Olulised nüansid majandusaasta aruandes

Majandusaasta aruande koostamisel on nüansse, mis tõstavad maksuriski: põhjendamata ja dokumenteerimata nõuetest loobumised maksustatakse tulumaksuga; tegu võib olla ka erisoodustusega.

Äriseadustiku kohaselt koostab majandusaasta aruande raamatupidamiskohustuslase juhatus. Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest.

Tegevusaruanne
Tegevusaruande peaks koostama juhatus ja selles abistab teda raamatupidamise seaduse § 24, mis sätestab nõuded tegevusaruandele majandusaasta aruandes. Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslasest ning asjaoludest, mis on tähtsad finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel. Kindlasti peab tegevusaruandes kirjutama aruandeaasta olulistest sündmustest, mis avaldasid mõju raamatupidamiskohustuslase finantsseisundile ja majandustulemustele. Ära ei tohi unustada, et tegevusaruandes peab avaldama infot ka järgmise majandusaasta (2015) arengusuundade kohta. Raamatupidamiskohustuslastel, kelle majandusaasta aruandeid auditeeritakse, tuleb tegevusaruandes kirjeldada lisaks oma tegevuskeskkonna üldist arengut ja selle mõju majandustulemustele. Samuti peab tähelepanu pöörama olulistele keskkonna- ja sotsiaalsetele teguritele, mis on avaldanud või avaldavad mõju raamatupidamiskohustuslase majandustulemustele. Kui majandustegevus on hooajaline või tsükliline, tuleb ka sellest kirjutada.

On veel üks teema, mida tuleb tegevusaruandes teatud juhtudel kindlasti kajastada – negatiivne omakapital bilansipäeva seisuga. Raamatupidajad peaksid pidevalt jälgima ettevõtte omakapitali seisu ja andma juhatusele sellekohast teavet.
Omakapital ehk netovara väärtus ettevõttes ei või langeda alla äriseadustikus nõutud piiri (osaühingutel mitte alla 2500 euro ja aktsiaseltsidel mitte alla 25 000 euro).
Miinimumnõudest suurema kapitaliga ettevõtetel ei või kapital langeda alla 50%, kuid ikkagi jääb kapitali miinimumpiiriks eespool nimetatud 2500 eurot (osaühingud) ja 25 000 eurot (aktsiaseltsid).
Juhul kui äriühingul on bilansipäeva seisuga negatiivne omakapital, peab juhatus tegevusaruandes avaldama, mida kavatsetakse ette võtta, et tekkinud olukorrast välja tulla. Võib juhtuda, et aruande esitamise ajaks on probleem lahendatud ning omakapital juba positiivne. Sellisel juhul oleks mõistlik koostada raamatupidamise aastaaruandele lisa (võib kasutada lisa “Bilansipäevajärgsed sündmused” või koostatakse täiesti uus lisa), mis sisaldab bilanssi ja kasumiaruannet sellise kuupäeva seisuga, kust nähtub, et omakapitali negatiivne seisund on likvideeritud. Kindlasti peab selle lisa koostamisel kasutama lisainformatsiooni lahtrit toimunu (ettevõetud abinõude) kirjeldamiseks. Tegevusaruandes peab viitama sellele lisale ja kirjeldama, mil viisil saavutati positiivne tulemus.

! Need raamatupidamiskohustuslased, kelle majandusaasta aruanded kuuluvad auditeerimisele, peavad tegevusaruande lõpul kirjeldama ka peamisi suhtarve nii aruandeaasta kui ka sellele eelneva majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat (valemid, kuidas suhtarvud leiti).

Valitud suhtarvud peavad olema sellised, mis iseloomustavad kõige paremini raamatupidamiskohustuslast. Tasub silmas pidada, et juhul kui parandatakse koostatud raamatupidamise aastaaruannet, tuleb üle kontrollida ka tegevusaruandesse kirja pandud numbrilised näitajad, mis peavad alati vastama aruandes toodud näitajatele. Juba arvutatud suhtarvud vajavad sellisel juhul kindlasti täiendavat kontrolli.

