1. aprill 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Krediiditurg korda:üks hoop, mitu kärbest!

Advokaadibüroo Deloitte Legal juht Merit Lind analüüsib uut krediidiandjate ja – vahendajate seadust ning toob välja nüansid, mis puudutavad laia hulka ettevõtjaid, kelle hulgas on ka näiteks järelmaksu pakkuvad kaupmehed.

Kaua on diskuteeritud vajaduse üle võtta rangema kontrolli alla nende ettevõtjate käitumine, kelle peamiseks äritegevuseks on tarbijatele laenukohustuste koorma suurendamise idee müümine või selle idee realiseerimise võimaldamine oma äri osana. Tarbija kohustused võivad märkamatult kumuleeruda, kui üksteise peale kuhjatakse kodulaenuleping, väikelaen, kiirlaen, avanss, järelmaksukokkulepped, liisingulepingud ning palju muudki. Krediidi andmise mehhanisme on lugematu hulk.Tulevase seadusega reguleeritakse esiteks tarbijatele majandus- või kutsetegevuse raames krediiti andvaid isikuid (krediidiandjaid). Teiseks reguleeritakse tarbijatele majandus- või kutsetegevuse raames krediiti vahendavaid ettevõtjaid (krediidivahendajad). Seejuures on laenupõhiste ühisrahastusplatvormide (loan-based crowdfunding) turuaktiivsust arvesse võttes oluline esile tõsta, et regulatsiooniga on seejuures hõlmatud ka krediidivahendajad, kes vahendavad tarbijatele krediiti, mida laenuandja ei ole andnud oma majandus- ja kutsetegevuse raames ning mistõttu selline laenuandja ise ei ole seaduse tähenduses käsitletav reguleeritud krediidiandjana..

Tarbijate laenukoormuse suurendamise kontrolli vajalikkust tunnustas ka Riigikogu, võttes kiirlaenuturu korrastamise egiidi all veebruaris 2015 vastu krediidiandjate ja –vahendajate seaduse, mis sätestab krediidiandjate, krediidivahendajate ja seaduses sätestatud nõustamisteenuste pakkujate tegevusele nõuded. 26. veebruaril 2015 saadeti eelnõu Vabariigi Presidendile.Ettevõtjad, kelle tegevusele tulevane seadus kohaldub, peavad viima end vastavusse usaldusnõuetega, allutatakse Finantsinspektsiooni järelevalve alla ning on kohustatud asjassepuutuvate teenuste osutamiseks taotlema tegevusloa.Kuna asjassepuutuvate teenuste ring on lai, saavad tulevase seaduse nõuetega pihta paljud ettevõtjad, kelle tegevus tarbijatele krediidi andmisel või vahendamisel seni põhjalikult reguleeritud ei olnud.Ettevõtja, kas pakud mõnd regulatsiooni alla viidavat teenust?

Üldpõhimõttena tuleb krediidiandjatel tarbijatele krediidi andmiseks või krediidivahendajatel tarbijatele krediidi vahendamiseks taotleda tegevusluba ning selle saamiseks viia end seaduse nõuetega vastavusse. Üksnes juhul, kui mõne krediidiandja või krediidivahendaja suhtes on seaduses ettenähtud erand, ei ole ettevõtjal kõnealuse tegevusloa taotlemise kohustust.Võttes arvesse, et krediidi andmise ja vahendamise viise on mitmeid, tasub ettevõtjatel analüüsida oma ärimudelit eesmärgiga teha kindlaks tarbijatest klientidele suunatud teenused, mille sisuks võib olla neile krediidi andmine või vahendamine

Nii on tulevase seadusega reguleeritud krediidi andmise teenustena käsitletavad liisingud, tasulised maksetähtpäeva edasilükkamised ja muud finantseerimise tehingud, sealhulgas muu abi finantseerimisel. Samuti nende teenuste vahendamine. Hõlmatud teenuste loetelu on esitatud väga laialt, mistõttu tuleb ka kaupmehel hoolikalt arutleda selle üle, kas nende klienditeenuste portfellis võiks olla reguleeritud krediidi andmise või vahendamise tunnustega teenuseid.Tulevase seaduse nõudeid kohaldatakse näiteks kaupmeestele, kes müüvad tarbijatest klientidele tooteid või teenuseid ning pakuvad ühtlasi nendele tarbijatele ise järelmaksuvõimalusi, tegeledes seega tarbijate finantseerimisega. Ka juhul, kui sellised kaupmehed vahendavad mõne teise isiku finantseerimistooteid (näiteks järelmaksu) tarbijatele, tuleb üldreeglina arvestada tulevase seaduse nõuete kohaldumisega, välja arvatud juhul, kui on võimalik saada abi seaduses ettenähtud eranditest.Ühe märkimisväärse erandina üldreeglist võib tulevasest seadusest leida erandi, mille kohaselt seadust ei kohaldata kaupmehele, kes oma majandus- või kutsetegevuses küll müüb tarbijale eseme või osutab teenust ning võimaldab kõrvaltegevusena tarbijale ka tasulist maksetähtpäeva edasilükkamist, kuid loovutab sellest lepingust tuleneva rahalised nõuded teisele isikule või vahendab tarbijale regulatsioonile allutatud krediidiandja krediiti. Samas on oluline silmas pidada, et selline teenuse osutamise mudel vabastab tulevase seaduse nõuetele vastavuse kohustusest kaupmehe üksnes juhul, kui temalt nõudeid soetav isik või krediidiandja, kelle krediiti kaupmees vahendab, on ise krediidiasutus või tal on tegevusluba krediidiandjana tegutsemiseks või ta tegutseb krediidiandjana talle kohalduva erandi kohaselt. Sel juhul vastutab just nõuete ostja või krediidiandja kaupmehe poolt tarbijale krediidi andmisele või krediidi vahendamisele sätestatud seaduse nõuete täitmise eest.Praktikast kasutatakse tarbijate finantseerimiseks kokkuleppeid, mille raames kaupmees ise finantseerimistegevusega ei tegele, vaid vahendab üksnes tegevusluba omava krediidiandja poolt etteantud tingimustel tarbijatele vastava krediidiandja teenuseid. Ühe levinud stsenaariumina kogub kaupmees tarbijalt tema maksevõime hindamiseks vajalikud andmed järelmaksutaotluse täitmisega, mille alusel tegevusluba omav krediidiandja teostab tarbija suhtes krediidianalüüsi. Kaupmees üksnes täidab tehnilisi ülesandeid, tuvastades kliendi isikusamasust ja kogudes andmeid. Alles krediidiandja nõusoleku saamisel sõlmitakse kaupmehe ja tarbija vahel järelmaksuga ostu-müügileping, kusjuures kaupmees müüb krediidiandjale sellisest tarbijaga sõlmitud lepingust tulenevad nõuded edasi. Sisuliseks finantseerijaks, kes kannab krediidiriski, on selles suhtes reguleeritud krediidiandja, mistõttu oleks põhjendamatult koormav nõuda kaupmehelt täiendavalt krediidivahendaja tegevusloa hankimist.

Teenusepakkuja usaldusnõuded

Ettevõtja, kellele tulevane seadus kohaldub, peab end viima muuhulgas vastavusse teenusepakkujale esitatavate usaldusnõuetega. Finantsinspektsioonilt tegevusloa taotlemisel peab krediidiandja või -vahendaja täitma seadusest tulenevaid nõudeid organisatsioonile ja kapitalile, usaldusnõuded laienevad ka olulist osalust omavatele isikutele ning samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute juhtidele.Tulevane seadus toob kõrgema kapitalinõude krediidiandjatele, kelle minimaalne aktsia- või osakapital peab olema vähemalt 50 000 eurot. Krediidivahendajal peab olema kutsealane vastutuskindlustus või kutsealasest hooletusest tuleneva vastutuse katmiseks muu võrreldav tagatis. Teenusepakkujale laienevad nii siseaudiitori olemasolu kui ka majandusaasta aruande auditeerimise nõuded. Juhid ja töötajad peavad muuhulgas omama piisavalt oskust ja kogemusi, töötasud peavad olema läbipaistvad ja ei tohi soodustada ülemääraste riskide võtmist.Tegutsevad krediidiandjad ja –vahendajad peavad taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusloa ning viima oma tegevuse seaduses sätestatuga vastavusse 21. märtsiks 2016.

Ette on näha suurem turu korrastamine

Tulevase seaduse jõustumisel on ette näha olulist turu korrastumist. Siiski peavad lisaks kiirlaenupakkujatele selgitama seaduse mõju senisele äritegevusele välja muuhulgas ka sisustus- ja elektroonikakaupade müüjad, sõidukite ja varuosade müüjad, hambaraviteenuse osutajad, ilutoodete müüjad, telekommunikatsiooniettevõtjad ja paljud teised, kes vahendavad tarbijatele krediiti või pakuvad ise tarbijatele finantseerimisvõimalust oma vahendite arvelt. Samuti peavad seaduse jõustumisel vaatama oma tegevuse üle ka ühisrahastusportaalid, kes vahendavad avalikkuselt krediidi pakkumist tarbijatele.Kui kaubanduse või teenusepakkumisega tegelev ettevõtja soovib jätkata oma majandus- või kutsetegevuses ka tarbijatele krediidi pakkumist ühe osana ettevõtja teenustest, võib olla põhjendatud senise äritegevuse ümberkorraldamine. Analüüsida tuleks, kas ja kuidas oleks mõttekas eraldada reguleeritud krediidiandjana tegutsemise äri muust ettevõtja äritegevusest.Arvestades kõrgenevaid usaldusnõudeid krediidiandjatele ja –vahendajatele, on oodata, et kauplejad ja teenusepakkujad, kelle liisingu- ja järelmaksuäri moodustas koguäritegevusest väikese osa, loobuvad vastavate finantseerimisteenuste iseseisvast pakkumisest ning piirduvad edaspidi spetsialiseeritud krediidiandjate teenuste vahendamisega.

Autor: Tuuli Seinberg, Merit Lind

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700