Autor: Tuuli Seinberg • 5. mai 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ei saa me läbi Lätita ehk kuidas Lätis ja Leedus äri ajada

Pedersen & Partners Balti regiooni juht Pasi Harttunen
Foto: erakogu
14 aastat Baltikumis tegutsenud Pasi Harttunen toob sealsest ärimaastikust rääkides välja, et kui Eestis ollakse Põhjamaa kaupmehed, kes üritavad naeratades teha tehingu ära teha nii, et teine osapool ka ellu jääks, käib Lätis ja Leedus lahtiste rusikatega mäng.

Pasi Harttunen sattus Eestisse tööle esmakordselt 2001. aastal, mil ta saadeti Sampo Eesti Varakindlustust saneerima. Järgnesid juba IF Kindlustus, erinevad personaliotsingufirmad ning töökohad Lätis ja Leedus. Praegu töötab Pasi Harttunen juhtivtöötajate otsimisele keskendunud rahvusvahelise personalifirma Pedersen&Partnersi Baltikumi regioonis.

Esmakordselt Eestisse tulles ei olnud Pasil ei eelarvamusi ega ka eelteadmisi. „Olin küll üheksakümnendate alguses olnud Eestis kuude kaupa spordilaagrites, ent Tallinn oli viimane linn, mille siin avastasin. Ja aastatel 2009-2010 Leedus elades sain aru, et kultuurierinevused, millest räägitakse, ongi tegelikkuses ka olemas,“ meenutab Pasi.  14 aastat Eestis, Lätis ja Leedus tegutsenud, toob ta tagasivaates välja suurimad erinevused: „Lõuna poole liikudes muutuvad inimeste usulised tõekspidamised ja mõtteviis. Eestit mõjutab pigem Soome, ent Läti ja Leedu on Rootsi, Poola ja Saksamaa mõjualas. Suurimad kultuurierinevused ongi Leedus, mis ulatus ju kunagi Musta mereni. Kuigi mõned välismaalased arvavad, et üks Baltikum puha, on minu meelest ainus sarnasus 60 aastat ühist Nõukogude aega,“ kummutab Pasi Harttunen müüdi.

Suurimad erinevused on juhtimisstiilis

Ärikultuurist rääkides toob Pasi esmalt välja erinevused juhtimisstiilis. Näiteks on Leedus kõige enam sellist „vana kooli“ autoritaarset juhtimist, mida Lätis ja Eestis ei armastata. „Eestis ei kujuta keegi enam ette, et tootmisdirektor on pooljumal,“ toob ta näite.

Eestis aetakse asju härrasmehelikult, aga Lätis käib lahtiste rusikatega mäng, mis tuleb nii mõnelegi üllatusena. Sellisel juhul tasub meeles tuleb pidada, et vastane ei ole halb inimene, vaid oma ärikultuuri tüüpiline esindaja.

Pasi arvates tahavad lätlased pigem ise teisi juhtida ning arvavad, et on Baltikumis juhtival positsioonil, et neil on Baltikumi ainus metropol. „Osaliselt tänu rahvastiku jaotusele on nad äritasandil head suhtlejad, nad valdavad seda mängu, sest pool elanikkonnast on venelased. Leedus on kõige suurem vähemus on poolakad, siis alles tulevad venelased. Selle kaasmõju on see, et Leedu ärimaastik vene rahale nii väga ei meeldi, ent Läti ärikultuuri tunnetavad venelased normaalsena, sinna voolab palju vene raha,“ räägib Pasi.

Läti kiiret arengut mõjutab Pasi sõnutsi ka see, et see on venelaste jaoks värav Euroopasse. Ta selgitab, et üks põhjus, miks venelased näiteks Eestisse ei investeeri, on siinse ärikultuuri, hoiakute ja väärtuste Skandinaavialik suund. Läti on end aga viimase 4 aasta jooksul selgelt teisiti positsioneerinud ja investeeringuid ligi meelitanud. „Seepärast ongi Lätist saanud peaaegu nagu offshore-riik, kus äri ajada on äärmiselt soodne. Lisaks saavad investorid EU elamisloa, mis koos soodsa maksusüsteemiga on väga kasulik nii venelastele kui kõigile, kes praeguses tingimustes suudavad kasumit teenida,“ analüüsib Pasi.

Läbipaistvuse mõttes on keeruline öelda, kumb on etem, kas Läti või Leedu. Leedukad mängivad ausamalt, ent samas toob „vana kooli“ juhtimisstiilis kaasa kombe, et halbu uudiseid ei edastata õigel ajal.  Eestis on ärikultuur aga lihtsalt nii arenenud, et inimesed saavad aru, et probleem tuleb kohe lauale tõsta.

Lätis tasub olla aktiivne ja küsimusi esitada. Kui küsid, saad ehk vastuse, aga hästi oluline follow-up. Kui püüad seal äri ajada kaugjuhtimise teel, pole sa meeles - inimestel ei tule eelmisel või üleeelmisel nädalal tehtud kokkulepped meelde ning suheldakse näiteks otse tehasega nii, et sa ei tea asjast midagi.

Teisalt on eestlastel Lätis ettevõtet juhtida äärmiselt lihtne, sest mistahes transpordivahendiga jõuad alla 4,5 h kohale. Ka võid seal üksiti läbi astuda Jurmala veepargist või ooperist.

Leetu seevastu sõidad juba terve päeva. Paljud investorid kurdavadki, et kolmest Balti riigist on kõige raskem minna Leetu, kus on ka kõige rohkem probleeme puuduliku juhtimise tõttu.

Meie oleme Põhjamaa kaupmehed, kes üritavad naeratades teha tehingu ära teha nii, et teine osapool ka ellu jääks. Lätis ja Leedus pead olema aga agressiivsem. Lätis olid juba 10 aastat tagasi jaekauplusketid nii tugevad, et tootjad olid hädas. Kui tahtsid oma toote riiulile saada, faksiti sulle leping, kus oli esimese punktina kirjas see, palju sa peale pead maksma, et su toode riiulis oleks.

Mis puutub lepingutesse, siis on need Lätis ja Leedus sisult ja ideelt täpselt sellised, nagu on kirja pandud. Skandinaavias räägitakse „lepingu hingest“ – see tähendab, et osapooltelt on asjast ühine arusaam ning leping on lihtsalt selle vormistamine. Lätis ja Leedus on leping ainult see, mis on kirjas ning kellegi mõtted sellest, mida saavutada tahetakse, ei loe. Pasi sõnutsi ei ole haruldane, kui aktsionäride koosolekul tõmbab keegi portfellist lepingu välja ja hakkab näpuga järge ajama. Sestap tasub lepingu sõlmimisel olla väga hoolikas ja välja selgitada, millist lepingut üldse on vaja ja mida sinna kirja panna.

Läti on geograafiliselt lähedane

Pasi Harttunen toob Lätti laienemise esimese põhjusena välja selle, et see ei vaja suurt geograafilist panust. Läti elu on kahjuks hästi Riia-keskne. Läti meenutab selles mõttes Eestit, et pealinnaga võrreldes on muud keskused üliväikesed.

Suure osa tarbijatest saab kätte keskendudes ainult pealinnale. Turg on ainult 2 miljonit inimest – see ei ole Rootsi vallutamine. Riias tasub meeles pidada, et kui piirkond ei näe just kõige luksuslikum välja, saad soodsa rendilepingu või maja. Tähtis on „õhku nuusutada“ ja trende jälgida.

Ka on Riia metropol, kus on väga huvitava taustaga inimesi, kel on rahvusvaheline töökogemus.

Balti riikide ettevõtluses valitseb pan-Balti struktuur, nii et koha peal peab olema vähemalt koostööpartner. Finantsvaldkond ja jaekaubandus ning ka tootmine on Balti-ülesed.

Leedu on värav suurtele turgudele

Leedu puhul viitab Pasi sellele, et see on värav Valgevenesse, 10 miljoni elanikuga turule. Leedukad on hästi tegusad kõigil eksporditurgudel, nad on aktiivsed kaupmehed ja tootjad. 3 miljoni elanikuga Leedu majandus kasvab ja sinna voolavad välisinvesteeringud. Tasub muidugi hoolega kaaluda, mida seal tegema hakata. Tööjõu otsimisel võib reatöötajate leidmisega näiteks Vilniuses keerukam olla.

Kui raha teenitakse endale, teenitakse seda ka ettevõtjale

Pasi Harttuneni arvates on rahvusvahelise äris kogemused odavam omandada Lätis ja Leedus kui Soomes, Rootsis või Norras. Viimastes on kultuur küll läbipaistvam, ent kulutase on teine.  Samas on äris igal pool nii, et see, mis paistab välja nagu liiga hea pakkumine, ongi liiga hea pakkumine. „Mina ei paneks ühtegi senti selle peale, et nõukogude ajal oli Baltikumis mingi ühine arusaam asjadest. Igas riigis on peale tulnud uus põlvkond. Kui 90ndate alguses valitses nn kauboikapitalism, siis nüüd on on digital cowboys,“ nendib Pasi, ja lisab, et kui Baltikumis läheb äri nässu ja sa jääd oma 150 000 eurost ilma, siis lähed lihtsalt reedel koju, veedad koos perega aega ja naudid elu, sest hoidsid kokku 2,5 miljonit, mille oleksid kaotanud ehk Skandinaavias.

„Kõige olulisem on idee. Kui see ei tööta, ei lähe ka tulevikus lihtsamaks. Samas tasub kuulata ka sisetunnet. Kõige tähtsamad on aga inimesed, nii et kui leiad teises riigis õige inimese, siis kaasa ta ärisse. Anna osalus, määratle tingimused, ning hakka koos temaga tegutsema. Kui sa ei saa ise kohal olla, pead esindajat usaldama,“ selgitab Pasi Harttunen. Tema kogemus on see, et kui valid õiged inimesed ning paned Baltikumis tegutsedes kohalikule juhtkonnale „kuldsed käerauad“, ei teki mingeid probleeme: kui inimesed teenivad raha endale, teenivad nad seda ka sulle.

Pasi Harttunen räägib oma ärikogemustest Baltikumis lähemalt 15. mail toimuval seminaril Äritegevus ja maksustamine Lätis ja Leedus.

NB! Soodushind 129 eurot kehtib kuni 7. maini.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700