7. mai 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Suurbritannia on raamatupidajate kuningriik

1Office UK tegevjuht Ivar Veskioja
Foto: erakogu
Täna toimuvad Suurbritannias alamkoja valimised. Eelmise aasta augustist Suurbritannia turul välisettevõtjatele raamatupidamis-, virtuaalkontori- ja juriidilisi teenuseid pakkuva 1Office UK tegevjuht Ivar Veskioja lahkab sel puhul brittide valimislubadusi ja maksusüsteemi ning võtab kokku enda ettevõtte esimese aasta õppetunnid ja tähelepanekud.

Hetkeseisuga on esimese vaikse talve järel märtsis äri käima läinud, keskmiselt sõlmime paar lepingut nädalas ning kliendiarv läheneb kolmekümnele. Klientide hulgas on ka kolm suure potentsiaaliga Eesti iduettevõtet, keda Stockholmis ja Helsingis meie juurde naljalt ei sattu. Eelmise aasta optimistlikud ootused on realiseerumas viitega ning esimese täispika aasta käive jääb prognooside kohaselt alla 100 000 naela.

Seest siiruviiruline maksusüsteem

Kas üllatuslikult või mitte, on Suurbritannia maksusüsteem nagu sibul. Iga kihi all on täiendav kiht ning saab aina selgemaks, miks seda naljatlemisi advokaatide ja raamatupidajate kuningriigiks kutsutakse. Seaduste ja maksuaktide huumuskiht on sajanditega muutunud ühe inimese elueale väljakutseks. Ka raamatupidajad peavad oma valdkonnas eksperdi staatuse saavutamiseks spetsialiseeruma. Raamatupidaja kutsekvalifikatsiooni (chartered accountant) jagavad kaks koda, ICAEW (Institute of Chartered Accountants in England and Wales) ning ACCA (Association of Chartered Certified Accountants). Viieaastaseks venida võivate õpingute järel saadav kvalifikatsioon on sisuliselt finantsjuhtimise magistrikraad ning õpingute alustamiseks ei ole varasem kõrgharidus nõutav. Sellised raamatupidajad konteerimist enam teha ei soovi. Eestis on kvalifikatsioon Suurbritanniaga võrreldes raamatupidamisvaldkonnas tähtsusetu. Kvalifikatsiooniastmete vaid paberil eksisteerimine ning kindla kutse-eetika ja vastutuskindlustuse puudumine tunduvad aga Londonist vaadates aina kummalisemad.

Erinevused Eestiga

Eestis nooremad raamatupidajad isegi ei mäleta ettevõtte tulumaksu ja selle deklareerimist eelmisel sajandil. Suurbritannias on majandusaasta aruandest olulisem ettevõtte tuludeklaratsioon ja sellega kaasnev tulumaksukohustus aastakasumilt. Tööandjamaksud on niivõrd mitmekihilised, et nende seletamine väärib eraldi artiklit. Selgelt on palkadelt makstavad maksud madalamad kui Eestis ning kehtib kõrgepalgaliste sotsiaalmaksulagi ja madalapalgaliste sotsiaalmaksuvabastus. Üllatuslikult on välisettevõtja suurimaks probleemiks pangakonto avamine, kohaliku juhatuse liikmeta võib äri tegemata jääda pankade kasvava ettevaatlikkuse tõttu. Käibemaksuregistreeringuks on muuhulgas vaja kohalikku pangakontot.

Pilguheit Suurbritannia majandusse ja poliitikasse

Suurbritannia alamkoja valimised

Täna, 7. mail valitakse Suurbritannias alamkoja 650 liiget. Ennustused näitavad võrdset seisu konservatiividele ja leiboristidele. 2010. aasta valitsus oli kahe partei vägikaikaveoga harjunud riigis esmakordselt koalitsioonivalitsus, kuhu valimised võitnud konservatiivid kaasasid ka liberaaldemokraadid. Ka seekord ennustatakse, et mõlemad suured vajavad võimu teostamiseks koalitsioonipartnerit ning üksi valitseda ei saa. Ettevõtja pilguga erakondade valimislubadusi analüüsides saab selgeks, et kõik läheb kindlalt edasi. Käibemaks ja väikeettevõtte tulumaks jääb 20% juurde ning rohkem püütakse töötava elanikkonna hääli, seda aga ilma maksumuudatusteta. Konservatiivid on võtnud endale väikeettevõtjate eestkostja rolli, lubades vähendada bürokraatiat ning kolmekordistada riikliku alustava ettevõtte laenu pakkumist. Leiboristid on klassikaliselt populistlikumas rollis, lubades rikastele privileegide kadu ja makse ning tööinimestele paremat elu koos külmutatud hindadega. Lühidalt öeldes, kodukulud alla.

Tegelikkus ja lubadused massidele

Kohaliku omavalitsuse kinnisvaramaksu (business rates) väikeettevõtete äripindadelt lubavad vähendada leiboristid, konservatiivid on oma programmi seadnud märksa tagasihoidlikuma sõnastuse. Tegelikkuses on maksumäär sel kümnendil iga-aastaselt tõusnud. Leiboristid lähenevad oma kampaanias agressiivsemalt Suurbritannias elavate jõukate inimeste maksustamisele, lubades kaotada sajandeid jõus olnud non-domiciled staatuse. Välisriikide kodanikud, kes on küll maksuresidendid Suurbritannias, kuid kelle „päris kodu“ on välisriigis, pääsevad välismaal teenitud tuludelt maksude maksmisest, kui nad seda raha riiki ei too. Selliseid inimesi on avalike andmete kohaselt üle 116 000. Leiboristide leeris pole veel aga selgust, kas see koos häältega ka riigikassasse raha juurde tooks, või hoopis vähendaks maksulaekumisi. Liberaaldemokraadid toetavad pankadele eraldi tulumaksu juurutamist ning HSBC on valitsuse varem kehtestatud pangamaksu (bank levy) järjekordse väljakuulutatud tõusu tõttu juba ähvardanud peakorteri minema kolida. Šotimaal kõikides ringkondades leiboriste suure tõenäosusega võitev Šoti Rahvuspartei pakub välja ühe suurima lubaduse väikeettevõtjatele. SNP leiab, et tänase 2000 naela asemel võiks esimesed 6000 naela sotsiaalmaksu aastas olla ettevõtjale toetusena riigi poolt kinni makstud. 13,8 protsendise tööandja sotsiaalmaksu juures tähendaks see üle 43 000 naela suurust tööandja sotsiaalmaksuta brutopalka väikeettevõtjale. Briti ettevõtjaid on teinud ärevaks Euroopa Liidu vastased noodid; konservatiivid ja iseseisvuspartei toetavad liikmelisuse teemalist referendumit, leiboristid räägivad edasise lõimimise kontrollist rahvahääletuste kaudu.

Kapitalism, konsumerism ja sotsialism

Kohalikus keskkonnas elades saab kiirelt aru, et Eestis on kapitalism ja konsumerism lapsekingades. Suurbritanniasse on sajandite jooksul kapitali akumuleeritud impeeriumist, kõikvõimalikud uued tooted ja teenused on saanud alguse just siin. Osa raamatupidamisettevõtteid märgib oma asutamisaastaks 18ndasse sajandisse jäävaid numbreid. Kogu kapitalismi juures on 20nda sajandi pärandina veel näha heaoluriik, kus maksukoormus langes alles sajandi lõpupoolel. Valitsussektori osakaal SKT-st ei jää kaugele Rootsi ja Kreeka näitajatest, olles eelmisel aastal ligi 50%. Inimestele pakutavad tarbimisvõimalused ja seonduva tarbimiskrediidi hulk on ajas ainult suurenenud. Aasta algusest on varasemalt uueks normaalsuseks saanud kiirlaenudel (payday loan) intressilagi, kuid järelmaksu ja krediitkaartide pakkujad hõivavad aktiivselt turgu. Olukorra paremaks mõistmiseks – möödunud novembris said tarbijad 1,25 miljardi naela väärtuses tagatiseta krediiti.

London on maailmalinn

Londoni majandus on sama suur kui tervel Rootsi riigil ning viiendik Suurbritannia sisemajanduse kogutoodangust tuleb Londonist. Londoni kontorit avades saime aru, et seniste asukohtadega võrreldes oleme sattunud maailma ristteele, kus Hongkongi ja USA kliendid on tavapärased. Lõuna-Euroopa majandusseisak ja kõrgem maksukoormus toob Londonisse ettevõtjaid, kellega on inglise keeles raske konstruktiivseid läbirääkimisi pidada. Näiteks elab Londonis ligikaudu 300 000 prantslast, linnas on 50 üle 10 000 inimese suurust rahvusgruppi. See tähendab ka seda, et kõikvõimalikes keeltes saab teenuseid ka sissetulev ettevõtja. Eesti võis olla üks viimaseid EL riike, kellel omakeelset äriteenuste pakkujat Londonis ei olnud.

Hüperkonkurents äriteenuste valdkonnas

Eestis on osades valdkondades 2-3 arvestatavat tegijat ja kõik. Stockholmis võib selle arvu korrutada kümnega, Londonis sajaga. Londoni lähim konkurent büroohotellide ja virtuaalkontorite turumahult on New York. Konkurentsi ei paku aga mugavad ja konservatiivsed Skandinaavia firmad, vaid agressiivsed ning dünaamilised kohalikud ja rahvusvahelised ettevõtted. Töötempo ja teenuste innovatsioon on kõrge, konkurentsis teistmoodi ei saa. Hinnastamises on kiirelt selgeks saanud, et igas hinnaklassis leidub konkurentsi. Teenus võib maksta 20 või 200 naela ning oma tasakaalupunkt tuleb võimalikult kiiresti paika panna. Kõigi Londonis toimetavate rahvusgruppide, konkurentide ja hinnatasemete juures tuleb endal selgeks saada, miks peaks klient sind valima, kindlasti leiaks ta minutite jooksul odavama pakkuja ja ehk ka kvaliteetsema pakkuja.

Hüperkonkurents tööturul

Riikides, kus tööpuudust pole, lubavad poliitikud kõrgemat palka. Kõrge tööpuudusega riikides lubatakse töökohti. Suurbritannias on tööpuudus küll 2011. aasta rekordtasemelt kukkunud, kuid endiselt on tööta ligi 2 miljonit inimest, kellest ligi 800 000 saab töötu abiraha, mille suuruse ja kättesaadavuse üle sisserändajatele, on diskussioon valimiste eel üha teravnenud. Selgelt on suurim konkurents Londonis, kus sisserändajad täidavad kõik olemasolevad töökohad ning parema töökoha ja üürikodu otsing on miljonite hobi. Ilma vahendava agentuurita ei ole reeglina lootust finantspiirkondades London Citys või Canary Wharfis intervjuule jõuda ning CV saatmine on väljal tuule püüdmine. Inimesed töötavad Skandinaaviaga võrreldes rohkem tunde, USA moodi oma töökoha ja karjääri nimel võideldes.

API vs inimene

Üks töökoht maksab tööandjale Londonis vähemalt 25 000 naela aastas. Kõrge tööjõukuluga riikides on ettevõtted tehnoloogiliselt arenenumad. Ka äriteenuste valdkonnas on iseloomulik kõrge automatiseeritus suurte ettevõttete puhul. Kui lihtsat kontoritööd tegeva inimese palkamine tähendab 25 tuhande naelast aastast kulu tööandjale, on investeering tarkvarasse märksa tõenäolisem kui Eestis. Sellest tuleneb ka Eesti ettevõtete mahajäämus tarkvara ja kõnekeskuse lahenduste kasutamisel.

Blacklist vs whitelist

Suurbritannias on nii eraisiku kui ettevõtte huvides võimalikult kiiresti enda krediidiskoori parandada. Ilma toetava krediidiskoorita pole eraisikul võimalik konsumerismis täies mahus osaleda. Madala skooriga uuel ettevõttel ei ole võimalik teenuslepingud, näiteks mobiiltelefoni püsilepingut, avada. Eraisiku krediidiskoori toimemudelid võivad olla kummastavad: üldjoontes on isikukoodide puudumise tõttu võtmekomponendid elukoha stabiilsus, kohalikus omavalitsus arvele võtmine, krediidi olemasolu ja selle eeskujulik teenindamine ning puhas karistusregister.

1Office Grupi tulevikuplaanid

1Office Grupp on Lääne-Euroopas sihikule võtnud Amsterdami ja Berliini nende linnade atraktiivse rahvusvahelise ärikeskkonna tõttu. Läti ja Leedu ärikliima paranemine ning tehtud maksumuudatused on tähelepanu tagasi toonud ka Baltikumi turule. Otsime võimalusi 2016. aastaks Riias ja Vilniuses kanda kinnitada.

Autor: Ivar Veskioja, 1Office UK tegevjuht

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700