Raamatupidamise aastaaruande koostamine
Kui tegevusaruande koostamine on juhatuse töö, siis raamatupidamise aastaaruande koostab tavaliselt ikka raamatupidaja. Raamatupidamise aastaaruande koostamisele eelneb mitmeid ettevalmistavaid töid.

Raamatupidamise seaduse § 15 lõike 3 kohaselt tuleb ettevalmistava tööna inventeerida kõik ettevõtte varade ja kohustuste saldod, hinnata registrites kajastatud varade ja kohustuste väärtuste vastavust raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiipidele ja rakendatavale raamatupidamise tavale (Eesti hea raamatupidamistava).

! Inventeeritud peavad olema bilansi ja kasumiaruande kõik kirjed. Raamatupidaja peab täpselt teadma, millistest summadest need koosnevad, kes kellele, mille eest ning millise summa on võlgu.

Siin on eksimusi päris tihti. Inventuur tähendab ju millegi ülelugemist või kontrollimist ja võrdlust. Kui ostjate vastu olevaid nõudeid osatakse ja teatakse võrrelda teise poolega, lähetades neile saldokinnitused, siis tuleb ette, et näiteks pangaga on sama võrdlus tegemata ja panga kinnitus saldo kohta saamata.

Kassas olev sularaha tuleb samuti inventeerida ning koostada inventuuriakt. Üle loetakse kõik rahatähed ja sendid. Nõuete puhul ei tohi unustada neile hinnangut anda ehk kindlaks teha nende laekumise tõenäosus. Tuleb otsustada, milliste nõuete laekumine on muutunud või muutumas ebatõenäoliseks ja millised nõuded on lootusetud. Nõuete lootusetuteks kandmisel kantakse nõuded bilansist välja. Seejuures tuleb alati meeles pidada, et seda saab teha vaid siis, kui nõude omanikul ei ole võimalik oma nõuet kaitsta ning seda on võimalik ka dokumentaalselt tõendada (näiteks ettevõte on likvideeritud, pankrotis).

Raamatupidamise hea tava näeb ette, et nõue kantakse esmalt ebatõenäoliseks ja alles siis, teatud asjaolude olemasolul, lootusetuks.
Nõuete kandmisel ebatõenäolisteks ja lootusetuteks on tihti vajakajäämisi nende tehingute dokumenteerimisel (puudub raamatupidamise algdokument-õiend, juhatuse otsus, akt, põhjendus, vms). Sellisel juhul tekib ettevõttel maksurisk.

Tulumaksuseaduse järgi maksustatakse sellised põhjendamata ja dokumenteerimata nõuetest loobumised tulumaksuga, mõnel juhul võib tegemist olla ka erisoodustusega (nõue seotud osapoolele).
Seega tuleb ka nõuete inventuuri kohta koostada kirjalik, juhatuse kinnitatud dokument (näiteks juhatuse otsus, akt). Raamatupidaja võib teha vajalikud kanded raamatupidamises ainult asjakohase raamatupidamise algdokumendi alusel. Selline reegel kehtib kõigi toimunud majandustehingute kajastamise kohta raamatupidamises. Seni kuni puudub raamatupidamise algdokument, ei tee raamatupidaja raamatupidamises kandeid toimunud tehingute kohta.

Samuti ei tohi unustada inventeerimast oma võlgu tarnijatele. Siingi tuleb hinnata iga võlguolevat summat eraldi ja veenduda põhjustes, miks ollakse tarnijale võlgu. Väga oluline on see, et kõik majandustehingud, mis ettevõttes aruandeperioodil toimusid, on ka raamatupidamisarvestuses kajastatud.

Selle kohta, kuidas kajastada laene, kontrollida algdokumente ning sisse viia parandusi, lugege lähemalt ajakirja RP Praktik värskest numbrist.

Majandusaasta koostamise maksuriskidest ja nüanssidest ning pakendiaruandluse auditikohustusest räägivad tippaudiitorid 18. veebruaril tõhusal hommikuseminaril ARUKAS ARUANDLUS. Soodushind ainult kuni 12.02!

LOE LISA!

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Uudised

Tööriistad