Maksudega ei saa samamoodi jätkata

Indrek Neivelt, majutusteenused, käibemaksutõus
Indrek Neivelt majutusteenuste käibemaksutõusust

Majutusteenuste käibemaksu teema tundub olevat ettevalmistamata ja paneb mõtlema, kui palju veel on selliseid punkte koalitsioonilepingus, kirjutab endine pankur Indrek Neivelt oma blogis.

Mul puuduvad majanduslikud huvid hotelliäris. Samas olen laenuandjana olnud suure osa tänaste hotellide alguse juures ja tean väga hästi nende toimimispõhimõtteid.

Mõned põhjused, miks ei saa tõsta majutusasutuste käibemaksu:

1. Majutusteenus on suuresti eksport. Härra peaminister väitis riigikogu infotunnis, et majutusasutustel on justkui käibemaksusoodustus. Kui see on nii, siis saavad kõik kaupu ja teenuseid eksportivad firmad käibemaksusoodustust. Ekspordi käibemaks on ju null. Ei ole vahet, kas eksporditakse kaupu või teenuseid. See on üldine põhimõte. Vastavalt statistikale on meil kaks kolmandikku majutatavatest turistidest välismaalased ja välisturistid elavad enamasti kallimates ööbimiskohtades. Seetõttu ei eksi me palju, kui väidame, et vähemalt kolm neljandikku majutusasutuste käibest on eksport. Sellest põhimõttest lähtuvalt oli hotellide käibemaks kuni masu-aegsele maksude tõstmisele 5 protsenti. Seega oleks õiglane majutusasutuste käibemaksu hoopis langetada 9 protsendilt 5 protsendile, mitte tõsta.

2. Majutusasutustelt tahetakse ära võtta praktiliselt kogu kasum. Käibemaksu tõusuga plaanitakse riigikassasse saada lisaks 20 miljonit aastas. Samas oli näiteks 2013. aastal majutusasutuste summaarne puhaskasum statistikaameti andmetel  23,7 miljonit eurot. Sisuliselt toimuks sellega ühe sektori kasumi natsionaliseerimine. Kas käibemaksu tõstetaks korraga või paari protsendi kaupa aastas, ei ole vahet. Hotellid teenivad samapalju kasumit, kui koalitsioon plaanib rohkem makse võtta. Samal ajal räägitakse, et ettevõtte tulumaksu me ei saa taaskehtestada.

3. Käibemaksu tõstmise asemel võiks hoopis palka tõsta. Hotellides on tööjõukulud umbes 30 protsenti brutokäibest ehk nn letihinnast. Käibemaksu tõstmine 9 protsendilt 20 protsendini on hotellide jaoks sama, mis palgakasv kolmandiku võrra. Eelmise aasta palgadiskussiooni käigus saime juhtiva reformierakondlase kaudu teada, et näiteks hotellinduses ei saa palka tõsta. Huvitav, kuidas on nüüd järsku võimalik käibemaksu tõsta? Riiklik sekkumine palkadesse on valitseva ideoloogia järgi kurjast. Kuigi palgavaesus on kõikide parteide programmide järgi probleem, eelistatakse mitte palgakasvu, vaid raha äravõtmist maksuna ja selle lastetoetustena tagasi andmist. Palgatõusu võiks hotellide töötajad järgmiseks viieks aastaks  “tänu” käibemaksu tõusule ära unustada. Hea, kui töökoht säilib.

Käibemaksu mõju

Loodame kõik, et koalitsioon on aru saanud, et majutusasutuste käibemaksu ei ole võimalik tõsta. Samuti oleks absurdne käibemaksu tõstmine 1 protsendi võrra. Alles me langetasime tulumaksu 1 protsendi võrra ja nüüd tahame käibemaksu samapalju tõsta. On väga kilplaslik langetada tulumaksu ja ise samal ajal rääkida palgavaesuse probleemist ning siis tõsta käibemaksu. Käibemaksu tõstmine mõjutab enam väiksema sissetulekuga inimesi ja tulumaksu langetamine neile väga suurt mõju ei avalda.

Maksuerisuste kaotamisel ja eelarveaukude täitmiseks tuleks alustada eluasemelaenu intressi tulumaksuvabastusest. See oli kehtestatud ajal, kui elusasemelaenu intressid olid 10 protsenti ja rohkem ning tulumaks 26 protsenti. Täna on eluasemelaenu intressid 2–3 protsenti ja tulumaks 20 protsenti. Seda maksusoodustust ei ole enam kindlasti vaja. Tegelikult oleks pidanud selle tühistama juba 2006. aastal või veelgi varem ja siis oleks ka meie majanduslangus väiksem olnud.

Kindlasti tuleks võrdsustada lahja ja kange alkoholi aktsiisid. Alkoholiaktsiisi ühtlustamine aitaks kaasa mitte ainult riigieelarve täitumisele, vaid ka vähendaks noorte alkoholi tarbimist. See teine aspekt oleks tegelikult veelgi tähtsam.

Uus kvalitatiivne tase maksunduses tekib alles siis, kui rikkamatelt eraisikutelt ja suurematelt ettevõtetelt korjatakse rohkem makse kui täna. Senine lähenemine, et anname kusagile natukene juurde ja selleks võtame kõigilt natukene ära, ei toimi. See peaks nende eelarvevaidluste juures olema praeguseks arusaadav.

Osale arutelus

  • Indrek Neivelt

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

11. detsember 2017

Lemoine Estonia otsib RAAMATUPIDAJAT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Manpower is looking for a CHIEF ACCOUNTANT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Uudised

Tööriistad