Riigikogus läbisid esimese lugemise maksueelnõud

Riigikogu ööistung
Riigikogu ööistung

Riigikogu lõpetas ühe seaduse teise lugemise ja kolme seaduse esimese lugemise, mille hulgas olid ka maksumuudatusi ning peretoetusi puudutavad seaduseelnõud. Riigikogu istung algas 3. juunil kell 14 ja lõppes 4. juunil kell 3.59.

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse eelnõu (8 SE), mille eesmärk on tagada, et Eestis asutatud kindlustusandja on maksejõuline, jätkusuutlik ja oma tegevuses läbipaistev ning rakendatavad järelevalvemehhanismid aitavad kaitsta kliendi huve.

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise:

Rahandusminister Sven Sester andis Riigikogule ülevaate valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust (41 SE) ja vastas Riigikogu liikmete küsimustele. Sester ütles kokkuvõtteks, et kavandatavate muudatustega nihkub maksukoormus tööjõult rohkem tarbimisele.

Rahanduskomisjoni poolne ettekandja Remo Holsmer tegi ülevaate komisjoni istungitel toimunud aruteludest.

Eelnõu näeb ette sotsiaalmaksumäära langetamise senise 33 protsendi asemel 2017. aastal 32,5 protsendile ja 2018. aastast alates 32 protsendile. Muudatuse tulemusena väheneb ettevõtete maksukoormus 2017. aastal 40,5 miljonit eurot ja alates 2018. aastast ettevõtete maksukoormus väheneb vähemalt 86 miljoni euro võrra.

Tulumaksuseaduse muudatustega suurendatakse maksuvaba tulu järk-järgult nelja aasta jooksul 205 euroni kuus aastaks 2019. Järgmisel aastal on see kava kohaselt 170 eurot. Pensioni maksuvaba osa tõstetakse praeguselt 220 eurolt 225 eurole kuus, et tagada keskmise pensioni tulumaksuvabastus. Ühtlasi suurendatakse välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära aastast 1994 kehtinud 32 eurolt 50 euroni.

Eelnõu korrastab renditulu maksustamise reegleid nii, et eluruumi üürilepingu alusel saadud tulust arvatakse tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20 protsenti ilma kuludokumente esitamata.

Seoses kavaga suurendada lastetoetusi seotakse laste ülalpidamise eest saadav täiendav maksuvaba tulu lahti üldise maksuvaba tulu määrast ning fikseeritakse tänasel tasemel 1848 eurot aastas ehk 154 eurot kuus.

Füüsilise isiku maksustatavast tulust lubatud mahaarvamiste kogusummat vähendatakse 1920 eurolt 1200 eurole. Muudatus puudutab alates 2016. aastast makstavate eluasemelaenu intresside, koolituskulude ning tehtavate heategevuslike kingituste ja annetuste tulust mahaarvamise õigust. Seejuures loobutakse annetuste mahaarvamise suhtes praegu kehtivast 5-protsendilisest määrast.

Alates 2016. aastast ei käsitleta enam mahaarvatavate koolituskuludena autokooli, samuti täiskasvanute huvikoolituse kulusid. Taseme- ja täienduskoolitustega seotud kulud ja kuni 18-aastaste noorte huviharidusega seotud kulude struktuuris ei toimu mingeid muudatusi ja nad jäävad mahaarvatavaks.

Käibemaksusseaduse muudatusetega tõstetakse majutusteenuse käibemaksu määra 9 protsendilt 14 protsendile alates 2017. aasta algusest. Maksumäära tõstmine suurendab kava kohaselt käibemaksu laekumist 2017. aastal umbes 10,2 miljonit eurot.

Aktsiisiseaduste muudatustega tõstetakse alkoholi- ja tubakaaktsiisi määrasid. Eelnõuga asendatakse 2016. aastaks planeeritud 10-protsendiline aktsiisimäära tõus alkoholile 15-protsendilise aktsiisimäära tõusuga 1. veebruarist 2016. Alkoholiaktsiisi tõstmise tulemusena laekub 2016. aastal aktsiisi ja käibemaksutulu hinnanguliselt 22 miljonit eurot rohkem.

Tubakaaktsiisi tõstetakse lisaks varem kehtestatud viiele protsendile veel kolm protsenti aastatel 2016–2018, samas 2016. aasta tõus jõustub 1. juunil 2016 ehk pool aastat hiljem, kui kehtiv seadus seda ette nägi. Tubakaaktsiisi tõstmise tulemusena laekub 2016. aastal aktsiisi- ja käibemaksutulu täiendavalt 24 miljonit eurot.

Samuti tõuseb alkoholi- ja tubakaaktsiis 2019. ja 2020. aastal 10 protsenti, v.a veiniaktsiis, mis tõuseb 20 protsenti. Kääritatud joogi aktsiisimäära tõstetakse samuti 20 protsenti, et see oleks ühesugune veini aktsiisimääraga.

Bensiinide aktsiisimäära tõstetakse 10 protsenti kolmel järgneval aastal. 1. jaanuarist 2016 tõstetakse diislikütuse aktsiisimäära 14 protsenti ning 10 protsenti aastatel 2017–2018. Et nende kütuste energiasisaldust arvestades võrdsemalt maksustada kahte levinumat mootorikütust – diislikütust ja bensiini, on diislikütuse aktsiisimäära tõus tuleval aastal suurem. Kerge kütteõli aktsiisimäära tõstmisel järgitakse täpselt diislikütuse aktsiisimäära tõuse. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär on alates 2016. aastast 27 protsenti diislikütuse määrast.

Raske kütteõli aktsiisimäär tõstetakse 15,01 eurolt 58-le eurole 1000 kg kohta ning põlevkivikütteõli aktsiisimäär tõstetakse 15,01 eurolt 57-le eurole 1000 kg kohta aastast 2016.

Soojuse tootmise eesmärgil kasutatavate tahkete kütuste ehk kivisöe, pruunsöe, koksi ja põlevkivi aktsiisimäär tõuseb 0,3 eurolt 0,93 eurole nende kütuste ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta aastast 2016.

Kütuseaktsiisi tõstmise tulemusena laekub 2016. aastal aktsiisi- ja käibemaksu tulu täiendavalt 64,7 miljonit eurot. Aktsiisi maksmise tähtpäev lükatakse edasi kalendrikuu 15. päevalt 20. päevale. Aktsiisimäärade muutuste toel kokku kasvavad riigieelarve tulud 2016. aastal kokku ligikaudu 111 miljoni euro võrra.

Läbirääkimistel sõna võtnud Riigikogu liikmed analüüsisid eelarve eelnõu ja tõid välja oma seisukohad. Opositsioonierakondade saadikute kõned olid eelnõu suhtes meelestatud kriitiliselt. Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme, Andres Herkel ja Kadri Simson.

Eesti Vabaerakonna fraktsioon ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimene lugemine katkestada. Häältega 36 poolt ja 56 vastu ei leidnud ettepanek toetust ning riigikogu lõpetas maksumuudatusi käsitleva seaduse eelnõu esimese lugemise.

Eelnõu muudatusettepanekute tähtaeg on 8. juuni.

Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (40 SE), millega kehtestatakse madala sissetulekuga töötavate inimeste iga-aastane tulumaksu tagasimakse. Tagasimakse eesmärk on innustada inimesi tööd vastu võtma või tööturul püsima isegi siis, kui töötamise eest saadav tasu on väike.

Rahandusminister Sven Sester ütles, et eelnõu eesmärk on luua tagasimakse süsteem, mis on suunatud madala palgaga töötavate inimeste olukorra parandamiseks.

Sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk andis ülevaate komisjoni istungitel toimunud aruteludest ja tegi ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada.

Tulumaksu tagasimakset saab taotleda täisealine inimene, kes on taotluse esitamisele eelnenud aasta jooksul töötanud täistööajaga vähemalt kuue kalendrikuu jooksul. Tulumaksu tagasimakse suurus sõltub olulisel määral teenitud sissetulekust, töötatud kuude arvust ning sissetuleku struktuurist. Seetõttu võib iga inimese tagasimakse olla erinev.

Tulumaksu tagasimakse suurus sõltub olulisel määral teenitud sissetulekust, töötatud kuude arvust ning sissetuleku struktuurist. Seetõttu võib iga inimese tagasimakse olla erinev. Näiteks juhul kui inimene töötab 2016. aastal täistööajaga, tema palgaks on 410 eurot ja ta ei saa muid tulusid ega kasuta muid maksuvabastusi peale maksuvaba tulu, on tema prognoositav tagasimakse 45 eurot iga töötatud kuu eest ehk ligi 540 eurot aastas.

Tulumaksu tagasimakse summa sissetuleku kasvades suureneb ning on sarnase näite järgi suurim 480 euro suuruse brutokuupalga juures (708 eurot aastas). Sellest suurema sissetuleku puhul hakkab tagasimakse summa vähenema ning jõuab nulli 649 euro suuruse brutokuupalga juures.

Minister rõhutas, et see 703 eurot on maksimaalne tagasimakse ja see, kui palju inimene tegelikult tagasimakset saab, sõltub tema makstud tulumaksust ehk sellest, kui palju ta on kasutanud maksuvabastusi, nagu maksuvaba tulu teisest lapsest või maksuvabastused eluasemelaenude intressidelt, annetustelt ja koolituskuludelt.

Seaduse jõustumisel saab esimest korda esitada taotlusi tagasimakse saamiseks 2017. aastal koos füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamisega. 2017. aastal on prognoositav kulu 37,8 miljonit eurot.

Läbirääkimistel võtsid sõna Marika Tuus-LaulMonika Haukanõmm ja Helmen Kütt.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni ettepanek lükata eelnõu esimesel lugemisel tagasi ei leidnud toetust. Häältega 9 poolt ja 50 vastu ei leidnud ettepanek toetust ja riigikogu lõpetas eelnõu esimese lugemise.

Eelnõu muudatusettepanekute tähtaeg on 5. juuni.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (38 SE), millega soovitakse tõsta lapsetoetust pere esimese ja teise lapse kohta 60 euroni kuus ning luua uus lasterikka pere toetus. Eelnõu kohaselt on alates 2016. aastast lapsetoetuse suurus 50 eurot, alates 2018. aastast 55 eurot ning alates 2019. aastast tõuseb see 60 euroni. Lapsetoetuse suurus alates kolmandast lapsest peres ei muutu ning seda makstakse endiselt 100 eurot lapse kohta.

Samas kolme- ja enamalapselistele peredele luuakse uus peretoetus – lasterikka pere toetus. Kolme kuni kuut last kasvatavale perele on see 200 eurot, seitset ja enamat last kasvatavale perele 370 eurot. Senine seitsme ja enamalapselise pere vanema toetus eraldi liigina kaotatakse.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna tõi eelnõu tutvustuses välja, et kui tänavu on riiklike peretoetuste eelarve kokku 178,8 miljonit eurot, siis eelnõus toodud muudatuste mõjul ulatub riiklike peretoetuste eelarve järgmisel aastal 194,6 miljoni euroni, 2017. aastal 216,3 miljoni euroni, 2018. aastal 252,1 miljoni euroni ning 2019. aastal 267,6 miljoni euroni.

Läbirääkimistel võttis sõna Heljo Pikhof.

Eelnõu muudatusettepanekute tähtaeg on 5. juuni.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Valdkonna tööpakkumised

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Uudised

Tööriistad