Riigikassas on 15,7% planeeritud tuludest 

Veebruari lõpuks laekus riigikassasse tulusid samal tasemel kui eelmisel aastal samal ajal – maksutulu suurenes, kuid Euroopa Liidu uue perioodi toetuste maht pole veel mulluse mahuni jõudnud. Kuludeks suunati mullusega võrreldes 6,4 protsenti rohkem, peamiselt mullusest suurema toetuste summa arvel.

Väljamakseid välistoetustest tehti 47 miljoni euro ulatuses väiksemas mahus kui mullu peamiselt Euroopa Liidu vana, 2007.–2013. aasta eelarveperioodi vahendite vähenemise tõttu. Uue, 2014.–2020. aasta finantsperioodi vahendeid on kahe kuuga kasutusele võetud 25,6 miljoni euro ulatuses.

Rahandusministeeriumi andmetel laekus kahe kuuga riigile tulusid 1,33 miljardit eurot ehk 15,7 protsenti aastaks planeeritust. Kuludeks suunati kahe kuuga 1,34 miljardit eurot ehk 15,4 protsenti aastaks planeeritust, mis on 80,1 miljonit eurot rohkem kui mullu. 2015. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 8,45 miljardit eurot ning kulude maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 8,67 miljardit eurot.

Maksutulu laekus kahe kuuga 1,1 miljardit eurot ehk 15,9 protsenti plaanitust, mis on 45,7 miljonit eurot rohkem kui mullu kahe kuuga. Võrreldes eelmise aastaga kasvas maksulaekumine peamiselt sotsiaal- ja käibemaksu laekumise arvel. Maksutulu suurimate tululiikidena laekus sotsiaalmaksu 392,6 miljonit eurot, käibemaksu 309,7 miljonit eurot ning aktsiise 155,5 miljonit eurot. Maksulaekumist mõjutas veebruarikuine tulumaksu tagastus füüsilistele isikutele summas 62 miljonit eurot.

Mittemaksulisi tulusid laekus kahe kuuga 218,6 miljonit eurot ehk 14,8 protsenti aastaks kavandatust, mis on 51,2 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Mittemaksuliste tulude liikidest moodustasid suurima mahu toetused summas 157,2 miljonit eurot. Kaupade ja teenuste müügist laekus aasta algusest 25,2 miljonit eurot ja muid tulusid 33,9 miljonit eurot. Kohalikele omavalitsustele suunati kahe kuuga makse 181,4 miljonit eurot ehk 15,6 protsenti kavandatust.

Kulusid tehti kahe kuuga 1,34 miljonit eurot ehk 15,4 protsenti aastaks planeeritust. Kulude maht suurenes eelmise aasta sama perioodi väljamaksetega võrreldes 80,1 miljoni euro võrra peamiselt kasvanud toetuste arvel. Kululiikidest suurimad olid toetused summas 746,3 miljonit eurot, muud tegevuskulud 384,2 miljonit eurot ning tööjõu- ja majandamiskulud 183,4 miljonit eurot.

Tööjõu- ja majandamiskuludeks suunati kahe kuuga 12,8 protsenti aastaks planeeritust, mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,4 miljonit eurot ehk 2,9 protsenti vähem. Tööjõukuludeks suunati 104,2 miljonit eurot ja majandamiskuludeks 79,2 miljonit eurot.

Investeeringuteks kasutati kahe kuu jooksul 45,8 miljonit eurot ehk 6,6 protsenti aastaks plaanitud eelarvest. Riigiasutused investeerisid ise 19,7 miljonit eurot ehk 11,3 miljonit eurot rohkem kui mullu samal ajal ja andsid investeeringutoetusi 26,1 miljoni euro ulatuses ehk 26,8 miljonit eurot vähem kui aasta varem.

Välistoetusi koos ettemaksetega maksti 86,8 miljonit eurot ehk 8,6 protsenti plaanitust, mis on 47 miljonit eurot vähem kui mullu, peamiselt vana, 2007.–2013. aasta perioodi struktuuritoetuste väljamaksete vähenemise tõttu summas 35,4 miljonit eurot. Eelmise perioodi vahenditest rahastatavaid projekte on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni. Veebruari lõpu seisuga on lõpetatud projekte 13 837 ja töös 1115 projekti. Uue, 2014.–2020. aasta perioodi vahenditest on väljamakseid tehtud 25,6 miljoni euro ulatuses peamiselt maaelu arengukava meetmetes.

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas veebruari lõpu seisuga 1,52 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 1,14 miljardit eurot ning stabiliseerimisreservis 369,4 miljonit eurot. Likviidsete varade maht kahanes kuuga 30,6 miljoni euro võrra peamiselt likviidsusreservi vähenemise tõttu. Võrreldes 2014. aasta veebruari lõpu seisuga suurenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 10,9 miljonit eurot. Kasv tulenes stabiliseerimisreservi suurenemisest 8 miljoni euro ja likviidsusreservi kasvust 7,8 miljoni euro võrra. Võrreldes möödunud aasta veebruari lõpuga on vähenenud omandireformi reservfondi vahendid 4,9 miljoni euro võrra, ulatudes tänavu veebruari lõpul 16,1 miljoni euroni.

Jaanuari lõpuks oli valitsussektori eelarve puudujääk 0,03 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ehk 6 miljonit eurot. Valitussektori puudujääk tulenes nii sotsiaalkindlustusfondide kui ka keskvalitsuse eelarve puudujäägist (vastavalt 11,6 miljonit eurot ja 2,5 miljonit eurot). Kohalike omavalitsuste eelarve oli jaanuari lõpuks 8,1 miljoni euroga ülejäägis.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad