. Kohtupraktika ei aktsepteeri sellist lahendust ja on asunud kindlale seisukohale, et juhtimisfunktsiooni ei saa jagada eri lepingute vahel.

Olen enam kui viieteistkümne aasta jooksul äriõiguse ja ka tööõiguse õppejõuna täheldanud, et praktikas on juhatuse liikmel kahjuks ikkagi sõlmitud tööleping. Samuti kasutavad suurettevõtete tippjuhid sageli ise sõna „tööleping”, kui nad suhtlevad meediaga. Asjakohane on siin märkida, et ei äriseadustik ega muud seadused üldjuhul ei kasuta terminit „direktor”, vaid tegu on juhtimisteadusliku terminiga, mis aitab selgitada juhatuse liikme vastutusvaldkonda. Isegi kui juhatuse liikme leping on pealkirjastatud töölepinguna, lähtub kohus asja lahendamisel ikkagi tegelikest õigussuhetest ja nende iseloomust. Kui tegu on juhatuse liikmega, siis vastava lepingu nimetamine ei muuda lepingut töölepinguks ega anna juhatuse liikmele tööõiguslikke garantiisid – ta ju pole töötaja.

Erandina saab tuua töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, samuti erisoodustuse regulatsiooni tulumaksuseadusest. Nendes õigusnormides on seadusandja käsitlenud mõistet „töötaja” laiemas tähenduses ja need seadused laienevad ka juhatuse liikmetele.

 

Juhatuse liige töötab võlaõigusseaduse alusel

 

Kui inimene nõustub hakkama juhatuse liikmeks ning ta valitakse sellesse ametisse, on tema ja äriühingu vahel automaatselt sõlmitud leping, mida ei reguleerita töölepingu seadusega, vaid võlaõigusseaduse käsunduslepingu sätetega. Küll aga on riigikohus asunud seisukohale, et juriidiline isik ja selle organi (nõukogu, juhatus) liige võivad juriidilise isiku organi liikme kohustuste täitmiseks sõlmitavas lepingus kasutada analoogia põhimõtet ja kokku leppida nendes töölepingu seaduse sätete kohaldamises, mis pole ainuomased töölepingule ega vastuolus juriidilise isiku tegevust sätestava seadusega (äriseadustik, mittetulundusühingute seadus, sihtasutuste seadus jne).

 

Õigussuhe juhatuse liikmega on tehinguline

 

Juhatuse liikme lepingu kohta ei ole võlaõigusseaduses erisätteid toodud. Juhatuse liikme õigussuhe juriidilise isikuga on tehinguline ja sarnaneb kõige enam võlaõigusseaduses reguleeritud käsunduslepinguga. Seega kohalduvad ka juhatuse liikme lepingule käsunduslepingu sätted. Selline tehinguline õigussuhe tekib sõltumata juhatuse liikme lepingu sõlmimisest juhatuse liikme ametisse valimise korral, kui täidetud on kõik muud õigussuhte tekkimise eeldused. Juhatuse liikme lepinguga on pooltel võimalik täiendavalt kindlaks määrata juhatuse liikmega tekkinud võlaõiguslik suhe. Kui lepingut pole sõlmitud, reguleeritakse tekkinud võlasuhe äriseadustiku ja võlaõigusseaduse vastavate sätetega, lähtudes eeldusest, et äriseadustiku sätted on võlaõigusseaduse sätetega võrreldes erinormi tähenduses.

 

Juhatuse liikme lepingu sisu määravad lepinguosalised

 

Kui töötaja puhul on töölepingu seadus ette näinud kohustuslikud tingimused ja kokkulepped, mida iga tööleping peab sisaldama, siis juhatuse liikme lepingu puhul seadus olulisi piiranguid ei sea, vaid pooltel on juhatuse liikme lepingu tingimuste määramisel vabad käed.

 

Juhatuse liikme lepingus peaks olema kindlaks määratud:

 

• juhatuse liikme ülesanded,
• tasu ja muud hüved,

• puhkus,

• töövahendid,

• lähetuskulude hüvitamine,

• äri- ja tootmissaladuse hoidmine,
• konkurentsikeeld,

• vastutus lepingu rikkumise eest,

• lepingu muutmine jt küsimused.

 

Kuna puhkust juhatuse liikme lepingus ei ole seadustega üldse kindlaks määratud, oleneb puhkuse andmine, puhkuse pikkus ja puhkusetasu kokkuleppest. Muidugi tuleb igale lepingule läheneda individuaalselt ja palju oleneb äriühingu võimalustest, juhatuse liikmete vastutusest ja liikmetest endist – mis tingimustel nad on nõus juhtfunktsiooni täitma ja suuremat vastutust kandma.

Osale arutelus

  • Madis Kallion, EBS-i õppejõud ja koolitaja

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad