Autor: Raamatupidaja.ee • 3. juuni 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kobarmaksumuudatuste vastu kobarpöördumisega

Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis
Foto: Äripäev
Eesti Maksumaksjate Liit saatis täna Riigikogule „kobarpöördumise“, millesse on koondatud ettepanekud ja arvamused plaanitavate ja täna Riigikogus menetlemisel olevate maksumuudatuste kohta.

Kokkuvõtlikult soovitab EML loobuda kütu­seaktsiisi tõusust, majutusteenuse käibemaksumäära tõusust ning sotsiaalmaksu määra langeta­misest ja muuta eelnõude menetlemise korda kui sellist.

Järgneb Eesti Maksumaksjate Liidu pöördumine:

Seaduseelnõu 41 SE

Kuna tegemist on taas nn kobareelnõuga, millesse on koondatud paljude maksuseaduste muuda­tused väga pikas perioodis, siis on ka käesolev pöördumine „kobarpöördumine“, millesse koon­dame kõikide maksudega seotud probleemid, ettepanekud, arvamused ja tähelepanekud. Täname juba ette kõiki, kes viitsivad edasi lugeda (vaeva vähendamiseks mainime kohe ära, et pöördumine on eelkõige adresseeritud tulevaste valitsusliitude moodustajatele).

Eelnõude menetlemise kord ja hea õigusloome tava

Meile valmistab muret maksuseaduste eelnõude menetlemise praktika. Iga kord, kui moodusta­takse uus valitsus ja lepitakse „pühas“ koalitsioonilepingus kokku „katteallikad“, antakse koalit­sioonilepinguga sisuliselt immuniteet maksuseaduste muutmise eelnõudele – nende eelnõude me­netlemisel ei ole vaja järgida kooskõlastamise tähtaegu, kaasamine võib olla vaid formaalne, juba ette on teada, et ühegi sisulise ettepanekuga ei arvestata, rahalised arvestused tehakse juba otsus­tatud asjade õigustamiseks tagantjärgi jne – sisuliselt produtseeritakse seletuskirjades ja nende li­sades kümnete lehekülgede kaupa tarbetut teksti, mille sisu eest mitte keegi ei vastuta ja mis asjade kulgu kuidagi ei mõjuta.

Teeme ettepaneku muuta eelnõude menetlemise korda selliselt, et koalitsioonilepingutes kokku lepitud konkreetselt sõnastatud ja „lukku löödud“ (st edaspidisele arutamisele mittekuuluvate) lu­baduste täitmiseks vajalikud seaduseelnõud algatatakse otse Riigikogus näiteks koalitsiooni­erakondade fraktsioonide poolt. Kirjavigade parandamisega saavad suurepäraselt hakkama juhtiv­komisjoni ametnikud ning kuna koalitsioonileping on „püha“, siis ei ole mingit sisulist vajadust hakata seletuskirjas midagi pikalt põhjendama või seletama. Kõik saavad ju nagunii aru, et asi on otsustatud.

Meil on siiralt kahju Rahandusministeeriumi ametnikest, keda sunnitakse praegu ennast kogu il­marahva ees lolliks tegema ning must-valgel paberile kirja panema kogu selle demagoogia, mis on juba mitu nädalat tagasi Delfis „ribadeks“ kommenteeritud. Kui tõesti peaks toimuma suuremat sorti ametnike koondamine, siis võib nendel tublidel inimestel tekkida raskusi erasektoris töökoha leidmisega. Meie arvates oleks õiglane, kui koalitsioonipoliitikute rumaluste kiitmine oleks amet­nikele vabatahtlik – kes tahab poliitikutele pugeda, leiab selleks ise sobiva aja ja koha.

Pigem võiks HÕNTE normide alusel toimuda koalitsioonilepingu enda koostamine: lepingu pro­jekt tuleks saata ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvigruppidele arvamuse avaldamiseks, lepingule tuleks lisada HÕNTE nõuetele vastav seletuskiri ja arvamustega (mitte)arvestamise tabel jne. Kuna praktika näitab, et koalitsioonilepingule on omistatud lausa põhiseadusega samaväärne (või isegi ülimuslikum) õigusjõud, siis tuleks seda ka sisule vääriliselt menetleda. Midagi sarnast praeguse lepingu puhul ju isegi toimus, kuigi rohkem ajakirjanduse vahendusel.

Järgmine probleem seondub ajalise mõõtmega. Kui iga uus valitsus kavatseb teha mastaapseid maksumuudatusi ning loodetavasti soovib austada hiljuti maksukorralduse seadusesse kirjutatud „kuue kuu reeglit“, siis jääb eelnõude menetlemise aeg igal juhul liiga lühikeseks ning Riigikogu korraliste istungite aeg ammendub enne seaduste vastuvõtmist. Kuigi tavakodanikul vaevalt tekib suurt empaatiat poliitikute rikutud suve suhtes (pigem vastupidi), tuleks arvestada ka muude po­liitikahuviliste huve, kes tegelevad seadusloome jälgimisega oma igapäevase töö kõrvalt ja kelle tervise huvides oleks igati kasulik olla tööst eemal nendel üksikutel päevadel, mida võib Eesti oludes „suveks“ nimetada.

Eelneva jutu pinnalt teeme ettepaneku võtta arutusele võimalus algatada põhiseaduse muutmine, et tuua Riigikogu valimiste aeg vähemalt kuu aega ettepoole. Me mõistame selle muudatusega kaasnevaid ohte, sest jaanuari teine pool on teatavasti kõige depressiivsem periood inimese elus (aeg maksta jõulueelse ostlemise krediitkaardiarveid ning järjekordne tõdemus, et aastavahetusel endale antud lubadused jäävad järjekordselt täitmata), kuid soovitame siiski seda võimalust „ana­lüüsida“.

Maksumäärade kehtestamine mitmeks aastaks ette

Samuti tuleks meie arvates lõpetada maksumäärade muutmine nii pikaks ajaks ette, kuna ajalugu tõestab, et hoolimata parimatest (või halvimatest) kavatsustest ei ole suudetud lubatud graafikutest kinni pidada. Jutt ei käi mitte kahest, vaid kümnest viimasest aastast. Meenutame huvilistele tu­bakaaktsiisi määrade tõstmise kuulsusrikast ajalugu:

23.11.2004 vastu võetud ja 01.01.2005 jõustunud seadusega (RT I 2004, 84, 569) fiksee­riti sigarettide aktsiisi määrad (ATKEAS § 56 lg 1) aastateks 2005, 2006, 2007, 2008.07.12.2005 vastu võetud ja 01.01.2006 jõustunud seadusega (RT I 2005, 68, 527) muu­deti seda sätet ning kehtestati uued maksumäärad aastateks 2006 ja 2007.14.06.2006 vastu võetud ja 01.07.2006 jõustunud seadusega (RT I 2006, 29, 222) kehtes­tati uued maksumäärad aastateks 2006 ja 2008 (2007. aasta maksutõus jäeti ära)14.06.2007 vastu võetud ja 01.01.2008 jõustunud seadusega (RT I 2007, 45, 319) kehtes­tati taas uued maksumäärad 1. jaanuarist ja 1. juulist 2008.18.06.2009 vastu võetud ja 27.06.2009 jõustunud seadusega (RT I 2009, 35, 232) kehtes­tati uued maksumäärad 1. jaanuarist 2010.26.11.2009 vastu võetud ja 01.01.2011 jõustunud seadusega (RT I 2009, 59, 390) kehtes­tati uued maksumäärad 1. jaanuarist 2011.Kuigi 22.04.2010 vastu võetud eurole üleminekuga seotud seadusemuudatuses (RT I 2010, 22, 108) konverteeriti eelmises punktis nimetatud maksumäärad eurodesse ilma neid tõstmata, võeti juba 27.10.2010 vastu järgmine muudatus (RT I, 18.11.2010, 2), mil­lega muudeti 01.01.2011 kehtima hakkama pidanud maksumäära. Sama seadusega keh­testati ka 01.01.2012 rakenduv maksumäär.15.06.2011 vastu võetud ja 01.01.2013 jõustunud seadusega (RT I, 06.07.2011, 15) keh­testati uued maksumäärad 1. jaanuarist 2013.05.12.2012 vastu võetud seadusega (RT I, 20.12.2012, 2) muudeti 01.01.2013 kehtima hakkama pidanud maksumäära ning kehtestati ka 01.01.2014 jõustunud maksumäär.01.07.2014 vastu võetud seadusega (RT I, 12.07.2014, 2) kehtestati maksumäärad, mis pidid jõustuma vastavalt 01.01.2016, 01.01.2017 ja 01.01.2018.Praegu menetluses oleva seaduseelnõu 41SE § 4 tunnistab eelmises punktis nimetatud muudatused kehtetuks ning asendab uute sätetega (eelnõu § 3 punktid 12-16), mis peak­sid jõustuma vastavalt 01.01.2016, 01.01.2017, 01.01.2018, 01.01.2019, 01.01.2010.

Muudatuste sisu ei ole siinkohal mõtet hakata ümber jutustama, aga üldiselt on tehtud kõiki mõel­davaid ja mõeldamatuid operatsioone – küll on planeeritud aktsiisitõusu lükatud aasta edasi ja tõmmatud aasta tagasi, nihutatud aasta algusest aasta keskele või vastupidi, jagatud ühe aasta mak­sutõus kahe aasta peale, lisatud algselt kavandatud tõusule täiendavat tõusu jne.

Olgem ausad, vähemalt tubakaaktsiisi puhul ei ole viimase kümne aasta jooksul vastu võetud sea­dusemuudatused tekitanud ettevõtjates kübetki õiguspärast ootust. Tõe huvides olgu märgitud, et samasuguseid „võnkeid“ on aastatel 2005-2009 mitu korda tehtud ka tulumaksumäära ja maksu­vaba tulu sätetes. Keskkonnatasud jätame viisakuse pärast mainimata.

Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku lõpetada ametnike ja rahvasesindajate koormamine tarbetu seadusloomega ning kujundada uus praktika, mille kohaselt algatab valitsus igal kevadel uue eel­nõu kõikide nende maksumuudatuste kohta, mida ta soovib jõustada järgmise aasta algusest. Kui suveks on vastav muudatus vastu võetud, siis arvestatakse sellega sügisel riigieelarve menetlemi­sel. Järgmisel kevadel tullakse Riigikogu ette uute määradega jne. Kindlasti on ka valijatel parem oma eelistusi seada, kui neile igal kevadel uuesti meelde tuletada, kuidas täpselt näeb välja mak­sukoormuse nihutamine tööjõult pahede ja saastamise maksustamisele, ebaefektiivsete maksu­soodustuste asendamine täpsemalt sihitud toetustega jne.

Üldised ettepanekud kogu eelnõu kohta

Viisakuse pärast ja tulevastele põlvedele meenutuseks kordame oma ettepanekut: loobuda kütu­seaktsiisi tõusust ja majutusteenuse käibemaksumäära tõusust ning sotsiaalmaksu määra langeta­misest. Selle asemel rakendada sotsiaalmaksu erisusi üksikutele ettevõtjate gruppidele ja vald­kondadele, näiteks kehtestada sotsiaalmaksu lagi ja kaotada ära või vähendada sotsiaalmaksu kuu­määra, teha soodustusi alustavatele või maapiirkondades tegutsevatele ettevõtjatele, uute töö­kohtade loojatele jne. Aga eks te ole neid mõtteid juba kuulnud ja lugenud küll.

Ettepanekud ja märkused üksikute maksuliikide kohta

Hoolimata eelnevast pessimismist esitame siiski mõned teemad, mida soovitame eelnõu menetle­mise käigus arutada. Osaliselt on tegemist Rahandusministeeriumiga peetud dialoogi (täpsemalt küll duubelmonoloogi) jätkuga ehk vastusega seletuskirja lisas 4 toodud märkustele.

Tulumaks

Välislähetuse päevaraha määr (eelnõu § 2 p 1). Tegime ettepaneku jätta välja 15 päeva piirang ning kehtestada päevaraha määr 50 eurot sõltumata lähetuspäevade arvust. Leiame, et pikema lä­hetuse puhul võivad töötaja kulud olla isegi suuremad, kuid eelkõige tuleks seista hea Eesti ette­võtete konkurentsivõime eest. Kui naaberriikide veoettevõtjad saavad maksta oma töötajatele roh­kem maksuvaba päevaraha ja vähem töötasu, siis saavad nad potentsiaalsele kliendile teha oda­vama pakkumise ja Eesti vedaja jääb lihtsalt tellimusest ilma ning Eesti autojuht ei saa ei maksus­tatavat ega maksuvaba tulu. Meile teadaolevalt on Eesti veoettevõtjad sel põhjusel viinud autojuh­tide töökohti üle lõuna­poolsetesse naaberriikidesse. Kütuseaktsiisi tõus loomulikult vaid soodus­tab seda arengut.

Tegime ettepaneku taastada maksuvaba päevaraha ka Eesti-sisesele lähetusele. Rahandus­ministeerium arvab, et selleks on vaja enne muuta töölepingu seadust. Ei ole vaja. Tööandja ja töötaja saavad ka ise päevarahas kokku leppida (tööandja saab seda loomulikult ka ühepoolselt määrata). Näiteks juhatuse ja nõukogu liikmetele ei näe äriseadustik ega VÕS ka praegu välis­lähetuses ette mingit päevaraha maksmist (ega isegi mitte sõidukulude hüvitamist), ometi on tulu­maksuseaduses maksuvabastus olemas. Samuti on olemas tulumaksuvabastus isikliku sõiduauto kasutamise hüvitisele, mille maksmise kohustust ei ole tööõiguses kunagi sätestatud.

Meie arvates on asi pigem tahtmise taga. Miks Rahandusministeerium, millest vahepeal oli saanud töölisliikumise keskus ja klassivõitluse eesliin (meenutame ametiautode „käibemaksusoodustuse“ pressikajastust ja Porsche-hüsteeriat), ei taha appi tulla tööinimesele, kes peab iga päev sõitma tööasjus oma isikliku sõiduautoga mõnikord lausa sadu kilomeetreid ning sööma kodust eemal (ning maksma selle kinni oma maksustatud palgatulust)? Räägime neile, et sotsiaalmaksu lange­tamine on samm õiges suunas?

Seoses üüritulude maksustamisega (eelnõu § 2 p 18) leiame, et tuleks lubada üüritulust maha ar­vata kõik üürimisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. Meile teada olevalt ei kor­ralda äriregister ettevõtluskursusi ega nõua enne kande tegemist eksami sooritamist. Seega ei saa kuidagi asjakohaseks pidada eeldust, et füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse kantud inimene oskab lugeda, kirjutada, arvutada ja kuludokumente säilitada, aga ilma äriregistri kandeta inimene seda justkui ei oskaks (välja arvatud vara võõrandamisega seotud kulud, millega seotud dokumente tuleb säilitada eluaeg). Mis puudutab soovitust FIE-ks registreerida, siis viisakas oleks olnud mai­nida sellega seoses ka „s“ tähega algavaid makse. Või siis selgitada, et ettevõtjana on üüritulu maksustamisel mõtet ainult siis, kui kinnisvaraobjekti soetusmaksumus kuludesse kanda ja enne seitsme aasta möödumist teha mitterahaline sissemakse äriühingusse. Mõni kergeusklik inimene äkki läheb seletuskirjas antud soovituse õnge ja pärast pahandust kui palju.

See oli ka põhjus, miks me esitasime küsimuse, kui palju kinnisvara üüritakse välja äriühingute kaudu, sest õiguskuuleka ja majanduslikult mõtleva inimese jaoks on äriühingu kasutamine juba aastakümneid olnud ainus võimalus üüritulu ausalt ja õiglaselt maksustada. Kui te ei tea, kui palju on praegu äriühingu ka­sutajaid, siis ei ole ju ka teada, millest arvutada seda 70% ja 7,8 miljonit eurot justkui rohkem laekuvat tulumaksu. Võib-olla ongi kõik „mutikesed“ juba 2014. aastal suure hirmuga oma tulud ära deklareerinud (vt MTA statistikat selle ajakirjanduslikke tõlgendusi „lakke hüpanud maksulaekumistest“) ja ülejäänud tegutsevadki kõik äriühingute kaudu?

Käibemaks

Loomulikult jääb meile arusaamatuks metoodika, kuidas on arvutatud käibemaksu suurem laeku­mine 2017. aastal 10,2 miljoni euro võrra, kuid mainime vaid ühte pisikest nüanssi – mitte üheski arvutuses ei ole näha, kui suur osa majutusteenuste käibest on suunatud äriklientidele, kes arvavad sisendkäibemaksu maha või taotlevad VAT refund korras tagasi (KMS § 35 lg 1). Esiteks väheneb vastavalt loodetav lisatulu eelarvesse, teiseks võidavad need ettevõtjad sellest, kui majutusteenuse osutajad võtavad osa maksutõusust enda kanda ja vähendavad teenuse käibemaksuta netohinda. Kahju, et sel­line efektiivne konverentsiturismi soodustamise meede on seletuskirjas mainimata jäänud.

Tubakaaktsiis

Juhime tähelepanu, et 20. maiks 2016 tuleb üle võtta uus tubadirektiiv (2014/14/EL) ning sellega seoses tuleb muuta tootemärgistust ja uuendada sigarettide pakendeid. Aktsiisi tõus omakorda tä­hendab aga uusi maksumärke, mis samuti tähendab uusi pakendeid. Üleminekuperiood peaks mõ­lemal juhul olema ühesugune, st pärast 1. juulit 2016 peab olema määratud ühtne 3-kuuline periood, mille jooksul võib müüa vana tootemärgistuse ja vanade maksumärkidega tooteid. Teeme ettepaneku arutada seda küsimust põhjalikumalt koos tubakatoodete maaletoojatega.

Alkoholiaktsiis

Ajakirjanduses on viimasel ajal avaldatud mitmeid arvamusi ja uuringuid, mis seavad kahtluse alla õlle ja muu alkoholi aktsiisimäärade proportsiooni (2,6-kordne erinevus) õigustatuse. Teeme ette­paneku korraldada sel teemal laia­põhjaline arutelu kõikide huvigruppide osavõtul.

Kütuseaktsiis

Kuna mootorikütuste teemal on arvamusi piisavalt avaldatud, tahaksime tähelepanu juhtida hoopis sellele, et eelnõus soovitakse mitmekordselt tõsta raske kütteõli, põlevkivikütteõli ning tahkete kü­tuste aktsiisimäära. Eriti aga tahaks rõhutada seletuskirja lk 5 toodud sõnademängu: „otstarbekas on sellise disproportsiooni vähendamine“. Seletuskirja kohaselt moodustab raske kütteõli aktsiisimäär praegu energiasisalduse alusel vaid 3,4% diislikütuse või kerge kütteõli aktsiisimäärast, põlevkivi­kütteõli puhul on see suhe 3,5% ning tahkete kütuste (kivisöe, pruunsöe, koksi ja põlevkivi) puhul 2,7%. Järgnev lause „Vaatamata mitmekordsele aktsiisitõusule jääb tahkete fossiilkütuste aktsiisiga maksustamise tase endiselt suhteliselt madalaks“ sisaldab meie arvates kodeeritud sõnumit, et Rahan­dusministeerium on leidnud uue päästerõnga juhuks, kui inimesed peaksid tõesti hakkama säästliku­maid au­tosid ostma (või rakendama muid alternatiive). Selline sõnastus vihjab, et ahjukütused võik­sidki olla sama kõrgelt maksustatud nagu mootorikütused ning pole vahet, kas bensiiniga ahju kütta või ehitada kivisöel töötav automootor.

Selle taustal peaksid muret tundma kõik need katlaomanikud, kelle jaoks lõppes 1. mail odava kütteõli ajastu (õnneks tänu valimistele pääsesid nad jääkide mõõtmisest ja maksustamisest) ning kellele eel­mise aasta aktsiisimuudatuse eelnõu seletuskiri soovitas soojalt oma katlad ümber seadistada (lubades lahkelt igasuguse „kikkide“ ja „kredeksite“ abi). Nüüd siis miljardi euro küsimus – millisele kütteliigile peaksid need õnnetud inimesed oma katlad ümber seadistama, et mitte langeda järgmise aktsiisitõusu ohvriks? Või ongi asja mõte meelitada tarbijaid ühe maksu juurest teise juurde? Kas valitsusel on kavas viia näiteks põlevkivi maksumäär samale tasemele diislikütusega? Kas valitsusel on äkki kavas hakata millalgi „energiaväärtuse alusel“ maksustama ka turvast ja hakkepuitu? Kas lisaks kaugküttes kasuta­tavatele kütteainetele tuleks äkki hakata maksustama ka kodumajapidamistes põletatavaid tahke­kütuseid? Soovitame Riigikogus neid küsimusi põhjalikult arutada.

Soovin teile edukaid kohtumisi valijatega ja olge ettevaatlikud kuluhüvitistega. Õhtuleht ei hüüa tulles!

Lugupidamisega

allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Lasse Lehis

Juhatuse liige

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700