Ebakindlate töösuhetega kohanemiseks on vaja enesejuhtimisoskust

Taimi Elenurm, tööpsühholoog
Taimi Elenurm, tööpsühholoog

Viimastel aastakümnetel üha enam üleilmastunud majandus ja tehnoloogia areng toob kaasa kiired muutused töö iseloomus. See mõjutab nii töö sisu, töökorraldust kui ka töö intensiivsust ning nõuab meilt aina paremaid tööoskusi ning suuremat võimekust ja koostöövalmidust, et toime tulla tehnoloogiliste uuenduste, tiheneva suhtluse ja sotsiaalse võrgustumisega.

Meilt oodatakse muutuste mõistmist ja kiiret omaksvõttu, oskust suhelda globaalselt ning tulla toime erinevuste ja kõrvalekallete tingimustes.

Kohaneda tuleb viie suure muutusega

Maailma tervishoiuorganisatsioon WHO toob esile viis peamist muutust, mis tööstressi võivad põhjustada ja millega peame kohanema:

* ebakindlad töösuhted,

* kasvav ajasurve ja lühenevad tähtajad koos töö intensiivsuse kasvuga,

* emotsionaalse töö osakaalu kasv seoses teenindusmajanduse osakaalu kasvuga,

* piiride ähmastumine töö ja eraelu vahel ning

* mitmekultuuriline ja vananev töötajaskond.

Kes kohaneda ei suuda, kannatab stressi, läbipõlemise või depressiooni käes.

Euroopas on tööstressi ja vaimse tervise probleemide tõttu töölt puudutud päevade arv, töötuse tase ja pikaajaliste haigushüvitiste maht aasta-aastalt kasvanud. Ligikaudu 10% pikaajalistest terviseprobleemidest ja töövõimetusest on tingitud psüühilistest ja emotsionaalsetest häiretest.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on koostanud sünge prognoosi: aastaks 2020 on depressiooni kasv ja selle levik juba sedavõrd laialdane, et sellest saab peamine töövõimetuse ja enneaegsele pensionile jäämise põhjus. Osa hinnangute kohaselt kaasnevad tööga seotud probleemid juba praegu 60% haiguspäevadega.

Muutunud töökeskkond ja -suhted on toovad kaasa vajaduse töötada teisiti ja suhtuda töösse teisiti kui senised traditsioonid seda on võimaldanud.

Projektipõhine töö suurendab mitmiktöö tegijate arvu

Varasemast enam hakkab töösuhe ühe tööandja juures asenduma nn mitmiktööga – korraga töötatakse mitme tööandja juures osalise tööajaga või eri projektides. Töölepingu seaduse järgi toimiva töösuhte asemel sõlmitakse üha enam VÕS-i lepinguid, tegutsetakse FIE-dena. Puhkuse ja töösuhte lõpetamisega seotud kompensatsioonidest sellise töösuhte korral ei räägita. Töö- ja puhkeaja reguleerimine ning tööaja ja -koormuse arvestus on samuti töötaja enda teha ja kokku leppida. Tööd pakkuvale organisatsioonile on sellised lepingud kõige kasumlikumad, kuid võimaldavad nõrgemat poolt ka kurjasti ära kasutada.

Projektipõhised töötajad on otsitud tööjõud lühiajaliselt tegutsevates organisatsioonides ja meeskondades. Kiirelt muutuvas majanduslikus ja poliitilises keskkonnas toimetavad ettevõtted, kelle strateegia ei näegi ette kestma jäämist ja oma valdkonnas edasiarenemist rakendavad kuluefektiivsusele orienteeritud personalipoliitikat – võimalikult väikesed kulutused personalivalikule ja värbamisele, koolitamisele ja arendamisele, töövahenditele ja töötasule. Nii jäävadki projektitöötajate ja mitmiktöö tegijate enda vastutada nende kutseoskused ja töövahendid ning töötervishoid.

Töö on väljunud nii tööajast kui ka -ruumist: töö tuleb meiega kaasa kohvikusse, sõprade seltskonda ja koju. Eesti ühe riigiasutuse töötajate tööaja uuring, mille tegi TTÜ professor Mare Teichmann koos uurimisgrupiga aasta eest näitas, et oma tööruumi ei kasutata töö tegemiseks 43% tööpäevast. Töö väljumine tavapärase tööaja ja -ruumi piirest toob kaasa olukorra, kus seni tööandja kohustuste hulka kuulunud töökeskkonna ja -ohutuse tagamine on delegeeritud töötajale endale. Kõige eelnevaga tegelemiseks peab töötajal jätkuma teadmisi, oskusi ja tahet.

