Ette kaotatud lahing: Euroopa kohtus alla jäämiseks oldi valmis

1Office UK tegevjuht Ivar Veskioja
1Office UK tegevjuht Ivar Veskioja

1Office UK tegevjuht Ivar Veskioja arutleb Euroopa raamatupidamisdirektiivi üle võtmise ja hiljutise Euroopa kohtu otsuse üle ning selgitab, mida direktiiv õigupoolest muudab.

Eesti eelmise valitsuse positsioon

Eesti valitsus on direktiivi kritiseerides leidnud, et algsed eesmärgid, väiksemate ettevõtjate halduskoormuse vähendamine ja finantsaruandluse võrreldavuse suurendamine, ei ole direktiivi alusel realiseeritavad. Hoopis vastupidi – direktiivi ülevõtmise tagajärjel väheneks Eesti majandusruumi läbipaistvus ja ettevõtete konkurentsivõime. Direktiivi rakendamisega peaks mitte ainult riik, vaid ka erasektor hakkama ettevõtja majandusliku olukorra hindamiseks küsima lisateavet otse ettevõtjalt endalt, sest nõutav aruandlusvorm ei taga väidetavalt piisavat teabe kättesaadavust. Valitsus on olnud seisukohal, et siseriiklikult on võetud piisavalt meetmeid ettevõtjate aruandluse lihtsustamiseks, nagu majandusaasta aruannete esitamine e-aruandluskeskkonna kaudu.

Kehtiv seadus ei erista ettevõtjaid

Kehtiv raamatupidamise seadus ei erista ettevõtjaid suuruse järgi ning nõuab kõigilt raamatupidamiskohustuslastelt lõppenud majandusaasta kohta majandusaasta aruande koostamist, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Aastaaruanne koosneb põhiaruannetest, mis on bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne, ning kohustuslikest lisadest.

Rahandusministeeriumis valmis uus eelnõu juuni alguses

Vaatamata Euroopa Kohtu 18. juuni otsusele jätta rahuldamata Eesti hagi direktiivi tühistamiseks, on valitsus siiski juba astunud samme seadusandluse harmoniseerimiseks. Juunis rahandusministeeriumi esitatud raamatupidamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus Vabariigi Valitsusele on seatud väiksemad nõudmised mikro- ja väikeettevõtja finantsaruandluse kohustuslikele osadele. Eelnõus sätestatakse ka esmakordselt mõiste „mikroettevõtja“, s.o äriühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele:

-          varad on kokku kuni 175 000 eurot;

-          kohustused ei ole suuremad kui omakapital;

-          üks osanik, kes on ka juhatuse liige;

-          ei ole käibemaksukohustuslane.

Lihtsustatud majandusaasta aruande võimalus

Eelnõu kohaselt peab mikroettevõtja aastaaruanne andma aruande kasutajale seaduses nõutud teavet ettevõtja finantsseisundi ja -tulemuse kohta, kuid näeb ka ette võimaluse lihtsustatud korras majandusaasta aruande koostamiseks. Lihtsustatud majandusaasta aruanne peab koosnema vähemalt bilansist, kasumiaruandest ja seaduses loetletud lisadest, välja on jäetud rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne ning tegevusaruanne. Kohustuslikud aastaaruande lisad mikroettevõtjal on järgmised:

-tingimuslike kohustuste ja eraldiste kogusumma;

-kohustised, mille täitmise kohta on ettevõtja andnud tagatise, ning antud tagatise liik ja kirjeldus;

- tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmele makstud ettemaksed ning antud laenude summa, sealhulgas laenu tagasimaksmise, mahakandmise või loobumise summa, samuti maksetähtajad ja intressimäärad ning muud olulised tingimused;

- omandanud või tagatiseks võetud oma osade või aktsiate arv ja nende nimiväärtus ning osade või aktsiate eest makstud tasu suurus ja nende omandamise või tagatiseks võtmise põhjus.

Nimetatud seadusemuudatused peaksid jõustuma 2015. a lõpuks.

Mis muutub?

Uue raamatupidamise seaduse eelnõu kohaselt loobutakse mikroettevõtete puhul seega rahavoogude aruandest, omakapitali muutuste aruandest ja tegevusaruandest. Euroopa Kohtu otsusele eelnevalt oli rahandusministeerium direktiivile vastava eelnõu juba ette valmistanud. Eestis mikroettevõtetele kehtivad nõukogu direktiivist rangemad nõudmised peaksid leevenema. Samuti on muutused ees ootamas väikeettevõtteid, keda uus eelnõu esmakordselt märgib. Eelnõus pakutav mikroettevõtja definitsioon ei kattu aga Euroopa Komisjoni 2003. a definitsiooniga. Eriti kummaline on käibemaksukohustuslaste välistamine ja piirang osanike struktuurile. Komisjoni definitsioon näeb ette, et mikroettevõtja käive ja/või bilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot ning töötajate arv on alla 10. Sama definitsiooni kasutavad oma töös EAS ja Statistikaamet. Käibemaksukohustuslaste välistamine tähendab seda,  et üle 16 000 euro maksustatavat käivet võtab mikroettevõtjalt direktiivis ettenähtud lihtsustatud aruandluse võimaluse. Euroopa Komisjoni mikroettevõtte definitsioon näeb ette 125 korda suuremat lubatud käivet.

Hea teada

Statistikaameti 2014. a andmetel on 90% Eesti ettevõtetest Euroopa Komisjoni definitsiooni järgi mikroettevõtted. Suurbritannias on aruandluse mõistes mikroettevõtja äriühing, kellel on täidetud kaks näitajat kolmest. Käive kuni 632 000 naela (u 877 000 eurot), bilansimaht kuni 316 000 naela (u 444 000 eurot) ja kuni 10 töötajat. See on samuti rangem Euroopa Komisjoni definitsioonist, kuid seoseid käibemaksuregistreeringu ja osanike struktuuriga ei ole. Lisaks on võimalus saata avalikku äriregistri (Companies House) andmebaasi lihtsustatud aruanne, mis sisaldab ainult lihtsustatud bilanssi ja lisasid. Suurbritannia Maksuametile (HMRC) saadetav aruanne sisaldab detailsemat ülevaadet äriühingu majandustehingutest, kuid see teave ei ole avalikkusele kättesaadav. Lihtsustatud aruande lisadeks on tavapäraselt raamatupidamisstandardi kirjeldus, võlausaldajate ja võlgnike nimekiri pikaajaliste võlgnevuste korral, aktsiakapitali struktuur ning juhatuse liikmete tasud ja laenud. Muud lisad kohanduvad tingimuste täidetuse korral.

Loe lisaks: Eesti kaotas vaidluse Euroopa raamatupidamisdirektiivi üle

Osale arutelus

  • Ivar Veskioja, 1Office UK tegevjuht

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Valdkonna tööpakkumised

Manpower is looking for a CHIEF ACCOUNTANT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Lemoine Estonia otsib RAAMATUPIDAJAT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

11. detsember 2017

Uudised

Tööriistad