Agnes Igalaan raskusi ei pelga: töö on töö, see tuleb ära teha

Onninen Baltikumi finantsjuht Agnes Igalaan
Onninen Baltikumi finantsjuht Agnes Igalaan

“Aja planeerimine ja prioriteetide paikapanek on väga olulised, kõike korraga lihtsalt ei saa teha,” ütleb Agnes Igalaan, Onninen Baltikumi finantsjuht. Teda on õpetanud aega hindama vajadus sõita pidevalt Eesti, Läti, Leedu ja Soome vahet.

Raskused Agnes Igalaant (41) ei heiduta. See sai selgeks juba 1992. aastal, mil ta otsustas pärast toonase Tallinna 56. keskkooli lõpetamist asuda õppima Tallinna Tehnikaülikooli majanduse erialale. Ülisuures konkursis jäi ta aga paljudele sama sooviga noortele alla. “Siis tehti mulle pakkumine minna õppima hoopis tehnikaala, mida ma ka tegin. Meie kursusel oli siiski veel paar-kolm inimest, kes olid majanduse õppimisest huvitatud ning tegime üheskoos koolile pöördumise,” meenutab ta. Koolis otsustatigi anda noortele võimalus tingimusel, et esimesel poolaastal peavad saama tehtud nii majanduse kui ka tehnikaained-eksamid, siis on võimalus alates teisest poolaastast majanduse erialale üle minna. Agnes meenutab, et see esimene poolaasta kujunes parajaks rassimiseks, nii et vahepeal polnud eksamite vahel päevagi vaba. Kuid eesmärk sai täidetud, majanduse erialale sai ta sisse.

Agnes meenutab veel, et kolmanda kursuse lõpus tuli teha erialavalik ärikorralduse, majandusarvestuse ja riigihalduse seast. “Kuna mulle riigindus ei pakkunud huvi, numbrid ja matemaatika tõmbasid mind algusest peale, valisin majandusarvestuse – see tundus olevat hästi konkreetne ja kindla suunitlusega,” räägib Agnes, kellele meeldib konkreetsus.

Nii läbis ta Tallinna Tehnikaülikoolis viie aastaga diplomiõppe ning jätkas kohe pärast seda ärikorralduse õppimist magistritasemel.

Päevane õpe töö kõrvalt oli tõeline proovikivi

Tööle läks Agnes samuti juba kooli kõrvalt. Teisel kursusel pakkus rahanduse aine õppejõud huvilistele võimalust hakata kirjutama panganduse/majanduse teemalisi artikleid ajalehtedesse. Agnese sulest ilmus kaks aastat teemakohaseid kirjutisi Hommikulehes ning hiljem kirjutas ta kord kuus Eesti Päevalehes muutustest pangandusmaastikul.

Tänu sellele tekkis Agnesel huvi ka ajakirjanduse vastu, kuid pool aastat tööd Äripäeva juures tegi selgeks, et selles valdkonnas jääb tema jaoks tordilt kirss puudu ehk matemaatikaga polnud siin mingit pistmist.

Esimesele erialasele tööle asus Agnes 1996. aastal, temast sai Asmeris pearaamatupidaja asetäitja. Pärast poolteist aastat seal töötamist hakkas ta endale uut kohta otsima, kuna firma kolis Sauele. Iga päev kolm tundi bussisõidule kulutada tundus liigne ajaraiskamine.

Seda enam, et sel perioodil oli Agnese elus väljakutseid küll, ennekõike lisaks päevaõppele töölkäimine. Kuna töö ja loengud toimusid ühel ajal, siis pidi ta õppeaineid omandama iseseisvalt, kasutades selleks kaastudengite konspekte või erialaraamatuid. Tihti tuli õppida uneaja arvelt, sest kahte asja võrdselt hästi tehes venisid päevad pikaks ning magama sai hilistel öötundidel. Agnes ütleb aga, et valis teadlikult õhtuse asemel päevase õppe. “Soovisin õpingud kiiremini läbida, kaugõppes kulunuks sellele 7-8 aastat, päevaõppes sai hakkama viie aastaga,” selgitab ta lisades, et praegu võrdsustatakse viie aasta pikkust diplomiõpet magistrikraadiga. 

Kooliaeg on ilmekas näide Agnese suurest tahtejõust, mis on teda elus edasi viinud: kui ta midagi saavutada või korda saata soovib, siis seda ta ka teeb. “Kui tahe on suur, on ka võimatutena näivate olukordade puhul kõik võimalik,” kinnitab ta.

Uut töökohta otsides kandideeris Agnes tööle Elcoteq Tallinna finantsassistendi ametikohale, kuhu ta jäi ametisse seitsmeks aastaks. Esialgu tegi ta seal kogemuse hankimise mõttes lihtsamaid raamatupidamistöid, et saada ülevaade ettevõtte majandustegevusest. Samuti on esimene programmivahetuskogemus Agnesel just sellest ettevõttest. Hiljem tegutses ta ka finantskontrollerina ning tegeles raporteerimise, eelarvestamise ja rahavoogude arvestamisega.

Avaliku konkursiga tööelu põnevaimasse perioodi

Sellesse perioodi jäävad Agnesel ka tähtsad isikliku elu muutused: 2001. aastal tutvus ta oma abikaasaga, 2003. aasta suvel sündis esimene tütar.

Kui Agnesel sündis teine tütar, otsustas ta valida uued väljakutsed ja kandideeris taas mitmel avalikul konkursil. Nii jõudis ta 2009. aasta novembris Onnineni. Seda perioodi peab ta kõige huvitavamaks ajajärguks oma elus. “Kui seni olin täitnud ennekõike kontrolleri ülesandeid, siis siin hakkasin vastutama kogu finantspoole toimimise eest,” räägib naine, et ei ole siiani pidanud oma otsust kahetsema.

Kütte, vee, ventilatsiooni ja elektrimaterjalide hulgimüügiga tegutsevasse Onnineni asudes ei olnud ettevõttel just parimad ajad – ehitusturg oli madalseisus ja kahjum suur. “See on suur vahe, kas satud tööle ettevõttesse majanduslanguse ajal või stabiilsel perioodil,” kommenteerib Agnes, et tema esimene tööülesanne oli krediidikahjumitega tegelemine. See aga õnnestus ning edaspidi on Agnese ülesandeks olnud enamiku ajast arendustega tegelemine ehk järjest nuputatakse välja uusi viise, kuidas tööd efektiivsemaks muuta ja protsesse edendada.

Mis on ühe ehituskaupade hulgimüügiga tegutseva ettevõtte ellujäämissaladus? Agnes tõdeb, et toodete nomenklatuur ja hind ei ole piisavad konkurentsieelised, sest paljud konkurendid müüvad sarnaseid tooteid, mis tulevad üsna sarnastest tehastest ja on ka üsna sarnaste sisseostuhindadega. Kuid Onninenis töötatakse pidevalt selle nimel, et kliendid võiksid just esimesena nende juurde jõuda, et Onninen oleks nende jaoks esmane valik. Ehk – arendused on Onninenis päevakorral kõigil tasemetel. Praegu on ehitusturust otseselt mõjutatud firmal ees terendamas siiski kergemad ajad, sest Euroopa Liidu tõukefondid on taas avanemas ning tänu sellele ka ehitusturg elavnemas.

Raamatupidamislikus töös on Onninenis päevakorral mitme valdkonna arendamine. Esiteks nimetab Agnes ostuarveid, mille kontroll võtab suure osa ressursist. Lahenduseks oleks tema sõnul e-arvete kasutuselevõtt ning raamatupidaja võiks sekkuda kogu protsessi alles siis, kui tegemist on probleemsete ostuarvetega – kas hindades või kogustes. Samuti tegeletakse Onninenis IT-lahenduste juurutamisega, et raportid saaks kõik automatiseeritud. “Meil on ju ka Baltikumi-siseselt omad vajadused ja nõudmised,” lausub ta, et tegevust selles valdkonnas jagub. Kolmas suur arendus on Onninenis tegevuspõhisele kuluarvestusele üleminek.

Pidev sõidusolemine on õpetanud aega hindama

Agnese töö teeb eriliseks seegi, et ta peab suutma hallata nii Eesti, Läti kui ka Leedu ettevõtete finantsidega seotud tegevusi. Tõsi, nagu ütleb Agnes, üldised protsessid on Baltikumis sarnased. Kasutusel olev ühtne ERP süsteem lihtsustab kogu tööd. Erisused tulevad mängu aga seadustest ja turuspetsiifikast lähtuvalt. Ning ka arengud ei toimu kõigis riikides alati ühtemoodi, Agnes nimetab siin kasvõi päevakorral olevat e-arvetele üleminekut. Ta on kogenud, et igas sellises muutuste protsessis on Eesti enamasti teerajaja, Läti ja Leedu tulevad ajalise nihkega järele. Kõigest sellest tulenevalt jaguneb Agnese töökoormus nii, et poole sellest kulutab ta Eestile ning Lätile ja Leedule jääb kummalegi veerand Agnese ajast.

Kõik see tähendab aga ka palju kodust äraolemist, lisaks Lätile ja Leedule tuleb käia ka Soomes, kus asub Onnineni emaettevõte. Agnes tunnistab ausalt, et kohati on see üsna kurnav. “Lisaks sõitmisele tuleb ju ka igapäevatöö ära teha,” märgib ta, et nii kipuvad tööpäevad teinekord üsna pikaks venima. See on pannud teda aega rohkem hindama. Nii sõidab ta näiteks Lätti bussiga – see on soodsam ja mugavam ning samal ajal saab tööd teha. “Aja planeerimine ja prioriteetide paikapanek on väga oluline, kõike korraga lihtsalt ei saa teha,” ütleb ta.

Kui uurida Agneselt, millised on ta töö raskuspunktid, kostab naine, et ei eelista ühte asja teisele ehk ei tunneta tegelikult, et tema töö oleks raske. “Töö on töö, see tuleb ära teha,” kommenteerib ta, lisades, et raskused teda ei heiduta. “Rasked ajad panevad  mind lahenduste poole edasi liikuma. Minu puhul kehtib sajaprotsendiliselt ütlus, et mis ei tapa, teeb tugevamaks,” kinnitab ta. Veidi järelemõelnuna lisab naine siiski, et ehk on töö raskuspunktiks see, et juhul kui ettevõtte või tegevusvaldkonna tulem ei vasta ootustele, on negatiivsus finantsjuhi ametisse sisse kirjutatud. Miks? “Finantsjuht on sellisel juhul halva sõnumi tooja,” selgitab ta. Kuid nagu Agnes ise kinnitab: tema raskusi ei karda.

Negatiivse eelhoiakuga ei tuleks asjadest suurt midagi välja

Agnes räägib, et finantsjuht ei saa enam piltlikult öeldes tegeleda ainult ettevõtte tulu- ja kuluarvestusega, nagu mõned aastad tagasi. See on nüüdseks muutunud. “Finantsjuht peab mõistma ettevõtet tervikuna ning suutma anda nii finants-  kui ka mittefinantsnäitajate abil ettevõtte tulemuste kohta juhtkonnale tagasisidet,” selgitab ta. Ehk teisisõnu, Agnes on rahul, et finantsjuhi amet on nii laiahaardeline, nagu see on. Lisaks kõigele nimetatule peab riskide maandamiseks tundma seadusi. Tulemuste edastamiseks tuleb olla hea esineja, sest sõnumit peavad mõistma ka inimesed ettevõtte rohujuuretasandilt. IT-valdkonna arenguga tuleb enda kvalifikatsiooni tõsta ka erinevate programmide ja liideste osas. “See, et vaid numbritega tegelemine on asendunud nii erinevate valdkondadega, lisabki töösse põnevust,” kiidab ta.

Kui Agnes ei oleks finantsjuht, mida ta siis teeks? Ta pakub, et ehk tegeleks ta siis muusikaga. Ta meenutab, kui käis 12-aastasena Tabasalu muusikakoolis klaveri erialale sisseastumiskatseid tegemas, kuid jäi oma kõrge vanuse pärast ukse taha. Agnes arvab, et see oligi tema elu üks pöördepunkte ning juhatas ta sinna, kus ta praegu on. Nüüd õpib klaverit hoopis tema vanem tütar.

Pere on Agnesele väga oluline ning tööst vabal ajal ta naljalt midagi perest eraldi ei tee. Ühiselt käiakse ujumas, jalgrattaga sõitmas, kõikvõimalikel kultuuriüritustel ja tegeletakse koeraga. Agnese kindel põhimõte on see, et tööd teeb ta äripäevadel ning nädalavahetused on pere päralt. “Pidev töötamine ei ole lihtsalt jätkusuutlik, puhkamine on osa tööst,” kinnitab ta.

Agnese retsept, kuidas mitte tööd koju kaasa võtta, on lihtne. Kuigi see kehtib, nagu ta ise tähendab, ligikaudu 80 protsendil juhtudel, sest ootamatuste vastu ei saa. Nimelt istub ta iga päeva lõpus hetkeks maha ning paneb paika järgmise päeva tegevusplaani. “Siis ei kripelda õhtu otsa kodus südamel, mis kõik on vaja järgmisel päeval teha,” selgitab ta.

Rahulikkus ja ratsionaalne käitumine ongi Agnest iseloomustavad jooned. Lisaks püüab ta alati kõigele läheneda positiivselt, sest negatiivse eelhoiakuga ei tuleks tema meelest elus enamikust asjadest suurt midagi välja.

Osale arutelus

  • Silja Paavle, Õhtuleht

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Uudised

Tööriistad