Suureneb enesejuhtimise osatähtsus

Kutsekoda on välja töötanud üldiste ehk läbivate tööoskuste loetelu, mida läheb vaja enamikul elualadel ja ametites. Kolm suuremat oskusterühma selles loetelus on:

* suhtlemine

* mõtlemine 

* enesejuhtimine

Enesejuhtimise tähendab kohanemist ja toimetulekut muutuvas keskkonnas, pühendumist ja ettevõtlikkust ning ühishuvidest lähtuvat tegutsemist. Kutsekoja 2014. aastal koostatud juhendmaterjalis „Üldised kompetentsid” on kirjas järgmine: „Enesejuhtimine hõlmab pinge ja määramatuse talumist, muutustega toimetulekut ja nende juhtimist, läbilöögivõimet ja iseseisvust, eesmärgipärast tegevust. Ennast juhtiv isik tegutseb süsteemselt, eesmärgipäraselt, kohusetundlikult, ennast ja keskkonda säästvalt, tema töö on hästi organiseeritud ja tõhusalt korraldatud. Ta suudab ise oma tööd planeerida ja organiseerida: kavandab saavutatavad sihid ja tähtajad, leiab ressursid. Ta on ettevõtlik: pühendub isiklikele tööalastele eesmärkidele, on läbilöögivõimeline ja iseseisev. Pühendub tegevusele ning lühi- ja pikaajaliste eesmärkide saavutamisele ning otsib võimalusi ennast arendada ja karjääris edasi liikuda. Ta talub pinget ja stressi, tuleb toime ebaõnnestumiste ja kriitika ja tagasilöökidega. Saab kogemuse ja mõtestab selle, et edasi liikuda.”

Kirjeldatud ideaali poole liikumine eeldab esmalt tööstressi oskuslikku ohjamist, pärast seda saab hakata endast kujundama unistuste isikust.

Mida teha ebakindluse vähendamiseks ja enesejuhtimise arendamiseks

Eesti organisatsioonides on enesejuhtimisoskuste arendamine tööstressi ennetamiseks pigem töötaja enda asi ega ole kujunenud süstemaatiliseks, psüühilise tervise hoidmisele mõeldud tegevuseks. Tegutsema hakatakse siis, kui ilmnevad märgatavad probleemid (enamasti tehakse paar koolitust). Põhimeetmena on kasutusel sporditoetused tervise tugevdamiseks ja stressi väljaelamiseks. Teised võimalused, näiteks töö kohandamine töötajaga, selle ümberkorraldamine muutunud töösuhete, tööaja ja -koha järgi, pole läbimõeldud ja kooskõlastatud. Pigem on kokkulepped fragmentaarsed ja juhuslikud. Hea juhtimistava, mis aitaks kaasa emotsionaalse turvalisuse tagamisele ja looks toetavad töösuhted, pole läbi räägitud. Toetav töökultuur ja sellest lähtuv juhtimine pole eesmärgistatud ja ühiselt kokku lepitud tegevuse tulemus, vaid sõltub juhtide isiksusest, nende väärtushinnangutest ja lastetoast.

Kohanemisraskustega seotud tööstressi vähendamiseks ning toetava juhtimise ja organisatsioonikultuuri laiemaks levikuks tuleks kokku leppida, mida teha enesejuhtimise edendamiseks eriti just nende töötajate hulgas, kes põhikohaga töötavate isikute hulka ei kuulu. Ning tegutseda koos, toetudes tõenduspõhisele infole ja kokkulepitud eesmärkidele.

Suurepärase psüühilise tervise ja töövõime põhjused, samuti viletsa psüühilise tervise ja puuduliku töötahte põhjused on keerukad ja mitmetahulised. Need hõlmavad nii inimest ja tema suhtumist töösse ja tööandjasse kui ka töökeskkonda ja -suhteid. Töö ja töökeskkond on vaid väike osa probleemist, ent suur osa lahendusest. Sest töö annab inimese heaolule väga palju: tõstab enesehinnangut, võimaldab eneseteostust, suhtlemist ja töö väärtusele vastavat sissetulekut.

Osale arutelus

  • Taimi Elenurm, tööpsühholoog

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Valdkonna tööpakkumised

Lemoine Estonia otsib RAAMATUPIDAJAT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Manpower is looking for a CHIEF ACCOUNTANT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Uudised

Tööriistad