Õigus dividendidele - kellel ja mis alusel?

Eesti seadusandluses puudub regulatsioon, mis kohustaks äriühinguid teenitud kasumist välja maksma dividende. Eelkõige sõltub dividendide väljamaksmine enamusosanike või -aktsionäride suvast ja tahtest.

Seadus näeb aga ette, et omanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole koosolekul esindatud häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Seega on ka suhteliselt nappi häälteenamust omaval enamusosanikul või -aktsionäril võimalik jätta väikeosanikud või –aktsionärid ilma ühest nende põhilisest huvist omanikuna – võimalusest saada dividende.

Kui eelnevalt oli küsitav, kas vähemusosaluse omajal on teatud tingimustel õigus nõuda kasumi olemasolu korral dividendide maksmist, siis eelmisel aastal jõustunud Riigikohtu lahendi valguses tuleb nentida, et aktsionäridel sellist nõudeõigsust siiski ei ole (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-89-14). Muuhulgas on Riigikohus möönnud, et väikeaktsionäril, kes soovib saada osa aktsiaseltsi kasumist, ei ole võimalik äriühingult hea usu põhimõttele tuginedes nõuda dividendi maksmise otsuse vastuvõtmist, ning otsus, millega on otsustatud eelnenud majandusaasta eest dividende mitte maksta, on seaduslik ega kahjusta vähemusosaluse omanike huve.

Ühest küljest on seaduse selliselt tõlgendamine Riigikohtu poolt õigustatud kuna tuleb arvestada, et iga osanik või aktsionär on õigustatud ise otsustama kuidas koosolekul hääletada. Eelkõige tehakse seda oma huvidest lähtuvalt ning teised peavad selliseid otsuseid aktsepteerima. Vastasel juhul võiks iga osaluse omaja temast teisiti hääletanud isiku otsuse kohtusse kaevata, mis oleks aga omakorda vastuolus äriõiguse ja kapitaliühingu põhimõtetega.
Teisest küljest kerkib viimaste Riigikohtu lahendite valguses küsimus, et kas vähemusosaluse omandamine äriühingus on osaniku või aktsionäri teadlik risk mitte kunagi osaleda ühingu kasumi jaotamises ning kas seadusega peaks kuidagi olema reguleeritud väiksema osalusega omanike kaitse ja tagatud õigus dividendidele olukorras kus ühingu enamusosanik või –aktsionär ei ole mis iganes põhjustest aastaid huvitatud dividendide väljamaksmisest?

Ettevõttesse raha investeerides võtame me küll kaalutletult riske, et võime oma investeeringu kaotada, kuid eelkõige on investeeringu eesmärk siiski suunatud kasu saamisele tulevikus. Pikaajaline dividendide mittemaksmine võib aga vähendada väikeosaluse omajate investeeringute tasuvust, seda eriti börsil mittenoteeritud ühingutes, kus osaluste võõrandamine mõistliku tasu eest on raskendatud. Kuna kehtiva seaduse kohaselt ei pea äriühingud jaotamata kasumilt maksma tulumaksu, siis võib öelda, et enamusosanikel või –aktsionäridel on võimalik ning samuti kasumlikum oma otsusega jätta äriühingu teenitud kasum äriühingusse ja vajadusel võtta see äriühingust välja näiteks laenu näol. Samas tuleks arvesse võtta, et kasumi väljavõtmine saab toimuda ka nö varjatult, näiteks läbi juhtkonna liikmetele või nende äriühingutele makstavate tasude, erinevate hüvitiste ja soodustuste näol kuna nt äriühingu aktsionär võib ühtlasi olla ka ühingu juhatuse või nõukogu liikmeks. Ka selline olukord võib olla vähemusosaluse omaniku suhtes  ebavõrdne, sest ka ühingu juhtorganitesse inimeste valimiseks kehtib häälteenamuse nõue, mis võib jällegi kergelt välistada vähemusosaluse omaniku kuuluvuse juhtorganisse.

Vähemusosaniku näljutamine

Pikaajaline dividendide mittemaksmine ei ole praktikas võõras ja seda nimetatakse kui vähemusosaniku näljutamist - ehk ühingu kasumit ei jaotata osanike vahel dividendidena, vaid see jäetakse pikema aja jooksul ühingusse. Praktikas lähtutakse sellest, et kuigi reeglina võetakse kasumi jaotamist puudutavad otsused vastu enamusosaluse häälteenamusega, on otsustusõigus kasumi jaotamisel piiratud osanike või aktsionäride vahelise lojaalsuskohustusega, mille kohaselt tuleks valitseva arusaama järgi eelduslikult kasum dividendidena välja maksta, välja arvatud juhul, kui selle ühingusse tagasi investeerimine kujutab endast majanduslikult otstarbekamat käitumist. Seda, et omavahelistes suhetes tuleb järgida hea usu põhimõtet ning arvestada tuleb üksteise õigustatud huve näevad ette ka tsiviilseadustiku üldosa põhimõtted. Samas ei tähenda ei hea usu põhimõte ega lojaalsuskohustus automaatselt otseseid kohustamisnõudeid.

Eestist väljapoole vaadates saame tuua näitena Saksamaa ja Rootsi seadusandluse, kus vähemusosaluse omanike kaitsemehhanismina on seaduses ette nähtud nn sunddividendi regulatsioon.
Vähemusosanike ja –aktsionäridele kaitsemeetmete kehtestamise vajadust seadusandluses on nentinud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium, märkides, et Saksa aktsiaseltsiseaduse (Aktiengesetz) § 254 lg 1 näeb Saksa aktsiaseltside jaoks selgelt ette võimaluse nõuda sellise üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, millega otsustatakse jätta majandusaasta puhaskasum täielikult jaotamata ja suunata see reservidesse või jätta eelmiste perioodide jaotamata kasumina bilanssi, kui sellise kasumi jaotamine ei ole seaduse ega põhikirja järgi välistatud ja kui reservi moodustamine ega kasumi akumuleerimine ei ole vajalik mõistliku ärilise otsuse järgi ega aktsiaseltsi jätkusuutlikkuse tagamiseks või kui seda ei tingi majanduslikust hädavajadusest tulenevad aktsiaseltsi huvid. Riigikohus küll nentis, et arutlusel olnud kaasuse konkreetseid asjaolusid arvesse võttes ei olnud võimalik eeskujuna kasutada Saksa õiguses väljakujunenud väikeaktsionäride kaitsemehhanisme, küll aga leidis kolleegium, et selliste kaitsemehhanismide loomist oleks võimalik ja vajalik kaaluda Eesti seadusandjal. Kolleegium märgib, et kõige ebakindlam on just selliste Eesti aktsiaseltside aktsionäride positsioon, kelle aktsiad ei ole väärtpaberiturul noteeritud, sest sellised aktsiad ei ole likviidsed ja neil puudub tegelik turuhind. Selliste aktsiate ainsaks võimalikuks ostjaks oleks enamusaktsionär, kes aga ei pruugi olla huvitatud vähemusosaluse väljaostmisest õiglase hinna eest.

Lähtudes eeltoodust leiab artikli autor, et otstarbekas oleks kaaluda seadusega väikeosaluse omanike kaitsemehhanismi kehtestamist. Mõelda tuleks, et kas vähemusosaluse omajatel võiks olla seadusest tulenev õigus nõuda äriühingu kasumist vähemalt poole dividendina jagamist või võiks dividendide mittemaksmise otsustamisel olla kõrgem häälteenamuse nõue? Samas tuleb meeles pidada, et suure raamatupidamisliku kasumi olemasolu ei tähenda raha olemasolu- piisava likviidsuse puudumisel ei saa eeldada dividendi kohustuslikus korras maksmist. Kaaluda võiks ka vähemusosaluse omajate kaitsevõimalust olukorras, kui ollakse suuteline tõendama, et enamusosaluse omanik on hoidunud kasumi jaotamisest pahatahtlikult. Samas kerkiks sellises valguses kindlasti esile küsimus, et kelle huve seadusega kaitsta tahetakse ning mida tuleks konkreetselt käsitleda pahatahtliku eesmärgi all? Kas selliseks tegevuseks võib kvalifitseerida kasumi suunamist järjepidevalt uuteks investeeringuteks või kes otsustab, kas ühingu senised majandustulemused viitavad  selgelt pikaajalisele ja püsivale kasumlikkusele? Samas tuleks mõelda ka sellele, et praktikas võib kasumi jaotamine ja dividendide väljamaksmine muuhulgas hoopis suurendada ühingu aktsia atraktiivsust turul.
 
Selleks, et hetkel vältida enamus- ja vähemusosaluse omajate vaidlusi ja tagada vähemusosaluse omajatele seaduses sätestatuga võrreldes suurem kaitse, oleks artikli autori soovitus dividendi jaotamise põhimõtted eelnevalt osanike või aktsionäride vahelises lepingus kindlaks määrata.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Valdkonna tööpakkumised

Manpower is looking for a CHIEF ACCOUNTANT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

27. november 2017

Uudised

Tööriistad