Eesti läheb 2016. aastal era- ja avaliku sektori vahelistes tehingutes üle e-arvetele. Kaugem eesmärk on aga see, et era- ja avaliku sektori arveldamises e-arvete kohustuslik rakendamine annaks impulsi ka erasektoris omavaheliste arvelduste täielikult masinloetavaks muutmisele.
Rahandusministeeriumi asekantsler Agris Peedu
  • Rahandusministeeriumi asekantsler Agris Peedu
  • Foto: Andres Haabu
Eesti on tuntud rahvusvaheliselt oma e-lahenduste poolest näiteks panganduses, valimistel, tuludeklareerimises. Samas e-arvete kasutamises oleme Euroopas pigem mahajääjate hulgas. Riik on asunud seda olukorda muutma ja soovib kaasata kõiki osapooli.
Mis on e-arve? E-arve mõiste all on Eestis seni valdavalt silmas peetud elektroonilist arvet e-posti manusena (näiteks pdf. dokument), kuid see eksiarvamus tuleb kummutada. E-arve on masinloetav arve, mis on koostatud ühtse standardi alusel ning mida saadetakse ühest tarkvarasüsteemist teise vältimaks arve maksmiseks käsitsi andmete sisestamist. Selline meetod lihtsustab arveldamise protsessi, säästab aega ja raha ning on keskkonnasäästlik.
Valitsus kiitis selle aasta alguses heaks rahandusministeeriumi tegevuskava e-arvetele  kohustuslikuks üleminekuks era- ja avaliku sektori vahelistes tehingutes 2016. aastas lõpuks. Analüüsisime teiste riikide kogemusi ning kaardistasime e-arvetega kaasnevaid mõjusid ja jõudsime järelduseni, et e-arvetele üleminek on põhjendatud ja mõistlik ning seda nii ettevõtjatele kui ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele. Tuleb ka arvestada, et nii uuendusmeelsemad ettevõtjad kui ka riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused Eestis masinloetavaid arveid juba kasutavad ning nende hinnang on olnud positiivne, olgu või näiteks Türi vallavalitsus, Viljandi linnavalitsus, Ühisteenused AS jt. Samuti ei ole e-arve võõras ka kodanikele ega korteriühistule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele