Loe, kuidas üldkoosoleku otsustel probleeme vältida

Pirkka-Marja Põldvere
Pirkka-Marja Põldvere (Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat)

Lugejate küsimustele seoses äriühingu üldkoosoleku otsustega vastab Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere.

Uue majandusaasta alguses on enamik ettevõtteid kohustatud läbi viima osanike/aktsionäride üldkoosoleku, et kinnitada majandusaasta aruanne, otsustada kasumi jaotamine või kahjumi katmine ning muud ettevõtte seisukohast olulised küsimused. Kuigi palju on räägitud äriseadustiku reformi vajadusest ja loodetavasti olukord ükskord ka muutub, tuleb tõdeda, et kahjuks on kehtiv äriseadustik kohati ebaülevaatlik, kuid samas kohati liialt üldsõnaline. Ilmselt just seetõttu nähtub viimaste aastate kohtupraktikast üldkoosoleku mittenõuetekohase läbiviimisega seotud vaidluste rohkus.

Seetõttu on oluline, et ettevõtte juhtkond oleks teadlik kõikidest üldkoosoleku korraldamise juriidilistest nüanssidest. Vahel võib ka kõige väiksema detaili tähelepanuta jätmine põhjustada arvukalt pikaajalisi (kohtu)vaidlusi, mis võivad halvimal juhul halvata ettevõtte tegevuse aastateks.

VASTATUD KÜSIMUSED

Protokoll
Juhatuse üldkoosoleku protokollile pandi kogemata vale kuupäev. Nüüd väidab üks juhatuse liige, et protokoll ei ole seetõttu üldse kehtiv. Kuupäeva parandasime küll hiljem ära. Kas tal on alust otsused vaidlustada?
Tere! Küsimusest jääb natuke segaseks, kas tegemist oli juhatuse koosoleku protokolliga või üldkoosoleku protokolliga. Olulist vahet sellel küll ei ole. Kui tõesti on vale kuupäev üksnes kirjaviga, siis üldjuhul peaksid otsused olema kehtivad ja viga on võimalik parandada.

Peeter
Mul on ettevõttes 2/3 osalus ja olen ka ettevõtte juhatuses, kus on 3 liiget. Kas kasumi jaotamise otsus peab klappima kõigi juhatuse liikmete ja osanike vahel?
Tere! ÄS § 157 sätestab, et osanikele võib teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta aruande alusel.Osanikule makstakse osa kasumist (dividend) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

Seega üldjuhul saab iga osanik jaotamisele kuuluvast kasumist osa, mis vastab tema osalusprotsendile. See aga ei tähenda, et kogu kasum kuulub jaotamisele ja osanikul oleks õigus osalusele vastavale protsendile kogu kasumist. Kasumi jaotamise otsustavad osanikud, ettepaneku teeb juhatus.

Kaarel S
Meie firmas on 2 osanikku ja juhatuse liiget (osalused 50:50). Eelmisel aastal üks osanikest loobus oma dividendidest teise kasuks, ent nüüd nõuab, et need sel aastal välja makstaks. Kirjalikku eraldi lepingut selle kohta ei ole, on ainult e-kiri. Kas tal on õigus eelmise aasta dividendid välja nõuda? Ja mida teha, kui tüli majas, ent teine osanik ei soovi ei oma osalust müüa ega minu poolt osta?
Tere! Sellele küsimusele asjakohaselt vastamiseks peaks vaatama üle ka vastava kirjavahetue ja organite otsused, samuti põhikirja. KÕige olulisemat tähtsust omavad põhikiri ja vastava osanike otsuse sõnastus. Osanikul tekib õigus nõuda dividendide väljamaksmist juhul, kui osanike koosolek on vastava otsuse teinud. Antud juhul võib tekkida ka küsimus sellest, kas teine osanik on otsuse tegemisel osalenud, kas otsus vastab kõigile koosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise nõuetele ja kas teine osanik on otsust tähtaegselt vaidlustanud.

väike investeerija
Küsimus aktsiate ära võtmise ja kompensatsiooni kohta. Kuidas määratakse õiglane hind ja mida teha siis, kui väikeaktsionäridele tundub, et pakutakse madalamat hinda?
Tere! ÄS § 363 astmes 2 sätestab, et vähemusaktsionäridele makstava hüvitise suuruse määrab põhiaktsionär. Hüvitise suurus määratakse ülevõetavate aktsiate sellise väärtuse alusel, mis aktsiatel oli 10 päeva enne üldkoosoleku kokkukutsumise teate väljasaatmise päeva. Juhatus peab põhiaktsionärile esitama kõik selleks vajalikud andmed ja dokumendid ning andma teavet.Seejuures peab põhiaktsionär üldkoosolekule esitama kirjaliku aruande (ülevõtmisaruande), kus selgitatakse ja põhjendatakse vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmise tingimusi ning aktsiate eest makstava hüvitise suuruse määramise aluseid.Ülevõtmisaruannet peab kontrollima audiitor. Audiitor koostab kontrolli kohta kirjaliku aruande, kus tuleb eelkõige näidata, kas põhiaktsionäri poolt määratud hüvitise suurus vastab ÄS §-s 3632 sätestatule. Audiitori aruandes tuleb lisaks märkida, millist meetodit kasutati hüvitise suuruse määramisel, millised olid hüvitise suuruse määramisega seotud raskused, kas kasutatud meetod on hüvitise suuruse määramiseks kohane ning millised oleksid muud meetodid hüvitise määramiseks. Kui hüvitise suuruse määramisel kasutatakse erinevaid meetodeid, tuleb märkida, milline olnuks hüvitise suurus iga meetodi puhul eraldi ning millist tähtsust omas iga meetodi alusel saadud tulemus hüvitise suuruse määramisel.

Vaidlustamiseks peab pöörduma kohtu poole. Kohus võib aktsionäri nõudel seadusega vastuolus oleva ülevõtmisotsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud ühe kuu jooksul otsuse tegemisest arvates. Samas ei saa ülevõtmisotsust ei saa kehtetuks tunnistada põhjusel, et vähemusaktsionäridele makstav hüvitis määrati liiga madalaks. Kui vähemusaktsionäridele makstav hüvitis määrati liiga madalaks, võib kohus vähemusaktsionäri nõudel määrata õiglase hüvitise. Alates ülevõtmisotsuse tegemisest peab põhiaktsionär tasumata hüvitissummadelt maksma viivist seadusega kehtestatud suuruses. Eelviidatud vaidlustamise alused on sätstatud ÄS §-s 363 astmes 8.

Kaarel S
Tänan vastuse eest. Küsin aga seda ka uuesti, et kuidas 50:50 osaluse puhul toimida, kui kumbki osanik ei taha oma poolt müüa, aga koos tegutseda enam ka ei ole võimalik?
Tere! See ongi praktikas väga keeruline olukord. Antud juhul see ilmselt enam ei aita, aga 50:50 osaluste puhul (kui neid üldse kasutada) soovitaksin kindlasti põhikirjas või osanike lepingus leppida kokku ühe poole väljaostmise mehhanismis (neid variante on mitmeid). Antud juhul soovitaksin püüda osanike vahel edasine tegevus läbi rääkida - kasvõi kolmanda osapoole abiga - et ettevõttel oleks võimalik jätkuvalt tegutseda. Igapäevase majandustegevuse kontekstis on oluline ka see, kas ühingul on toimiv juhatus või on ka juhatuses sisuliselt 50:50 olukord. Kui juhatuse liikmete volitused on lõppenud, on võimalik taotleda kohtu kaudu uue juhatuse liikme määramist. Samas ei ole see tõenäoliselt lahendus probleemile. Paljudel juhtudel vaidlustatakse sellises olukorras nö "üksteise" otsuseid kohtus (sageli üksnes teise poole ärritamiseks), kuid lõplik lahendus saabub ikkagi alles kokkuleppe saavutamise teel. Seega soovitan otsida ühisosa ja alustada läbirääkimisi sellest (et saavutada siiski kompromiss ja koos edasi minna) või asuda siiski läbi rääkima osaluse müügi/ostu tingimuste üle. Olenevalt olukorrast ei ole päris välistatud ka kokkulepe kogu ettevõtte/osaluse müügi osas kolmandale isikule või äriühingu tegevuse lõpetamises.

Mart
Osanike lepingus on kirjas, et juhatuse liikme tagasikutsumine saab ja võib toimuda vaid MÕJUVAL PÕHJUSEL. Mis on mõjuv põhjus? Kas negatiivne kajastus meedias on mõjuv põhjus?
Tere! Mõiste "mõjuv põhjus" tähendus on ilmselt iga ühingu ja iga olukorra puhul mõnevõrra erinev. Oletan, et antud juhul ei ole osanike lepingus seda mõistet defineeritud (kuigi antud kontekstis võiks seda kindasti teha). Kui mõjuva põhjuse tähendust kokku lepitud ei ole, hindab seda lõppastmes kohus. Olenevalt asjaoludest võib ärihingu huvide kahjustamine (sh nt äriühingu tegevuse meedias negativselt kajastamine) olla mõjuvaks põhjuseks. Ilmselt võib mõjuva põhjusena käsitleda juhatuse liikme kohustuste rikkumist. Muu hulgas on juhatuse liikme kohustuseks tegutseda äriühingu suhtes hoolsalt ja lojaalselt. Iga juhtumi puhul tuleks hinnata konkreetseid asjaolusid.

Mai
Kas üldkoosoleku otsuse tühiseks kuulutamiseks tuleb esmalt tühisus tuvastada ja kohtu poole pöörduda?
Tere! Olenevalt olukorrast võib mittenõuetekohaselt kokku kutsutud ja läbi viidud üldkoosolekute puhul olla tegemist kolme olukorraga: otsust ei ole ole üldse vastu võetud, otsus on tühine või otsuse saab kehtetuks tunnistada. Otsuse kuulutab kehetetuks või selle tühisuse tuvastab huvitatud isiku nõudel kohus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud (kas siis eraldi haginõude alusel või vastuväitena hagile).

Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat (nt juhatuse liikme valimise kanded, ühinemise-jagunemise-ümberkujundamise kanded jms). jagunemise kanne.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad