Autor: Martin Raude • 28. aprill 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Juhatuse liikme vastutus ja hoolsusnõue

Riigikohtu hiljutine lahend toob selgust juhatuse liikme vastutuse ja hoolsusnõuete täitmise küsimustele
Foto: Glikman Alvin &Partnerid
Ühingu poolt oma kohustusi rikkunud juhatuse liikme vastu kahjunõude esitamine on muutumas üha tavapärasemaks nähtuseks. Enamasti taandub sellise vaidluse lahendamine küsimusele, kas juhatuse liige on täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohus andis hiljutises lahendis näpunäited, mis aitavad sellele küsimusele vastuse leida.

Juhatuse liikmel on kaks peamist ülesannet: olla hoolas ja lojaalne. Esimene tähendab kohustust olla otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud, vältida ühingule põhjendamatute riskide võtmist ning tegutseda ühingu jaoks kõige otstarbekamal viisil. Teine tähendab kohustust vältida enda ja ühingu huvide konflikti ning huvide konflikti korral ühingu huvidele enda huvide eelistamist. Lisaks üldisele hoolsus- ja lojaalsuskohustusele võivad juhatuse liikmel olla ka seadusest, ühingu põhikirjast või organi otsusest või ühinguga sõlmitud lepingust tulenevad konkreetsemad kohustused.

Juhul kui juhatuse liige endal lasuvat kohustust rikub ning seeläbi ühingule kahju tekitab, tõusetub küsimus juhatuse liikme vastutusest. Ühingu poolt juhatuse liikme vastu esitatud kahjunõude lahendamine võib seejuures taanduda küsimusele, kas juhatuse liige on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohus andis hiljutises lahendis juhised, kuidas tuleks juhatuse liikme hoolsusstandardi ulatust ning juhatuse liikme poolt ühingule riskide võtmist hinnata.

Riigikohus märkis, et ehkki kõigil juhatuse liikmetel on minimaalne hoolsusstandard, sõltub seda ületava hoolsusstandardi olemasolu ja ulatus ühingu liigist, tegevusalast ja -ulatusest ning juhatuse liikme valdkonnateadmistest. Kui juhatuse liige on mingi valdkonna asjatundja, on tema hoolsusstandard tavalisest kõrgem. Samas ei piisa pelgalt asjaolust, et juhatuse liige on kunagi omandanud selle valdkonna hariduse või töökogemuse. Juhatuse liikmele kõrgendatud hoolsusstandardi omistamiseks peab olema Riigikohtu sõnul võimalik tuvastada, et juhatuse liige on vastava valdkonna professionaal.

Samuti selgitas Riigikohus, et kui juhatuse liige on järginud tavapäraselt oodatavat hoolsust lepingupartneri valikul ja lepingu sõlmimisel, ei saa sellise partneri poolt lepingu rikkumise riski üldjuhul juhatuse liikmele panna. Juhatuse liikme rikkumiseks saaks pidada üksnes selgelt ülemäärase riski võtmist. Ühingu vajadusi ja võimalusi arvestades nõuetekohast pädevust omava ettevõtjaga lepingu sõlmimine ja sõlmitud lepingu täitmine selline risk ei ole. Ühingu majandusliku tegutsemisega, sealhulgas lepingute sõlmimise ja nende täitmisega kaasnevat tavapärast riski ei kanna Riigikohtu hinnangul mitte juhatuse liige, vaid ühing.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700