Autor: Tuuli Seinberg • 24. märts 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

E-teenuste käibemaks peaks tooma miljoni

Alates 1. jaanuarist 2015 muutus e-teenuste käibemaksustamise kord, millega riik loodab käibemaksulaekumist tõsta miljoni euro võrra.

Alates 1. jaanuarist 2015 muutus e-teenuste käibemaksustamise kord ning tekkis kohustus maksustada need riigis, kus asub teenuse tarbija ehk klient. Veelgi segasemaks muudab olukorra see, et erinevate teenuste puhul kehtivad erinevad asukoha määramise reeglid. Esimene deklareerimise tähtaeg on 20.04.2015.

Asukoha määramise kohta loe lisa SIIT.

Elektrooniliselt osutatavateks teenusteks loetakse teenuseid, mida osutatakse interneti või elektroonilise võrgu kaudu ning mis on oma olemuselt väga sõltuvad infotehnoloogiast. Sellisteks teenusteks on näiteks veebi administreerimine, mobiilirakenduste müümine, elektrooniliselt edastatava tarkvara võõrandamine ja uuendamine, elektrooniliselt edastatav muusika, film, mäng jne.

Rahandusministeeriumi mõjuhinnangu info seletuskirjas on aga märgitud, et muudatuse mõju hindamine on keeruline, kuna Eesti ametiasutused ei kogu piisavalt detailset statistikat, et eristada konkreetsed tehingud, mida seadusemuudatus puudutab. Seega on hinnangu andmisel kasutatud mitmeid eeldusi:

• Mõju hindamise lähtepunktiks on Eesti Panga poolt koostatava maksebilansi teenuste konto andmed. Nende andmete põhjal on võimalik eristada, kui palju eksporditi Eestist ja imporditi Eestisse 2012. aastal arvuti- ja infoteenuseid ning telekommunikatsiooniteenuseid. Ekstrapoleerides 2012. aasta summasid Rahandusministeeriumi 2013. aasta kevad¬prognoosis oodatavate teenuste ekspordi ja impordi kasvudega, võib kõnealuste teenuste ekspordiks ja impordiks 2015. aastal hinnata vastavalt 432,1 mln eurot ja 329,0 mln eurot. Kuna seadusemuudatus puudutab vaid elektrooniliselt osutatavaid teenuseid, siis on eeldatud, et  nende osakaal  arvuti- ja infoteenustest on 75%. Elektroonilise sideteenuse ekspordi ja impordi puhul on eeldatud, et see on võrdne telekommunikatsiooniteenuste ekspordi ja impordiga.

• Selleks, et arvestada seaduse eelnõu skoopi, kasutatakse Euroopa Liidu riikide osakaalu kõikide teenuste ekspordis ja impordis (vastavalt 66,8% ja 79,4%). Samuti jäetakse arvutustest välja see osa tehingutest, mis toimub ettevõtete vahel ning kaasatakse vaid tehingud mittekäibemaksu¬kohustuslastega (üldjuhul eraisikud). Lähtudes teenuste laadist, hinnati mittekäibemaksukohustuslaste  osakaaluks telekommunikatsiooniteenuste puhul ca 25% ning arvuti- ja infoteenuste puhul ca 5%.

Kokkuvõttes võib tehingute, mida seadusemuudatus puudutab, väärtuseks 2015. aastal hinnata ca 36 mln eurot (eksport) ja 40 mln eurot (import). Enne 2015. aastat kehtiva seadusandluse kohaselt laekuks Eesti riigieelarvesse käibemaksu ca 36,3 mln eurolt summas ca 7 mln eurot. Uue seadusandluse kohaselt laekub Eesti riigieelarvesse aga käibemaksu ca 40 mln eurolt summas ca 8,0 mln eurot. Seega suurendab muudatus Eesti käibemaksu laekumist ca 1 mln euro võrra.

Allikas: mõjuhinnangu info seletuskiri

Kuidas uut seadust valutult rakendada, saate teada 29. aprillil seminaril „e-teenuste käibemaksustamine“. Loe lisa SIIT!

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700