Maksukonks: kas tegu on teenuse või töösuhtega?

Sarnaselt varasemate ümberkvalifitseerimise kaasustega asus siingi Riigikohus seisukohale, et ka OÜ-tamise osas on teise kvalifikatsiooni andmine põhimõtteliselt võimalik. Seejuures heitis üldkogu nii maksuhaldurile kui ka kohtutele ette puudulikku käsitlust osas, mis puudutas ümberhindamise õiguslikku alust ja selle põhjendusi.

Maksuhaldur tugines oma väidetes muuhulgas sellele, et tsiviilseadustiku üldosa seadus ei luba juhtorgani pädevust üle anda. Üldkogu sellise seisukohaga ei nõustunud. Vastav norm reguleerib juriidilise isiku sisusuhteid ning see ei ole käsitletav maksuõigusliku keelunormina.

Liigtäpseid juhiseid ümberhindamise osas Riigikohus paraku ei andnud. Küll aga selgitas Riigikohus, et isegi kui lepingud tuleb ümber kvalifitseerida, ei tähenda see automaatselt, et kogu makstud tasu tuleb ümber kvalifitseerida palgatuluks. Sellisel juhul tuleb maksunõue vähemalt osaliselt jätta tunnustamata.

Topeltmaksustamine ja aegumine

Riigikohus rõhutas taas maksuhalduri kohustust vältida topeltmaksustamise tekitamist. Kui varasemalt on kohus selgitanud topeltmaksustamise vältimise võimalusi käibemaksu osas, siis nüüd andis kohus täpsemaid juhiseid ka tulumaksu osas. Seejuures selgitas kohus, et kui tegemist oli töösuhtega, siis OÜ kontole laekunud „teenustasu“ saab selle osanik maksuvabalt välja võtta. OÜ poolt juba tehtud väljamaksete maksukohustuse, millelt OÜ on tasunud palga- või dividendi maksud, saab tagantjärele korrigeerida. Vastavas osas nõustus kohus kassaatoriga ning tegemist on olulise uuendusliku seisukohaga. Maksuhaldur on senini sellist korrigeerimise võimalust eitanud.

Maksumaksja jaoks on negatiivne üldkogu seisukoht, mille kohaselt maksuhalduri poolt topeltmaksustamise kõrvaldamata jätmine ei too automaatselt kaasa maksunõude tühistamist.

Siinkirjutaja hinnangul tuleb asuda vastupidisele seisukohale olukorras, kus topeltmaksustamist pole aegumise tõttu võimalik enam kõrvaldada. Ka käesolevas kaasuses oli aegumine maksumaksja üheks argumendiks, kuid kohtud ei olnud seda senini käsitlenud.  Lõppjärelduse tegemisel omab tõenäoliselt tähtsust see, kas ja millal on teenust osutanud OÜ-d saadud tasud edasi maksnud (nt palga/dividendimaksed).

Riigikohtu menetluses on antud hetkel veel kaks sarnast kaasust. Jääb loota, et kohus annab neis täiendavad ning konkreetsemad juhised, mille alusel piiritleda maksuõiguslikult lubatavad teenused mittelubatuist.

Autor: Advokaadibüroo Glikman & Alvin Partnerid maksu- ja tolliõiguse valdkonna juht, vandeadvokaat Priit Raudsepp